← Eesti

3-11-1395/112

Obsah (6)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 165§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2013, Tallinn Haldusasja n

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

3-11-1395 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.05.2011 maksuotsusega nr 12.23/6535-35 vähendati Base Metal OÜ september 2010 käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu summas 7508,85 eurot, jäeti rahuldamata tagastusnõue summas 7508,85 eurot, määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 480,23 eurot ning tulumaksu summas 11 082,02 eurot. Maksuotsuses leiti, et maksustamisperioodil september 2010 kajastas Base Metal OÜ raamatupidamise arvestuses katalüsaatorite, vanametalli, elektroonika ja muude jäätmete soetamist Regalstop OÜ, OÜ Imantstrans ja A M nimele väljastatud akt-arvete alusel. Sisendkäibemaksu kajastas Base Metal OÜ käibedeklaratsioonides kokku summas 133 271 krooni, sellest 117 372,45 krooni eelnimetatud akt-arvete alusel. Maksumenetluses kogutud teabe alusel asus maksuhaldur seisukohale, et väljastati ainult akt-arveid, kuid tegelikult neil kajastatud kaupu ei müüdud. Maksuhalduri järeldus tugines alljärgneval: 1) Base Metal OÜ-l ei ole laoarvestust, tehakse vaid inventuuri ja
  2. a septembri inventuuri aktid on väidetavalt arvutist kustunud. Seetõttu ei ole maksuhalduril võimalik tuvastada kauba liikumist ja laojääki, ega seda, kas OÜ-de Regalstop ja Imantstrans arvetel näidatud kaupa on tegelikult Base Metal OÜ-le müüdud. Jäätmevaldajana on Base Metal OÜ rikkunud jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg1 sätestatud kohustust omada ülevaadet oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust. Äriühingu töötaja D K väitis, et elektrooniliselt tabelites peetud arvestus kustutati pärast inventuuri, kuid juhatuse liige K G teatas, et tabelid olid kustunud arvuti vea tõttu. Seega soovis kaebaja maksuhalduri eest infot varjata; 2) OÜ-dega Regalstop ja Imantstrans sõlmitud hankelepingud on üldsõnalised ja ei sisaldanud tehingu täpsemaid tingimusi, samuti puudusid teise poole esindajate kontaktandmed; 3) Base Metal OÜ koostas arved OÜ-de Regalstop ja Imantstrans eest käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 5 sätestatud erikorra alusel, kuid poolte vahel ei olnud selles sättes nõutud kirjalikku kokkulepet. Erikorda rakendades oli Base Metal OÜ-l võimalik vormistada endale ise sobivaid arveid sisendkäibemaksu arvestamiseks; 4) K. G oli alati inventuuride tegemise juures ja D. K oli jäätmete vastuvõtja ning materiaalselt vastutav isik, seega pidid nad olema teadlikud, et jäätmed ei ole saadud OÜdelt Regalstop ja Imantstrans. Sellele vaatamata kajastas K. G neid arveid käibemaksuarvestuses; 5) D. K väitis, et käis Regalstop OÜ kaubal Tartus järel, kuid ei osanud sellega seotud asjaolusid detailselt selgitada. D. K seletuse kohaselt käis kaubal ühel korral Tartus järel ka kaebaja töötaja A J, kuid viimane ei teadnud midagi Regalstop OÜ-st ja ütles maksuhaldurile, et tõi kaupa ainult autolammutustest; 6) Kontrolli käigus esitasid maksuhaldurile Base Metal OÜ poolt KMS § 37 lg 5 alusel koostatud ja Regalstop OÜ-le väljastatud jäätmete ostu-müügi akt-arveid nii maksmaksja 2

(12)3-11-1395 kui Regalstop OÜ, kuid need identse numbriga akt-arved olid erineva teabega (nt märgitud erinev auto number); 7) Regalstop OÜ juhatuse liige M O ilmus maksuhalduri juurde alles pärast korduvaid meeldetuletusi, seega oli tal aega, et seletuste sisus K. Gga kokku leppida; 8) M. O väitis, et Regalstop OÜ soetas metallijäätmed omakorda OÜ-st Willemson, kelle esindaja E I korraldas kauba müüki Base Metal OÜ-le ning kaup viidi kohale ühiselt. E I väitis aga, et ei tea, mis sai vanametallist pärast seda, kui see oli Tartus Vitamiini tänaval Regalstop OÜ-le üle antud. M. O müüs maksuhaldurile selgituste andmisest pääsemiseks Regalstop OÜ
  1. jaanuaril 2011 edasi OÜ-le Willemson, mille juhatuse liige on E. I ema M I ja volitatud esindaja E. I; 9) Regalstop OÜ ei saanud metallijäätmeid Base Metal OÜ-le müüa, sest vastasel korral oleks ta olnud teadlik, et Base Metal OÜ koostas ise jäätmete müüjatele akt-arved ja väljastas need kauba müüjatele ja seetõttu ei olnud Regalstop OÜ-l vajalik Base Metal OÜle arveid esitada; 10) Regalstop OÜ ei omanud reaalset majandustegevust (puudus tegevuskoht, kontor, töötajad; arveldusarvele kantud raha võeti kohe sularahas välja; maksuhaldurile esitati palju erinevaid müügiarveid, kuid mitte ostuarveid). Pole välistatud, et M. O võis sularaha Base Metal OÜ-le tagasi anda; 11) OÜ Willemson ei ole deklareerinud
  2. a sisendkäibemaksu, seega ei ole äriühing soetanud majandustegevuseks vajalikke kaupu, vaid väljastanud üksnes fiktiivseid arveid. OÜ Willemson esitatud dokumendid, mis kinnitavad metallijäätmete soetamist Läti Vabariigi kodanikult D Jlt ei ole usaldusväärsed, sest nimetatud isiku pass, mille andmed on dokumentidele märgitud, oli juba
  3. a kehtetuks tunnistatud ning isik oli selle järel veel kaks korda passi vahetanud. D. J ja OÜ Willemsoni vahel vormistatud dokumentidel (kviitungid, rahvusvahelise kaubaveo saatelehed jne) on rida ebatäpsusi. M. O ja E. I seletused D. Jlt metalli soetamise kohta on vastuolulised. Seega pole tõendatud, et OÜ Willemson on D. Jlt metallijäätmeid soetanud; 12) OÜ Imantstrans juhatuse liige J P ei nimetanud maksuhaldurile äriühingu tegevusalade hulgas katalüsaatorite ostu ja müüki. Kinnitust ei leidnud ka see, et OÜ-l Imantstrans oleks olnud lepinguline suhe Rimi Food Eesti AS-ga ning J. P nimetatud äriühingut AS City A või sellesarnast ei ole äriregistris. J. P väitis, et soetas metallijäätmeid Läti Vabariigi äriühingult Heistei, kuid makshalduri järelepärimise kohaselt sellist äriühingut registrites ei ole. Metallijäätmete väidetav hoiukoht Tallinnas Tamme tn 1 ei ole kinnitust leidnud. Seega on tõendamata, et OÜ Imanstrans oleks kuskilt metallijäätmeid soetanud; 13) OÜ Imantstrans ei ole tegelikku majandustegevust omav äriühing (puudus kontor ja tegevuskoht; deklareeritud sisendkäibemaksu aluseks olevate tehingute toimumine ei ole kinnitust leidnud; pangakontole kantud raha on kohe sularahas välja võetud; pangakontol puuduvad tavapärasele majandustegevusele iseloomulikud väljaminekud); 14) Hankeleping OÜ-ga Imantstrans võidi sõlmida tagantjärele, juhatuse liikmetel oli aega kohtuda ja selgitustes kokku leppida; 15) OÜ-d Regalstop ja Imantstrans ei oma JäätS § 73 lg 2 p-s 4 nõutavat jäätmeluba. Lisaks märgiti maksuotsuses, et kontrollitaval maksustamisperioodil arvestas Base Metal OÜ ebaõigesti sisendkäibemaksu K P nimele väljastatud akt-arve alusel summas 115,50 krooni, kuna füüsiline isik ei olnud käibemaksukohustuslane. Täiendavalt tegi Base Metal OÜ väljamakse A Mle, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole ka seda tehingut tegelikult toimunud. Seega tuleb väljamakse maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Maksuhalduri järeldusi kinnitavad järgmised asjaolud: 1) Base Metal OÜ
  4. septembri
  5. a akt-arve alusel on väljastatud A. Mle kassast sularaha 97 115 krooni, kuid maksuhaldurile esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik isikut üles 3
(12)3-11-1395 leida. Isiku passi ei ole Leedu Vabariigis registreeritud ja sealne elukoha aadress on ebaõige. Mõnele dokumendile on isiku nimeks kirjutatud A. M. Akt-arvele märgitud auto kuulub I Ple; 2) Kõik dokumendid on vormistanud Base Metal OÜ, kuid teiste klientide puhul on äriühing ise vormistanud ainult akt-arve; 3) K. G seletused kauba üleandmise aja kohta on vastuolulised.
  1. Base Metal OÜ esitas halduskohtule kaebuse, taotledes maksuotsuse tühistamist, v. a K. Ple 07.09.2009 esitatud akt-arve nr SA 10-997 alusel 115,50 krooni käibemaksu mahaarvamise osas. Kaebuse põhiseisukohad olid järgmised: 1) Maksuotsusest ei selgu, kas vaidlusaluste tehingute tõttu jääb riigil maksutulu saamata; 2) Õigusaktid ei näe ette kohustust pidada laoarvestust, teavet kauba liikumise ja koguste kohta saab raamatupidamises ostu- ja müügitehingute andmete võrdlusest ning algdokumentidelt. JäätS § 28 lg 11 ei sätesta samuti detailseid nõudeid arvepidamisele. Samas ei saa arvepidamise nõuete rikkumine iseenesest olla ka alus täiendavale maksu määramisele. Vale on maksuhalduri järeldus, et kaupa ei ole soetatud ning kauba eest tehtud väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla pannud tehinguid teiste äriühingutega, kuigi kaebaja dokumenteeris kõiki tehinguid ühelaadselt; 3) Tulumaks oleks tulnud määrata hindamise teel; 4) Maksuotsusest ei selgu, millised tingimused oleks pidanud hankelepingutes täiendavalt kajastama ja kuidas see mõjutab maksustamist; 5) KMS § 37 lg 5 rikkumine ei saa olla maksustamise aluseks ega viidata maksupettusele, kui puuduvad andmed, et arvete koostamine klientide nimel oli erandlik või muudel juhtudel oli kokkulepe olemas; 6) Kaebaja teadmist, et Regalstop OÜ-l puudub majandustegevus, ei saa järeldada sellest, et kontrolli käigus esitasid arveid mõlemad äriühingud, kuid akt-arved olid erineva teabega. Samuti ei ole võimalikud eksimused OÜ-le Imantstrans koostatud akt-arvetel piisavad, et väita ostja pahausksust; 7) Kaebajal puudus ligipääs tehingupartnerite pangakontole ja seega ei saanud kaebaja selle põhjal teada nende majandustegevuse olemasolust või puudumisest. Samuti ei saanud kaebaja teada OÜ Willemson ja Regalstop OÜ vahelistest tehingutest; 8) Tehingutes osalenud isikute seletustest ilmneb, et kõikidel juhtudel on müüjad ise pöördunud kaebaja poole ja toimetanud üldjuhul ise kauba äriühingu tegevuskohta. M. O ja J. P on selgesõnaliselt kinnitanud metalli müüki kaebajale. Kaebajal on olemas ja maksuhaldurile esitatud koopiad esindajate isikuttõendavatest dokumentidest. Kuna OÜ-d Regalstop ja Imantstrans olid tehingute toimumise ajal registreeritud maksukohustuslased ning soetatud kaup on otseselt seotud kaebaja igapäevase majandustegevusega, siis on täidetud kõik sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused; 9) Seoses A. Mga toimunud tehinguga on maksuhaldur keskendunud üksnes akt-arvele märgitud isiku perekonnanime ebatäpsele kirjapildile, vaatama asjaolusid koos muude tõenditega.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata ning jäi maksuotsuses toodud seisukohtade juurde.
  3. Tallinna Halduskohtu 31.07.2012 kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused: 1)

§ 165lg 2 alusel halduskohus ei korranud kõiki maksuotsuse põhjendusi, nõustudes nendega; 4

(12)3-11-1395 2) Asjakohatud ei ole maksuotsuse põhjendused ja järeldused OÜ-del Imantstrans ja Regalstop majandustegevuse puudumise kohta. Maksuhaldur on tuvastanud, et eelnimetatud äriühingud ise metalli- ja muid jäätmeid ei soetanud. Järelikult ei saanud nad vastavat kaupa kaebajale edasi müüa. Puuduvad andmed selle kohta, et OÜ-de Imantstrans ja Regalstop juhatuse liikmed ei omanud kontrolliperioodil äriühingute tegevuse üle kontrolli ja majandustehinguid vormistasid kolmandad isikud eesmärgiga võtta äriühingust raha välja ja jätta ostja tasutud käibemaks deklareerimata või tasumata. Kuna akt-arved OÜ-de Imantstrans ja Regalstop tehtud tehingute kohta koostas kaebaja ise, on selge, et kaebaja oli arvete fiktiivsusest teadlik. Sellisel juhul on tegemist ostja pahausksusega; 3) Tehingu kohta vormistatud dokumentide fiktiivsusele viitavate muude tõendite puudumise korral ei oleks alust seada hankelepingute üldsõnalisuse tõttu tehingute toimumist kahtluse alla, kuid maksuhaldur on hankelepinguid hinnanud kogumis muude tuvastatud asjaolude ja kogutud tõenditega. Lepingutest ei selgu näiteks, kuidas toimub jäätmete eest tasumine; millised on abinõud, kui jäätmete eest tähtaegselt ei tasuta; milliseid nõudeid esitatakse vastuvõetavale vanametallile, katalüsaatoritele või elektroonikajäätmetele; kuidas ja kelle kaudu toimub jäätmete kohaletoomine. Hankelepingutes ei ole KMS § 37 lg 5 kohast kirjalikku kokkulepet selle kohta, et arve väljastab kauba soetaja või teenuse saaja, kuigi ostuarved vormistas väidetavate tarnijate eest kaebaja. Hankelepingutes on olemas kaebaja kontaktandmed, kuid tehingu teise poole omi mitte. Õige on maksuhalduri seisukoht, et kui lepingu poolte tahe on suunatud lepingu tegelikule täitmisele, peavad pooled üldjuhul oluliseks, et leping kajastaks võimalikult täpselt poolte õigusi ja kohustusi; 4) Eksimustest OÜ Imantstrans arvetel võiks mööda vaadata, kui tegemist oleks ainukese tehingute kohta vormistatud dokumentide fiktiivsusele viitava asjaoluga. Kaebaja poolt OÜ Imantstrans tehingute kohta koostatud 22.09.2010 arvele on märgitud sõiduauto 132 MCH, mille omanik V. O ei ole maksuhaldurile antud seletuse kohaselt selle autoga transporditeenust osutanud ega kaupa vedanud. Nii kaebaja kui OÜ Imantstrans nimed on V. Ole võõrad. Sõiduki omanik kinnitas, et autot ei ole kasutanud tema poeg, kes on sõiduki tehnilises passis märgitud volitatud kasutajaks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki mõistlikku põhjust, mille tõttu tuleks V. O seletust pidada ebausaldusväärseks. 08. ja 20.09.2010 arvele ei ole kaupa toonud sõiduki numbrit üldse märgitud, kuigi kauba kogust silmas pidades ei olnud seda ilmselt võimalik käsitsi kohale tuua. Puuduvad tõendid selle kohta, et jäätmed oleks toodud kaebaja transpordiga. Kaebaja töötaja A. J, kes töötas põhiliselt tõstuki- ja autojuhina ning sõitis muuhulgas äriühingu mikrobussiga, kinnitas, et tema on K. G ülesandel metalli toonud autolammutusest, kuid teistelt klientidelt ei ole ta käinud mikrobussiga XX metalli toomas. OÜ Imantstrans juhatuse liige J. P on maksuhaldurile öelnud, et mõnikord viis kauba kohale tema ise, mõnikord rentis sõiduki, mõnikord rentis auto sõbralt, kelle nime ta ei avalda. D. K, kes tegeles metalli vastuvõtmisega, ei mäletanud OÜ-d Imantstrans esindanud isiku nime, samuti seda, kelle auto tõi katalüsaatorid kohale ja miks nt 08.09.2010 arvele ei ole märgitud metalli toonud sõiduki andmeid. K. G on maksuhaldurile esmalt öelnud, et tema ei tea, kuidas OÜ Imantstrans metalli tõi, kuid hiljem ütles, et 08.09.2010 arvel märgitud kauba tõi kohale J. P oma sõiduautoga XX. Veel hiljem ütles K. G, et mõnikord tõi kaupa ka keegi noormees ja J. P tuli ise järgmisel päeval, kui vormistati akt-arve. K. G ütles maksuhaldurile, et tema ei koosta akt-arveid, paneb ainult allkirja, samas selgitas D. K maksuhaldurile, et ta ei tea midagi arvetele märgitud andmetest, sest arved koostas juhatuse liige. Kohtuistungil ütles D. K aga, et tema koostas arved. Seega on kaebaja andnud ebajärjekindlaid selgitusi; 5) JäätS § 28 lg-st 11 tulenevalt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja varale. Nimetatud nõue laieneb vaid metallijäätmetele keskkonnaministri 15.04.2004 määruse nr 17 „Metallijäätmete täpsusta5
(12)3-11-1395 tud nimistu“ tähenduses ning kõik OÜ-delt Imantstrans ja Regalstop soetatud kaubad sellesse nimistusse ei kuulu. Nimistusse ei kuulu katalüsaatorid, kuid selles on nimetatud starterid ja generaatorid, Cu puhas, malm ja musta metalli jäätmed, alumiiniumisegu ning arvutiplaadid. Kokku on kaebaja arvete kohaselt soetanud OÜ-lt Imantstrans 353,87 kg katalüsaatoreid ja 2101,15 kg nimistusse kuuluvaid metallijäätmeid. Regalstop OÜ puhul on vastavad arvud 161,86 kg ja 98 kg. JäätS § 28 lg 11 kohase ülevaate omamine tähendab, et kaebajal on asjakohased andmed konkreetse hetke seisuga olemas ja neid andmeid on võimalik ka maksuhaldurile esitada. Olukord, kus maksuhalduril on teoreetiliselt võimalik hakata pearaamatu väljavõtete või muude dokumentide alusel neid andmeid välja arvutama, ei ole ülevaate omamine. Laoarvestuse täpsemat seisu kajastavad tabelid kustutas kaebaja ära. Mis puudutab katalüsaatoreid, siis kuigi laoarvestuse pidamise kohustust ei ole, peab maksukohustuslane MKS § 52 lg-st 2 tulenevalt pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta. MKS § 57 lg 3 kohaselt peab raamatupidamis- ja maksuarvestuse korraldama nii, et mõisliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. Maksuhaldur on leidnud, et kaebaja poolt esitatud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, milline oli kauba jääk kontrolliperioodi alguses, kui palju kaupa juurde soetati ja müüdi ning milline oli kauba jääk metalli liikide kaupa kontrolliperioodi lõpus, mistõttu ei olnud maksuhalduril võimalik kindlaks teha, kas OÜ-de Regalstop ja Imantstrans nimel koostatud arvetel kajastatud kaupa oli tegelikult kaebajale müüdud. Maksuhaldur palus korduvalt kaebajalt vastavat teavet, kuid K. G ütles maksuhaldurile, et raamatupidamises ei peetud jäätmete arvestust summaliselt ega koguseliselt, vaid arvestust peeti akt-arvete, demontaažiaktide, inventuuriakti ja saatelehtede alusel. Kohtumenetluses esitas kaebaja täiendavaid tõendeid (raamatupidamiskonto 41.1 väljavõte, 10.06.2010 saatelehed ning 04. ja 10.06.2010 inventuurilehed), kuid kohus jättis need arvestamata, sest kaebaja ei selgitanud, miks jäeti vastavad tõendid maksumenetluses esitamata; 6) KMS § 37 lg 5 sätestab, et kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selle kohta. Kaebajal OÜ-dega Imantstrans ja Regalstop vastav kokkulepe puudus. Kaebaja selgitas, et arve väljastamine KMS § 37 lg 5 sätestatud erikorra alusel on metallivaldkonnas tavapärane, kuid ei esitanud tõendeid selle kohta, kas kaebajal ka teiste äriühingutega puudus nõutud kirjalik kokkulepe. Kuid KMS § 37 lg-s 5 sätestatud erikorra kasutamine oli kaebaja tavapärane praktika, pidi tavapärane olema ka see, et erikorras lepiti tehingu teise poolega kokku. Kohtuistungi leidis kaebaja, et KMS § 37 lg 5 rikkumine tuleks üldse tähelepanuta jätta, sest OÜ-d Regalstop ja Imantstrans on kaebajale samuti arve esitanud. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et arve esitas OÜ Imantstrans. OÜ Regalstop poolt koostatud arveid ei ole kaebaja maksuhaldurile maksumenetluses esitanud, need esitas maksuhaldurile OÜ Willemson seaduslik esindaja E I. OÜ Regalstop koostatud arvetel kaebaja esindaja allkirja ei ole. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta vastavaid tõendeid ise maksuhaldurile maksumenetluses ei esitanud; 7) OÜ Regalstop arvetega seoses on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja poolt koostatud OÜ Regalstop nimele väljastatud akt-arved nr 1041 ja 984, mille kaebaja esitas tehingute tõendamiseks maksuhaldurile, ja OÜ Regalstop poolt esitatud sama numbriga arved on erinevad. Kaebaja poolt esitatud arvete kohaselt tarnis metalli „Base Metal OÜ auto“, OÜ Regalstop arvetel on auto numbriks märgitud 445 ARG. Samuti erinevad arvetel esindajate allkirjad; 6
(12)3-11-1395 8) OÜ-d Imantstrans ja Regalstop ei ole deklareeritud käibemaksu riigile tasunud, OÜ Willemson ei ole sisendkäibemaksu üldse deklareerinud. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et tehingute tõttu ei ole riigil jäänud maksutulu saamata; 9) Seoses väidetava tehinguga A. Mga ei ole vaidlust selles, et kaebaja raamatupidamises on kajastatud ka teine sama kuupäeva ja numbriga akt-arve, mille kohaselt kaebaja soetas katalüsaatoreid I. Plt. A. M nimele väljastatud arvel on tasumisele kuuluvaks summaks 97 115 krooni, I. P nimele väljastatud arvel 1944 krooni. I. P nimele väljastatud akt-arvel on tarnija auto numbriks märgitud XX, mis on märgitud ka A. M akt-arvele. Auto XX kuulub I. Ple. Leedu maksuhalduri andmebaasis ei ole A. M nimelist isikut ega andmeid tema nimele väljastatud passi kohta, mille koopia kaebaja maksuhaldurile esitas. Dokumentidel märgitud A. M Leedu aadress on kehtetu. Kuigi A. M on passi kohaselt Kirgiisi Vabariigi kodanik, on lepingus L10-021 märgitud, et ta töötas Leedu Vabariigis ning jäätmete vedamise infolehel on A. M kui kauba saatja kohta märgitud Leedu Vabariigi aadress. Ka CMR-l oli saatja riigiks märgitud Leedu. seega eeldas maksuhaldur põhjendatult, et Leedu maksuhalduri andmebaasis pidi olema A. M kohta andmeid. Kaebaja on selgitanud, et I. P nimele trükiti arve ekslikult. Kaebaja selgitus on ebaloogiline: kui kõigepealt koostati arve A. Mle ja seejärel I. Ple, on arusaamatu, kuidas sai A. M arvele „ekslikult“ jääda I. P auto number. Kui aga kõigepealt koostati arve I. Ple, kes tõi kaebajale tõepoolest kaupa, ei ole mõistetav, miks K. G andis D. Kle korralduse I. Ple koostatud arve kustutamiseks. Vasturääkivused on ka selles, millal A. M katalüsaatorid kaebajale tõi. Eeltoodud asjaolud kogumis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tehingud A. Mga ei ole tegelikult toimunud ja kaebaja on püüdnud fiktiivsete dokumentide abil varjata sularaha väljaviimist äriühingust. Kui kaebaja ei ole arvel märgitud kaupa saanud, kuid on siiski koostanud selle tehingu kohta arve ja muud dokumendid, on mõislik eeldada, et kaebaja teadis dokumentide fiktiivsusest; 10) MKS § 94 lg 1 ls-te 1 ja 2 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Samas ei ole hindamine alati tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tulumaksu määramise eelduseks. Käesolevas asjas on arvetel märgitud kauba soetamine vaidluse all. Maksuhaldur on maksuotsuses leidnud, et kaebaja soetas kontrolliperioodil katalüsaatoreid, vanametalli ja muid jäätmeid erinevatelt isikutelt, kuid kaebaja esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, milline oli kauba jääk kontrolliperioodi alguses, kui palju kaupa kontrolliperioodil soetati ja müüdi ning milline oli metalli jääk liikide kaupa kontrolliperioodi lõpus. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha, kas maksuotsuses käsitletud arvetel kajastatud kaupa on tegelikkuses kaebajale müüdud. Kaebaja on kontrolliperioodil müünud sarnast kaupa, mis oli märgitud ka A. M ning OÜ-de Regalstop ja Imantstrans arvetele. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud, et kaebaja on reaalselt tegutsev äriühing, kelle majandustegevuse sisuks on muuhulgas erinevate metalli- ja muude jäätmete vahendamine. Tõendamata on aga see, et kaebaja soetas eelnimetatud isikutelt arvetel märgitud summade eest arvetel märgitud kaupa ning müüs edasi just neid samu kaupu. Kaebaja puuduliku arvepidamise tõttu ei olnud maksuhalduril võimalik välja selgitada, kellelt, millises koguses ja millise maksumusega jäätmeid kaebaja tegelikult soetas. Seega ei saaks ka hinnata, kui palju tegi kaebaja kauba soetamiseks ettevõtlusega seotud kulutusi. Puudulik laoarvestus ja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine ei saa seada kaebajat tulumaksustamisel paremasse olukorda võrreldes isikuga, kellel selline arvestus olemas on. Seetõttu ei ole alust tühistada maksuotsust põhjusel, et maksuotsuses ei ole kaalutud tulumaksu määramist hindamise teel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7
(12)3-11-1395
  1. Base Metal OÜ esitas 30.08.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 31.07.2012 otsuse tühistamiseks. Kaebaja jäi halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, esitades apellatsioonkaebuses halduskohtu otsusele järgmised täiendavad vastuväited: 1) Kohus tuvastas ebaõigesti vaidlusaluse kauba puudumise asjaolud. Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, kas olukorras, kus on soetatud koguseliselt rohkem metallijäätmeid kui muid jäätmeid, tuleb kohtu arvates ka muude jäätmete soetamisele kohaldada JäätS nõudeid. Metallijäätmete ja katalüsaatorite osas tuleb hinnata eraldi, millised asjaolud ja tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta. Kui kauba suhtes on kehtestatud erinevad arvepidamise nõuded, ei saa neid üldistada ega meelevaldselt laiendada kaupade suhtes, millele need nõudeid ei kehti. Kohtuotsusest ei selgu, et juhul, kui katalüsaatoritele ei laiene JäätS § 28 lg 11, siis mis põhjusel ei ole raamatupidamis- ja maksuarvestusest ülevaate andmiseks asjakohased muu hulgas kaebaja pearaamatu kontode väljavõtted. Juba maksumenetluse ajal esitas kaebaja maksuhaldurile kauba soetuse kohta täiendavalt raamatupidamisregistrite andmed ning järelikult ei saanud maksuhaldurile tulla üllatusena, et kaebajal on tehingute andmed sisestatud raamatupidamisprogrammi. Eeltoodu tõttu ei ole põhjust üle tähtsustada K. G ütlust, et raamatupidamise arvestust koguseliselt ja summaliselt ei peetud; 2) Kohtumenetluses esitatud raamatupidamiskonto 41.1 analüütiline väljatrükk on kokku langev vastustaja poolt esitatud pearaamatu konto nr 60 analüütilise väljatrükiga. Tegemist on kauba ostu kontodega, millest konto nr 60 on ostu konto kreedit ja konto nr 41.1 on ostu konto deebet. Konto nr 60 väljatrükil on selgelt näha viide kontole 41.
  2. Raamatupidamise programmist on võimalik võtta välja algsaldo kauba soetus kohta koodide lõikes ning kontrollitava perioodi seisu kauba algjääk katalüsaatorite lõikes oli 1957,103 kg, juurde osteti 730,59 kg, müüdi 2052 kg ja lõppjääk oli 668,72 kg. Seega ei ole põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja raamatupidamisest ei ole võimalik saada ülevaadet soetatud kaubast ja selle liikumisest; 3) Üllatav on kohtuotsuses toodud väide, et kohus ei uuri kohtutoimikusse vastu võetud tõendit – raamatupidamiskonto 41.1 väljavõtet. Kohus ei hinnanud kaebaja väidet, et ta esitas maksumenetluses maksuhaldurile pearaamatukontode väljavõtted. Maksuhaldur ei ole kaebajale esitanud etteheiteid, et mõni pearaamatu konto on jäänud esitamata; 4) Kaebaja esitas lõplikes seisukohtades selgitused pearaamatu konto nr 60 kohta, kuna see tõendab kaebaja väiteid kauba olemasolust ja ülevaate omamist soetatud kaubast. Kohus ei ole nimetatud tõendit hinnanud; 5) Äriühingus toimus jooksvalt soetatud kauba kohta andmete sisestamine Exceli tabelisse, mida täitis kauba vastuvõtja D. K ja tabelit täideti iga päev. Kord nädalas toimus katalüsaatorite ümbertöötlemine, mille kohta koostati demontaažiaktid ja milles fikseeriti jäätmete lõikamise tulemusena saadud kaup. Kord paari nädala tagant tehti kauba inventuure, mille käigus koostati inventuuriaktid. Saatelehtedega fikseeriti müügiks komplekteeritud kaup. Kui inventuuri käigus andmed klappisid, siis Exceli tabelisse kantud andmed kustutati. Tegemist oli rutiinse toiminguga; 6) Halduskohus on jätnud hindamata kaebaja väite, et kohtu menetluses on haldusasi nr 312-517, kus vaidluse all on tehingud OÜ-dega Imantstrans ja Regalstop ning kus maksuhaldur kauba soetust ei vaidlusta. On kahetsusväärne, et maksuhalduri poolt väljastatakse sama isiku suhtes maksuotsuseid, kus samade asjaolude suhtes on võetud erinev seisukoht; 7) Asjaolu, et OÜ-de Regalstop ja Imantstrans poolt on tõendamata kauba soetus, ei ole aluseks ostjale täiendava käibemaksu määramiseks. Isegi kui kuskil kaubamüügiahelas eksisteeris pettus, siis ei ole maksuotsuses toodud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis viitaksid, et kaebaja oli sellest kõigest teadlik. OÜ-de Imantstrans ja Regalstop juhatuse 8
(12)3-11-1395 liikmed on kinnitanud tehingute toimumist kaebajaga. Nende äriühingute soovimatus või võimetus esitada maksuhaldurile kauba omandamise kohta tõendeid, ei saa panna maksude tasumise riski kaebajale. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja seaduslik esindaja tuvastas maksumenetluses tehingupartnerite seaduslikud esindajad ja esitas maksuhaldurile juhatuse liikmete isikuttõendavatest dokumentidest koopiad; 8) Kohus ei ole õigesti hinnanud OÜ-dega Imantstrans ja Regalstop sõlmitud hankelepinguid. Kohus on jätnud hindamata kaebaja väite, et tegemist oli tüüplepingutega, mida kasutati kõigi isikute puhul. Väide hinnapakkumiste, tellimuskirjade, saatelehtede jms puudumisest võiks olla asjakohane, kui oleks tuvastatud, et sellised dokumendid olid olemas teiste tehingupartnerite puhul; 9) Olukorras, kus on kindlaks tehtud, et ka tehingu teise poole arved on olemas ja teine pool kinnitab arve esitamist, ei ole väide KMS § 37 lg 5 rikkumisest asjakohane. Ka OÜ Imantstrans esindaja J. P on maksuhaldurile kinnitanud arvete väljastamist. Õige ei ole kohtu järeldus, et akt-arvete koostamine müüjate nimel oligi kaebaja majandustegevuses tavapärane. Kaebaja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et tema majandustegevuses ja tegevusvaldkonnas eksisteeris nn kahe arve süsteem. Viide KMS § 37 lg 5 erikorrale on asjakohatu, kui eksisteerib ka müüja esitatud arve; 10) Maksuotsuses on läbisegi kasutatud mõisteid „pidi teadma“ ja „teadis“ arvete fiktiivsusest. Samas ei ole kumbagi alust maksotsuses nõutavalt põhjendatud; 11) Õiged ei ole halduskohtu põhjendused, et A. Mle tehtud väljamakse oli ettevõtlusega mitteseotud. Pisieksimusi dokumentides on näidatud kui maksupettusele viitavat asjaolu. Maksuhaldur edastas Kirgiisi kodaniku kohta Leedu Vabariiki päringu selgitamaks välja, kas passiandmetes toodud isik on olemas ja elab Leedus. Seejuures jäeti edastamata dokumentide koopiad. Menetleja eesmärgiks oli teadvalt asjakohatu päringuga luua kunstlikult tõend maksumaksja kahjuks. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur kahtluse alla pannud asjaolu, et dokumendid on allkirjastatud ühe ja sama isiku poolt.
  1. Maksuhaldur palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja järgmist: 1) Maksuhaldur palub muuta halduskohtu otsuse p 9 põhjendusi, kus halduskohus leidis, et katalüsaatorid ei kuulu metallijäätmete hulka. Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ kohaselt kuuluvad jäätmete nimistu rubriiki 16 08 (kasutatud katalüsaatorid) muuhulgas jäätmed jäätmekoodiga 16 08 01, so kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad katalüsaatorid (välja arvatud koodinumbriga 16 08 07 katalüsaatorid). Seega olid vaidlusalused katalüsaatorid jäätmed JäätS mõttes ning JäätS § 28 lg-s 11 sätestatud laoarvestuse nõuded laienevad kõigile jäätmetele, sh katalüsaatoritele ja metallijäätmetele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja tegeleb jäätmete kogumisega ning tal on olemas jäätmeluba. JäätS § 116 lg 2 kohaselt on jäätmeluba omav isik kohustatud jäätmete üle arvestust pidama. Seega pidi kaebajal olema laoarvestus kõikide jäätmete lõikes; 2) Kaebajale ei määratud tulumaksu üksnes JäätS nõuete rikkumise tõttu. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ-d Imantstrans ja Regalstop ei ole vaidlustatud kaupu soetanud, ettevõtetel puudusid töötajad, tavapärane majandustegevus, tegevuskohad, kontorid jms. Ühtlasi kehtib Imantstrans OÜ suhtes 10.11.2010 maksuotsus, mille kohaselt ettevõttel puudus septembris 2010 majandustegevus; 3) Pearaamatu kontode nr 41.1 ja 60 analüütilistest väljavõtetest ei tulene, milline oli kaupade jääk enne 01.09.2010, kui palju kaupa soetati ja müüdi, milline oli kaupade jääk 30.09.
  2. Olukorras, kus nimetatud info puudub ning vaidlusalused kaubad ei ole 9
(12)3-11-1395 4) 5) 6) 7) identifitseeritavad, puudus võimalus kontrollida, kas kaubad on tõepoolest soetatud või mitte; Pearaamatu konto nr 41.1 esitati esmakordselt kohtumenetluses. Lisaks ei ole konto väljavõttel kajastatud füüsilistelt isikutelt soetatud jäätmeid. Ka on dokumendis kajastamata akt-arved numbritega 1063, 1064, 1085, 1091 ja
  1. Seetõttu on väljavõtte andmed mittetäielikud ja ebausaldusväärsed; Asjakohane ei ole viide haldusasjale 3-12-
  2. Viidatud maksuasja kontrolliperiood ja tõenduslik baas ei ole võrreldav käesoleva maksuasjaga; Asjaolu, et üldsõnaliste lepingute sõlmimine on kaebaja jaoks väidetavalt tavaline praktika, ei vähenda iseenesest kaebaja kaasaaitamiskohustust. Lepingutes puuduvad isegi OÜ-de Regalstop ja Imantstrans ja nende esindajate telefoninumbrid või e-posti aadressid, mis on vajalikud selleks, et võtta äriühingutega ühendust; Kaebaja ei ole maksumenetluses maksuhaldurile esitanud OÜ-de Regalstop ja Imantstrans poolt koostatud korrespondeeruvaid arveid. Regalstop OÜ küll edastas korrespondeeruvad arved, kuid nendel arvetel puuduvad kaebaja esindajate allkirjad ning need esitati alles 01.02.
  3. Maksuhaldurile 21.04.2011 esitatud eriarvamuses ei tuginenud kaebaja korrespondeeruvate arvete väitele, vaid viitas äripraktikale.
  4. Base Metal OÜ esitas 10.12.2012 täiendavad seisukohad, kus palus asja juurde võtta oktoobri 2010 kohta kaebajale tehtud 06.12.2011 maksuotsuse. Maksuotsuse p 1.1.6 ap-s f märgib maksuhaldur, et ta ei kahtle kauba olemasolus. Ka oktoobrikuus puudus kaebajal nõutav laoarvestus. Maksuhaldur on samadel asjaoludel jõudnud erinevatele järeldustele. Samuti esitas kaebaja ringkonnakohtule Maksu- ja Tolliameti 08.02.2012 vaideotsuse, millega 06.12.2011 maksuotsus tulumaksu puudutavas osas tühistati. Veel märgiti täiendavates seisukohtades, et halduskohus jättis kohtuotsuses hindamata kaebaja poolt 19.09.2011 esitatud tõendid soetatud kauba (katalüsaatorite) edasimüügi kohta nii augustis kui septembris
  5. Selleks, et kaupa müüa, pidi kaebaja selle eelnevalt soetama. 17.12.2012 esitas kaebaja oma lõplikud seisukohad, kus esitatakse vastuväited maksuhalduri poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastusele.
  6. Maksuhalduri vastuses kaebaja 10.12.2012 seisukohtadele leitakse, et esitatud täiendavad tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata. Kaebajal oli võimalik need dokumendid esitada varasemas kohtumenetluses. Kui kohus peaks need dokumendid aga asja juurde võtma, siis tuleb arvestada, et erinevata kontrolliperioodide tõenduslik baas on erinev. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja on samal perioodil kellelegi kaupu müünud, ei tõenda, et fiktiivsetel arvetel tasutud summad on seotud müüdud kaupadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega käibemaksu puudutavas osas ning tulenevalt

§ 201

lg-st 4 ei korda halduskohtu otsuse põhjendusi ning ei esita selles osas oma põhjendusi. Apellatsioonkaebuses ei ole käibemaksu puudutavas osas esitatud uusi väiteid, mida halduskohus poleks hinnanud. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud puudusi ja vasturääkivusi tehingute toimumist kajastavates dokumentides ning asjassepuutuvate isikute ütlustes. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata tõendeid teisiti. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Halduskohus on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramist pidanud põhjendatuks ühes või teises dokumendis esinevate puuduste tõttu. Üksikuna vaadates võivad need 10

(12)3-11-1395 eksimused ja vastukäivused tõesti viidata vaid kaebaja hooletusele või mittenõuetekohasele tegevuspraktikale, kuid neid kogumis hinnates on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja pidi teadma, et vaidlusaluste tehingute teiseks pooleks ei olnud OÜ-d Imantstrans ja Regalstop ning A. M.
  1. Seoses tulumaksuga nõustub ringkonnakohus aga kaebajaga, et välistatud ei ole tulumaksu määramine hindamise teel. Maksuhaldur ei tuvastanud maksumenetluses, et kaupa ei ole saadud, vaid lähtus eelkõige argumendist, et puuduliku laoarvestuse tõttu ei ole võimalik septembris 2010 soetatud kauba koguseid kindlaks teha. Samas oktoobri 2010 puhul on maksuhaldur vaideotsuses hindamise läbiviimise võimalikkust näinud, tühistades tulumaksu osas kaebajale 06.12.2011 tehtud maksuotsuse. Maksuhaldur ei ole käesolevas asjas täpsemalt selgitanud, milles seisneb septembri ja oktoobri 2010 tehingute puhul „erinev tõenduslik baas“, mille tõttu tuleks samade äriühingutega tehtud tehinguid erinevate kuude lõikes hinnata erinevalt. Ringkonnakohus võtab kaebaja poolt 10.12.2012 esitatud tõendid asja materjalide juurde. Kuigi kaebaja on täiendavalt esitatud maksuotsusele ja vaideotsusele tuginenud ka varem, ei pea ringkonnakohus nende toimikule lisamist alles apellatsioonimenetluses vastustaja õigusi rikkuvaks. Tegemist on vastustaja enda poolt antud haldusaktidega. Kõnealused maksu- ja vaideotsus ei ole küll käesoleva asja lahendamisel siduvad, kuid nendest nähtub vastustaja halduspraktika. Kuigi kaebaja ei pidanud nõuetekohast laoarvestust, on siiski võimalik raamatupidamiskontode põhjal vastav arvestus taastada. Kaebaja on seda võimalikuks pidanud vähemalt katalüsaatorite puhul. Seejuures peab kaebaja ise olema aktiivne ning täitma nõuetekohaselt oma kaasaaitamiskohustust. Maksuhaldur on pidanud tulumaksu määramist põhjendatuks veel seetõttu, et tõendamata on, et kaebaja soetas OÜ-delt Imantstrans ja Regalstop ja A. Mlt arvetel märgitud summade eest arvetel märgitud kaupa ning müüs edasi just neid samu kaupu. Ringkonnakohus märgib, et identifitseerimata kauba puhul ei olegi võimalik tõendada, et edasi müüdi konkreetselt ühelt või teiselt isikult soetatud kaup. Olulised on sealjuures hoopis kaubakogused. Raamatupidamisarvestuse ning raamatupidamise algdokumentide põhjal peab olema laoarvestuse puudumisest sõltumata võimalik kindlaks teha, millises koguses kaupa ja kellelt osteti ning millises koguses kaupa võõrandati. Vastavat analüüsi ei saa teha üksnes OÜ-de Imantstrans ja Regalstop ning A. M keskselt, vaid vaadata tuleb kogu maksustamisperioodi käivet. Arvestades, et maksuhaldur ei ole maksuotsuses tulumaksu hindamise teel määramist kaalunud ning on täiendava tulumaksu määranud põhjusel, et puudusid nõuetekohased algdokumendid, tuleb maksuotsus tulumaksu puudutavas osas tühistada.
  2. Kuna kaebus ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, tuleb maksuhaldurilt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades, et lisaks täiendava käibe- ja tulumaksu määramisele vähendati ka deklareeritud sisendkäibemaksu summat ning jäeti rahuldamata tagastusnõue, leiab ringkonnakohus, et kaebus rahuldatakse pooles ulatuses. Halduskohus kandis kaebaja järgmised menetluskulud: riigilõiv 578,11 eurot, tõlkekulu 19,17 eurot, õigusabikulu 5770,80 eurot. Kulude kandmine on tõendatud. Apellatsioonimenetluses koosnesid kaebaja menetluskulud järgnevast: riigilõiv 557,50 eurot, õigusabikulu 1350,36 11
(12)3-11-1395 eurot. Kulud on kantud. Seega on kaebaja menetluskulud kokku 8275,94 eurot. Asja mahtu ja keerukust silmas pidades on 4137,97 euro väljamõistmine vastustajalt põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.