2-12-12511/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav 06.detsember 2012, Tallinn 2-12-12511 Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohtu 26.septembri 2012 otsus K K apellatsioonkaebus 2700 eurot Menetluse liik K K hagi T K vastu elatise saamiseks Hageja K K (isikukood XX) Kostja Tanel Kuusmaa (isikukood vandeadvokaat Rainer Kuulme Kirjalik menetlus XX), esindaja RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 26.septembri 2012 otsus ja saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K K esitas 27.03.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus T Klt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatise 300 eurot kuus alates 01.04.2012 kuni hageja gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni 08.03.
3. Hagi põhjenduste kohaselt mõistis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-50935 kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 4000 krooni (255,65 eurot) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.03.
4. Kostja tasus hagejale elatise
5. aasta märtsi eest. Hagejal on alust arvata, et kostja ei taga vaba tahte alusel hagejale täiskasvanuna ülalpidamist. Hageja jätkab täisealiseks saanuna hariduse omandamist XX Gümnaasiumi
6. klassis.
7. Hageja vajadused kuus on umbes 775 eurot, mis koosneb alljärgnevatest kuludest: 15 eurot transport; 32 eurot elukindlustus; 25 eurot sidekulud; 28 eurot jalgpallitreeningud; 15 eurot hügieenivahendid; 65 eurot riided; 75 eurot koolikulud; 90 eurot eluasemekulud; 30 eurot tervishoid; 310 eurot toit. Hageja soovib, et kostja kataks edaspidi hageja vajadustest 38,7% ehk 300 eurot kuus. Kostja vastuväited
8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole rikkunud hageja suhtes ülalpidamiskohustust ja ei ole alust eeldada, et ta seda kohustust tulevikus ei täida. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ei võimalda hagejal nõuda elatist mitte igasuguste õpingute lõpetamiseni, vaid ainult kuni keskhariduse omandamiseni.
9. Hageja väidetud igakuiste kulutuste suurus on ilmselgelt ülepaisutatud ja tõendamata. Põhjendatuks võib lugeda järgmised hageja kulud: 7 eurot transport; 10 eurot sidekulu; 10 eurot hügieenivahendid; 60 eurot riided; 20 eurot koolikulud; 64 eurot eluasemekulu; 10 eurot olmeesemed; 5 eurot tervishoid; 100 eurot toit. Hageja ülalpidamiskulu ühes kuus on 311 eurot ja kuna vanematel on lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, siis peaks kostja andma hagejale elatist 155,50 eurot kuus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 164 alusel poolte endi kanda.
11. Harju Maakohtu 25.05.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-50935 mõisteti T Klt C K kasuks välja elatis K K ülalpidamiseks summas 4000 krooni kuus. Kohus pidas alaealise lapse põhjendatud kuludeks järgmisi kulusid: transport 100 krooni; sidekulu 240 krooni; jalgpallitrenn 500 krooni; hügieenitarbed 1000 krooni, riided ja jalanõud 1000 krooni, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 400 krooni; eluase 1000 krooni; olmekulu 300 krooni; tervishoid 150 krooni; elukindlustuse maksed 500 krooni; söök 2000 krooni. Kokku olid poolte alaealise lapse põhjendatud kulud 6390 krooni.
12. Kostja täitis ka pärast hageja täisealiseks saamist oma ülalpidamiskohustust hageja ees. Seega on tegemist elatise suurendamise hagiga, mida reguleerivad TsMS § 459 lg-d 1 ja
13. Elatise saamiseks minimaalses määras ei pea vajadusi dokumentaalselt tõendama. Hageja nõuab elatist minimaalmäärast suuremas ulatuses. Hageja ei tõendanud dokumentaalselt oma suurenenud vajadusi võrreldes ajaga, kui elatis välja mõisteti. Kostja jätkas elatise maksmist ka poja täisealseks saamisel. Kuna kohus ei tuvastanud, et eelmise kohtulahendi asjaolud oleks sedavõrd muutunud, mis annaks alust hagi rahuldamiseks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 2
14. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud hageja tsiviilasjas nr 2-09-50935 pooleks. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-50935 oli piiratud perioodiliste maksete tähtajaga kostja suhtes kuni 08.03.
15. Kohtuotsus ei ole alates 09.03.2012 sundtäidetav. Maakohus lahendas asja ekslikult TsMS § 459 lg-le 1 tuginedes ja ja jättis ebaõigesti hageja nõude rahuldamata.
16. Kohus ei märkinud otsuses olulist sisu esile tuues hageja nõuet ja selle kohta esitatud väiteid, samuti hageja tõendeid tema kulude kohta. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg-s 7 sätestatut.
17. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja tõendatud väidetega, et hageja kulud täiskasvanuna on 775 eurot kuus ja miks ei ole hageja õigustatud saama elatist 300 eurot kuus. Kohus ei analüüsinud hageja poolt esitatud kulukirjeid ja tõendeid, analüüsides üksnes kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-09-
18. Hageja kulud on vahepeal suurenenud ja hageja ema rahalised võimalused vähenenud.
19. Kohus tuvastas õigesti, et tsiviilasjas nr 2-09-50935 määrati elatise suuruseks 255,65 eurot, kuid jättis tähelepanuta, et kostja maksis hagejale pärast täiskasvanuks saamist elatist ainult 200 eurot. Kohus jättis hindamata, kas selline elatis on hagejale piisav või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
20. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
22. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus lahendas 26.09.2012 otsusega nõude elatise suurendamiseks TsMS § 459 lg 1 järgi, kuigi sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Hageja nõude elatise saamiseks jättis kohus lahendamata. Kuna kohtuotsusega ei ole kohtule esitatud nõuet lahendatud, st kohtuotsus selles osas puudub, ei ole ringkonnakohtul võimalik rikkumist apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja asi tuleb saata lahendamiseks tagasi maakohtule. Iko Nõmm Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 3