← Eesti

3-11-2009/158

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 51§ 157§ 61§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2013, Tallinn Haldusasja number

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse 3-11-2009 siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) kontrollis 23.08.2010 korralduse nr 12.2-3/6017-1 alusel OÜ Erkki Puit käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodi juuni 2007 - november 2008 osas seonduvalt tehingutega OÜ-ga Visorek. LMTK vormistas kontrolli tulemuste kohta 19.04.2011 kontrollakti nr 12.23/6017-
  2. OÜ Erkki Puit kontrollaktile eriarvamust ei esitanud.
  3. LMTK 30.05.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/6017-10 vähendati OÜ Erkki Puit maksustamisperioodide juuni 2007 - november 2008 osas sisendkäibemaksu summas 3 111 580 krooni ning määrati eelviidatud maksustamisperioodi eest kokku käibemaksu summas 3 111 580 krooni (198 866,21 eurot). Ühtlasi otsustas LMTK määrata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodide juuni 2007 - november 2008 eest kokku summas 5 504 746 krooni (351 817,32 eurot). LMTK kohustas OÜ-d Erkki Puit tasuma määratud maksusumma 550 683,53 eurot Maksu- ja Tolliameti (MTA) arveldusarvele. Maksuotsuses leiti, et suured kõrvalekalded metsateatiste ja OÜ Erkki Puit metsamaterjali ostudokumentide vahel viitavad sellele, et kinnistutelt ei saanud toimuda sellises ulatuses raiet, kui OÜ Erkki Puit on sealt vormistatud dokumentide kohaselt puitu omandanud. Vahed metsateatiste ja OÜ Erkki Puit metsamaterjali ostudokumentide vahel ning see, et OÜ Erkki Puit ostab väidetavalt OÜ-lt Visorek metsamaterjali, mida puidu valdamise seaduslikkuse dokumentide järgi müüa ei olnudki, näitab seda, et reaalselt ja sisuliselt puidu päritolu ei kontrollitud. Faktiliselt ei ole tehingu osapoolte poolt metsamaterjali üleandmist-vastuvõtmist ning vastavate aktide koostamist toimunud. OÜ Visorek ei ole ostnud metsamaterjali nendelt katastriüksustelt ja nendelt isikutelt, kellele viidatakse arvetega kaasas olevatel dokumentidel. OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vahelised metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid ei kajasta tegelikkust ning äriühingute vaheliste arvete alusel tehinguid ei toimunud. OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vahelistelt tehingutelt OÜ Visorek poolt reaalselt käibemaksu tasumist eelarvesse ei toimu, sest OÜ Visorek ja OÜ Written/OÜ KKG Kinnisvara/OÜ Balthouse Building/OÜ Unikapital vaheliste fiktiivsete dokumentidega omandas OÜ Visorek väidetavalt metsamaterjali suuremates kogustes ja suuremates summades, kui toimus edasimüük OÜ-le Erkki Puit, mistõttu ka OÜ Visorek esitatud käibedeklaratsioonides deklareeritud sisendkäibemaks oli suurem kui OÜ-le Erkki Puit väljastatud fiktiivsetelt arvetelt tasumisele kuuluv käibemaks. Seega puudub OÜ-l Erkki Puit õigus sisendkäibemaksuna arvesse võtta arvetel kajastatud käibemaksu ja OÜ Erkki Puit poolt teostatud väljamaksed arvetel kajastatud summades kuuluvad maksustamisele tulumaksuga.
  4. OÜ Erkki Puit esitas MTA-le vaide LMTK 30.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6017-10 kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA jättis 13.07.2011 vaideotsusega nr 6-1/357-2 rahuldamata.
  5. OÜ Erkki Puit esitas 15.08.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles pärast kaebuse täpsustamist LMTK 30.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6017-10 tühistamist. Kaebuse põhjendused: 2

(14)3-11-2009 1) maksuotsuse väited on olulises osas ebaõiged, põhjendamata või oletuslikud. Vastustaja ei ole maksuotsuse tegemisel järginud uurimisprintsiipi ning selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning on põhjendamatult suurendanud kaebaja maksukoormust. Üldreeglina toimus alljärgnev metsamaterjali müügiahel: kasvava metsa omanik – OÜ Virena Trade – OÜ Written – OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit. Ebaõige on vastustaja järeldus, et OÜ Visorek ei ole soetanud metsamaterjali isikutelt ja kohtadest, kellele on puidu päritoludokumentides viidatud. Kaebaja dokumenteeris kõik reaalselt toimunud tehingud vastavalt seaduse nõuetele. OÜ Visorek on OÜ-le Erkki Puit esitanud vastavalt metsaseaduse nõuetele metsateatised, puidu päritolu tõendavad dokumendid jms. Kaebaja tegevust vaadeldaval perioodil on kontrollinud Keskkonnainspektsioon, kes märkimisväärseid rikkumisi ei avastanud; 2) ebaõige on maksuhalduri järeldus, et kuna tõendatud ei ole tehingud, mille tulemusel OÜ Visorek metsamaterjali omandas, siis ei ole kaebaja metsamaterjali OÜ-lt Visorek soetanud ning tal puudub alus tasumisele kuuluva käibemaksu korrigeerimiseks mahaarvatud sisendkäibemaksu arvelt. Kaebaja tunnistab teatud lahknevusi mahtudes metsateatiste ja müügidokumentides kajastuva vahel. Metsateatistel kajastuv raiemaht on hinnanguline (raiele eelnev) võimalik raiutav maht. Tavapäraselt kujuneb välja aga olukord, kus pärast raie teostamist teatisel kajastuv orienteeruv raiemaht on väiksem kuni 35% (harvendusraiete) ja kuni 20% (lageraiete) tegelikult raiutust. Välistada ei saa ka olukorda, kus metsamaterjali esmamüüja on müünud suuremas mahus materjali kui see kajastub metsateatisel (s.t müüdud on sama kinnistu teistelt eraldistelt, on väljastatud korduvaid või mitmeid teatisi ühele kinnistule vms); 3) vastustaja väljatoodud vastuolud OÜ Visorek juhatuse liikme A Mja kaebaja juhatuse liikme P M ütluste vahel on pigem formaalset laadi ning võivad olla kantud isikute subjektiivsetest kriteeriumidest ja mälust ühe või teise sündmuse talletamisel ega tõenda, et OÜ Visorek arved on fiktiivsed. Maksuhalduri järeldus, et OÜ Erkki Puit veoselehtedel märgitud osade veokijuhtide (A. K, R. K, J. T, M. T, osaliselt A. K) andmed ei ole õiged ning et nende isikute märkimine veoselehtedel sai toimuda vaid P. M teadmisel, on ebaõige. Kaebaja ei sea kahtluse alla maksuhalduri poolt väidetavalt tuvastatud asjaolu, et veokijuhtide nimed ja ka vedusid sooritanud autode andmed ei ole õiged, küll aga ei saa selliseid minetusi seostada P. Mga. Kaebaja või tema esindaja ei ole antud juhtudel täitnud veoselehel osa, mida on seaduse kohaselt kohustatud täitma veokijuht. Seega ei saa ka väita, et kaebaja pidi olema veendunud, et veokijuht on alati esitanud juhi, veoki margi ja registrinumbri kohta õiged andmed; 4) põhjused, kuidas ja miks on veoselehtedel märgitud veokijuhina isikud, keda rahvastikuregistris pole (nt J. T, M. T), ja ARK-s mitteregistreeritud veokite andmed, võivad seisneda selles, et mõni autojuht võis olla huvitatud materjali vedanud sõiduki ja oma isiku mitte märkimisest põhjusel, et teenida vedude pealt n-ö „mustalt”. P. M on nii veokijuhtidele kui FIE-st vedajatele (FIE A. V) vedude eest tasunud sularahas. Veoselehtedel kajastuvad andmed vedude kilometraaži ja tegelike vahemaade erinevuste kohta on ilmselt tingitud lihtsast eksimusest või ka hooletusest kilomeetrite arvestamisel ja selle kajastamisel veoselehtedel. Autojuhtide kirjutatud numbrid kajastuvad veoselehtede märkuste real, kuhu on võimalik ka juba allkirjastatud lehel hiljem kõrvalistel isikutel teha endale sobivaid märkusi ilma, et see muudaks veoselehe sisutühjaks dokumendiks; 5) veoselehtedele võisid sattuda ebaõiged vedude lähtekohad alljärgneval põhjusel: töös on tihti mitu erinevat kinnistut ja üks auto (millel on tihti mitu juhti) teostab vedusid logistiku äranägemisel, mistõttu tuleb vedusid tööpäeva raames sooritada erinevatelt kinnistutelt. Kuna veoselehed on juba eelnevalt toimetatud autojuhtide või tema tööandja käsutusse, võib autojuht puhtinimlikult eksida õige veoselehe valikul. Nimetatud asjaolu aga ei tõenda vedude ja metsamaterjali müügitehingute mittetoimumist OÜ Visorek ja kaebaja vahel. Kaebaja täitis metsamaterjali ostes veoselehed kogu ostetud metsamaterjali ulatuses koheselt arvestusega, et ühe veoselehega saab vedada ca 35 tm metsamaterjali (orienteeruv veoki maht). Ebaõige on vastustaja järeldus, et vedusid ei ole teatud juhtudel üldse toimunud. Ka on ebaõiged veokijuhtide ja nn Reiu platsi töötajate ütlused selle kohta, et ühelt või teiselt kinnistult ei ole üldse 3
(14)3-11-2009 vedusid teostatud ning et Reiu platsil ei ole nad OÜ Visorek materjali ladustanud. Menetluses on küsitletud ja analüüsitud vaid ca 15 veokijuhi ütlusi, samas kui vedusid on teostanud ca 4045 erinevat veokijuhti. Seega on maksumenetlus olnud ühekülgne ja tendentslik; 6) metsamaterjali laoplatsid asuvad reeglina mitte kinnistul, kus toimub raie, vaid selle läheduses (üldiselt teel või parklas, kuhu on võimalik ligipääs suure veokiga). See asjaolu võis veokijuhtidel tekitada arusaamatusi hilisema veo alguskoha määratlemisel, mistõttu asusid nad seisukohale, et sellel või teisel kinnistul pole nad üldse käinud. Välistatud ei ole, et laoplatsilt on OÜ-le Erkki Puit tegelikult müüdud mitte metsateatises märgitud kinnistult raiutud puitu. Autojuhtide poolt maksumenetluses antud ütlused on vastuolulised: esmalt on autojuht oma allkirjaga metsateatisel kinnitanud, et on veendunud omaniku poolt metsamaterjali vedamise seaduslikkuses, võtab metsamaterjali vedamiseks vastu ja tõendab enda poolt esitatud andmete õigsust, hiljem on väidetavalt osad autojuhid maksuhaldurile kinnitanud, et teatud andmed metsateatisel on siiski valed; 7) maksuhalduri järeldus, et OÜ Visorek fiktiivsete arvete kajastamist OÜ Erkki Puit raamatupidamises tõendab ka asjaolu, et OÜ Erkki Puit juhatuse liige ning OÜ Visorek volitatud esindaja on omavahel tuttavad, on oletuslik. Vastustaja ei ole tõendanud, et OÜ Erkki Puit ei omandanud reaalselt materjali OÜ-lt Visorek. Vastustaja ei ole toonud välja mingisugust objektiivset põhjust, miks kaebaja ei võinud mõistlikult eeldada, et temale esitatud andmed või dokumendid olid õiged. Seega ei saa pidada õigeks maksuhalduri järeldust, et OÜ Erkki Puit ei ostnud metsamaterjali nendelt katastriüksustelt ning nendelt isikutelt, kellele viidatakse arvetega kaasas olevatel dokumentidel. 5. LMTK palus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuväited: 1) maksuhalduri uurimiskohustus maksumenetluses ei ole absoluutne maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse tõttu. Maksumenetluses on tõendamist leidnud, et kaebaja ei saanud soetada metsamaterjali OÜ-lt Visorek, kuna OÜ Visorek ise ei ole metsamaterjali soetanud. OÜ-l Visorek ei olnud müüa metsamaterjali sortimenti, mis on kajastatud kaebaja ostudokumentidel. Kinnistutelt ostetud materjali kogused ületavad metsateatistes märgitud koguseid. Kinnistutelt ei ole metsamaterjali müügiks raiutud või müügiks raiutud kogused erinevad dokumentidel kajastatust. Kinnistutelt on metsamaterjali raie ja ostu-müügi tehingud teostatud teiste isikute poolt ning metsamaterjal on müüdud kolmandate isikute poolt suurematele metsamaterjali kokkuostmisega tegelevatele kontsernidele. Kinnistutelt metsamaterjali tegelikke omandajaid ei ole võimalik tuvastada, sest puidu ostul dokumente ei vormistatudki või ei ole formaalsete dokumentide edastaja ja metsamaterjali tegelik ostja teada, mistõttu ei ole ka nendelt kinnistutelt müüdud minimaalseid metsamaterjali koguseid võimalik lugeda toimunud tehingute hulka; 2) ainuüksi vorminõuetele vastav raamatupidamis- ja maksuarvestus ei kinnita tehingute toimumist dokumendis märgitud isikutega, kui on muid piisavalt kaalukaid tõendeid, et tehinguid ei ole tegelikult nendega toimunud. Kaebaja ei ole pidanud MKS § 57 lg 3 kohast raamatupidamisarvestust. Esitatud dokumentidel olevad andmed ei vasta tegelikkusele, sh ei vasta arve aluseks olevatel dokumentidel kajastatule (metsateatised, veoselehed jne). Vastustaja on korduvalt maksumenetluses pöördunud kaebaja poole, kohustades teda esitama teavet ja dokumente, millele kaebaja on vastanud. Kaebaja ei ole tõendanud, et on soovinud tutvuda maksumenetluses maksutoimikuga ning et maksuhaldur ei ole võimaldanud maksutoimikuga tutvumist. 3) kaebajal on pikaajalised teadmised ja kogemused metsavarumise valdkonnas, mistõttu tuleb eeldada tema suuremat teadlikkust tehingute tegemisel. Kaebajal oli OÜ-lt Visorek metsamaterjali ostes kohustus kontrollida müüja metsamaterjali valdamise seaduslikkust ning selle kohustuse täitmiseks pidi ta võrdlema müüdud puidu kogust ja metsateatist. Keskkon4
(14)3-11-2009 naministri 21.12.2006 määruse nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti, müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise veoselehe vorm” (veoeeskiri) lisast 2 nähtub, et veoselehel täidab metsamaterjali veo lähtekoha ja veo sihtkoha metsamaterjali omanik, st kaebaja. Kaebajale ei saanud jääda märkamatuks dokumentidel olevad erinevused, mis on tunduvalt suuremad kui tavapärased lahknevused. Ka ei saanud kaebaja osta metsamaterjali, mida OÜ-l Visorek müüa ei olnud. Mõeldav ei ole, et keegi kolmas tundmatu isik kajastaks veoselehtedel valesid metsamaterjali lähtekohtasid nii, et kaebaja seda ei teadnud; 4) vastustaja tuvastas, et P. M teadis, et puidu vedu ei toimunud Reiu laoplatsilt ning et veo lähtekohad ei kajasta tegelikkust. Vedusid tellides on ta veo sooritamiseks edastanud vedajale teabe puidu reaalse asukoha kohta. P. M oli isik, kes autojuhtidele teed metsamaterjali juurde juhatas. Teatud juhtudel ei ole kaebaja poolt kajastatud vedusid üldse toimunud. Kaebaja seaduslik esindaja on teadlikult ja tahtlikult kajastanud OÜ Erkki Puit raamatupidamises OÜ Visorek rekvisiitidega fiktiivseid arveid kui väidetavaid metsamaterjali soetusdokumente. Vastustaja seisukohti toetab ka asjaolu, et kaebaja kui ka metsamaterjali müüja Visorek OÜ seaduslik esindaja on maksumenetluses andnud vastuolulisi selgitusi. Nii on P. M selgitanud, et tema mõõtis OÜ-lt Visorek ostetud metsamaterjali laoplatsidel üle ning mõõtmistulemused kajastuvad aktides. OÜ Visorek seaduslik esindaja A. M ütluste kohaselt metsamaterjali üleandmisel enamasti ülemõõtmisi ei toimunud, see ei olevat tavapärane. P. M sõnade kohaselt koostas aktid tema, kuid A. M on selgitanud, et aktid koostati OÜ Visorek kontoris sekretärasjaajaja poolt. Asjaolu, et kaebaja tegevust vaadeldaval perioodil kontrollis Keskkonnainspektsioon, kes märkimisväärseid rikkumisi ei avastanud, ei välista maksuseaduste rikkumist kaebaja poolt; 5) kaebaja esitas kontrollitava perioodi kohta käibedeklaratsioonides ja maksudeklaratsioonides valeandmeid. Kaebaja ei ole ostnud metsamaterjali OÜ-lt Visorek, mistõttu arved ei kajasta õigesti tehingu majanduslikku sisu ega vasta RPS § 7 lg 1 p 3 nimetatud nõuetele. Põhjusel, et kaebaja on kinnitanud, et on metsamaterjali vastuvõtmisel üle mõõtnud ja koostanud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, ei saa olla tegemist nn ilmselge trükitehnilise veaga, vaid kaebaja tahtega vormistada raamatupidamise algdokumente erinevalt faktiliselt teostatud tehingust. Kriminaalmenetluse nr 07930000019 raames on teostatud dokumentide võetus ning 23.01.2009 on koostatud vaatluse protokoll, millest nähtub, et kinnistute XX puhul ära võetud metsamaterjali aktide (koos metsateatistega) õiguspärasust kinnitas P. M oma allkirjaga. XX kinnistu puhul on ära võetud metsamaterjali akt nr 6/1, millele ei olnud metsateatist lisatud ja mille esitas P. M kontrolli raames 14.01.2011. Vastustaja on maksumenetluses arvestanud kõigi kaebaja esitatud tõenditega, mille õigsust kaebaja on ise kinnitanud, sh dokumentidel sisalduvaid andmeid metsamaterjali koguste kohta. Vastustajal puudub teave, et nimetatud kinnistutele on võetud täiendavalt metsateatiseid; 6) üldjuhul kui isik ei mäleta tehingu täpseid asjaolusid, siis ta annabki oma selgitused „ei tea”, „ei mäleta” jne. Antud juhul ei nähtu selgitustest, et A. M ega P. M ei mäleta tehingu asjaolusid. Nii A. M kui ka P. M on oma selgitused allkirjastanud, mis tähendab, et nad kinnitavad selgituste õigsust. Vastuolud kinnitavad fiktiivsete tehingute toimumist ja dokumentide koostamist ning hilisemate selgitustega ja väidete esitamisega kaebuses on tegemist otsitud paljasõnaliste põhjendustega. Põhjusel, et vedusid teostanud autojuhid kinnitavad maksumenetluse käigus antud seletustes, et veoselehed täitis P. M, veoselehed said P. M käest isiklikult, kaebaja on esitanud veoselehed, millel on autojuhtideks märgitud A. K, R. K, J. T, M. T ja A. K, on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et P. M teadis, et veoselehtedel märgitud andmed ei ole õiged; 7) P. M on isik, kes tellis veosed ja andis veoselehed üle autojuhtidele. Järelikult saab vaid tema teada faktilisi asjaolusid, s.h asjaolu, millised isikud/autojuhid teostasid kaebaja tellimuste alusel metsamaterjali vedu. On mõistlik eeldada, et andes metsamaterjali üle vedajale, veendub metsamaterjali üleandja nii vedaja isikus kui ka muude kannete õigsuses (auto mark, 5
(14)3-11-2009 registreerimisnumber jne). Ebatõenäoline on, et veoselehtedel kajastuvad andmed kilometraaži ja tegelike vahemaade erinevuste kohta oleks tingitud lihtsast eksimusest või ka hooletusest kilomeetrite arvestamisel ja selle kajastamisel veoselehtedel; 8) kaebaja ei ostnud metsamaterjali nendelt katastriüksustelt ning nendelt isikutelt, kellele viidatakse arvetega kaasas olevatel dokumentidel. Kaebaja ei ole oma vastupidiseid järeldusi põhistanud. 29-st kinnistust 21 kinnistu puhul ei ole reaalselt raiutud metsamaterjali koguses, mille Erkki Puit OÜ dokumentide kohaselt väidetavalt soetas. Kuna kaebaja on kinnitanud, et teostas raielankidel pistelisi auditeerimisi kasvava metsa mahtude ja koosseisude kohta, ei saanud talle jääda märkamata asjaolu, et raielankidel puudub dokumentidel näidatud metsamaterjali maht, seda iseäranis kinnistute puhul, mis pidanuksid eelkõige vajama auditeerimist (esinesid tunduvalt suuremad kui tavapärased lahknevused metsateatises märgitud mahtude ja ostudokumentidel vormistatud koguste vahel). Nimetatud asjaolu kinnitab kaebaja teadlikku tegevust ning tahtlikku käitumist fiktiivsete tehingute teostamiseks (raamatupidamise algdokumendid on vormistatud erinevalt faktiliselt teostatud tehingust). 6. Tallinna Halduskohus jättis 16.04.2012 otsusega OÜ Erkki Puit kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Tunnistajate A. K, A. V, R. V ja R. K kriminaalmenetluses ning kohtumenetluses antud ütlused on vastuolulised. Ütlusi kõrvutades peab kohus usutavamaks kriminaalmenetluses antud ütlusi. Kõigi veokijuhtide ütlustest võib teha järelduse, et metsaseadusest (MS) ja veoeeskirjast tulenevaid nõudeid veose vedamiseks vastuvõtmisel keegi neist ei täitnud ning veoselehtedel olevaid lähtekohti tegelike lähtekohtadega faktiliselt ei võrrelnud ega kontrollinud. Tunnistajad möönsid võimalust, et veoselehtedel olevad allkirjad ei ole nende kirjutatud või lähtekohad veoselehtedel õigesti kajastatud. Veoselehtedel veokijuhtide allkirjade järgitegemist ning veokijuhtide soovimatust süveneda veoselehtedel kajastatud andmete tõele vastavusse kinnitavad ka A. R, J. M, A. L ja R. L kriminaalasjas antud ütlused. Kohtu järeldust eeltoodud tunnistajate ütluste osas kinnitavad ka Tahkuranna valla Reiu laoplatsi töötajate T. A, T. T, V. R ja K. M kriminaalmenetluses antud ütlused, mis osundavad üheselt, et OÜ Erkki Puit ega OÜ Visorek Reiu laoplatsil metsamaterjali süstemaatiliselt ei ladustanud. Kuigi T. A ütlused kinnitavad, et OÜ Visorek ladustas umbes 2008.a suvel laoplatsil ühel korral u 100 tihumeetrit metsamaterjali, ilmneb tunnistajate ütlustest selgelt, et rohkem OÜ Visorek metsamaterjali peale- või mahalaadimisi laoplatsil toimunud ei ole. Kohus on seisukohal, et väidetavalt metsamaterjali vedanud veokijuhtide kriminaalmenetluses ja kohtumenetluses antud seletused ning maksuhalduri kogutud veoselehed ei kinnita metsamaterjali soetamist metsateatistes näidatud kinnistutelt ega tõenda seega OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vaheliste tehingute toimumist. 2) Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. Ütlusi on võetud süsteemselt ja põhjalikult ning need on asjas järelduste tegemiseks piisavad. Kohtumaterjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud maksumenetluses täiendavate veokijuhtide või veokijuhtide korduvat ülekuulamist. Ka loobus kaebaja kohtumenetluses osade veokijuhtide tunnistajatena ülekuulamisest. Kaebaja etteheide vastustajale uurimiskohustuse rikkumise osas seoses kriminaalmenetluses veokijuhtide väidetava valikulise ülekuulamisega on põhjendamatu. 3) Kaebaja väide, nagu oleks veoselehti veoautojuhte puudutavas osas täitnud vaid veoautojuht, ei ole kooskõlas nii kaebaja seadusliku esindaja vande all antud seletuse, kui ka OÜ Erkki Puit töötaja K N ning veoautojuhtide ütlustega. Kaebaja väide veokijuhtide võimalikust soovimatusest kajastada veoselehel enda sõidukit ja nime seoses nn mustalt teenimisega on paljasõnaline. Enamik veokijuhte tegi vedusid mõne äriühingu töötajana. Kohus ei pea võimalikuks, et tööandjad ei pidanud arvestust või fikseerinud veokite spidomeetri näite ega kütuse kulu, võimaldades veokijuhtidel kasutada oma aega ning äriühingu ostetud kütust endale lisaraha teenimiseks. Kaebaja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et transpordi tellimine 6
(14)3-11-2009 toimub firmade või nende juhtkonna vahendusel (kd II, tl 13). Seega ei saanud veokijuhid teha vedusid juhtkonna teadmata. Veokijuhtide ütlused kinnitavad, et neile anti OÜ Erkki Puit poolt reeglina juba eeltäidetud veoselehed. 4) Kaebaja seaduslik või volitatud esindaja oleks piisava tähelepanu ja hoolikuse korral pidanud avastama veoselehtedel kajastuvad võimalikud ebatäpsused (veoeeskirja § 5 lg-d 4-6). See, et ta seda ei teinud, ei pruugi tähendada ainult eksimust või hoolsuskohustuse rikkumist, vaid võib tõendeid kogumis hinnates tähendada ka veoselehtedel olevate andmete tahtlikku ebaõiget kajastamist. Seda kinnitab ka asjaolu, et kriminaalmenetluses ei kinnitanud ega mäletanud veokijuhid olulises osas vedude toimumist vastavalt veoselehel märgitule. 5) Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuivõrd maksumenetluses ei küsitletud P. M ja A. M piisava põhjalikkusega, võisid nende ütluste erisused puidu ülemõõtmise kohta tekkida ka nimetatud põhjusel. Seega ei saa maksuotsuses viidatud vastuoludel iseenesest rajaneda järeldus reaalsete tehingute puudumise kohta äriühingute vahel. Samas peab kohus oluliseks tuua välja uus asjaolu, millest mõlemad isikud rääkisid kohtuistungil, kuid mida nad ei väljendanud maksumenetluses. A. M põhjendas OÜ-ga Erkki Puit tehingute tegemist viimase ettemaksuga, mis kaalus üles puidu müügi äriühingule Stora Enso (kd II, tl 35). Ka P. M põhjendas OÜ Visorek poolt metsamaterjali edasimüüki OÜ-le Erkki Puit ning mitte mõnele suurettevõttele sellega, et rahad liikusid kiiresti ning ei olnud 2-nädalasi maksetähtaegu (kd II, tl 17). Maksuhalduri ülevaatlik tabel OÜ-le Erkki Puit esitatud arvetest ning nende tasumisest (kd II, lk 103) A. M ja P. Mi ütlusi ei kinnita. Nimelt ei nähtu, et OÜ Erkki Puit oleks tasunud OÜ-le Visorek ettemaksu korras. Teatud juhtudel on arveid tasutud isegi paar kuud hiljem; suuri summasid on tasutud otse äriühingu kassast. Suurtes summades sularaha tasumine võib viidata tehingute võimalikule mittetoimumisele poolte vahel, kuid ei saa olla ainsaks tõendiks vastava järelduse tegemisel. 6) Õige on maksuotsuses toodud järeldus selle kohta, et OÜ Visorek arvetel näidatud tehinguid OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vahel ei toimunud. Maksuotsuses on esitatud põhjalik hinnang kogutud tõenditele erinevate müügiahelate kaupa. Maksuhalduri tõendite põhjal tehtud järeldused on õiged ning neid ei lükka ümber ka käesolevas haldusasjas antud tunnistajate ütlused. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud kinnistute omanike seletusi, millest selgelt ilmneb, et uuritud müügiahelaid pidi metsamaterjal kaebajani jõuda ei saanud, kuna kinnistute omanikud ei kinnita metsamaterjali müüki müügiahelas märgitud äriühingutele. Ka puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et erinevates müügiahelates puitu väidetavalt edasi võõrandanud osaühingud Virena Trade, Haro Puit, KKG Kinnisvara, Aivagrupp, Unikapital ja Balthouse Building oleksid puitu soetanud mõnelt teiselt isikult. Eeltoodu seab kahtluse alla ka OÜ Visorek poolt puidu soetamise ning edasimüügitehingud kaebajale. Kohtu arvates on ebausutav ka võimalus, et eeltoodud äriühingud ostsid raieõigust või metsamaterjali teistelt tundmatutelt isikutelt, kuid soovides oma tehinguid varjata, esitasid metsamaterjali ostvale äriühingule teadlikult fiktiivseid dokumente. Kuna raieõigust või metsamaterjali on dokumentide järgi müünud füüsilised isikud, võib fiktiivsete tõendite esitamine tuleneda vaid asjaolust, et viidatud äriühingud mingeid metsamaterjali tehinguid ka tundmatute kolmandate isikutega reaalselt ei teinudki. 7) Ka tehingute ahelas osalenud osaühingute juhatuse liikmetelt võetud seletused ning muud kogutud andmed kinnitavad, et tehingute ahelas osalenud äriühingud faktiliselt vaidlusaluste metsamaterjali edasimüügitehingutega kokku ei puutunud. Nii ei osanud äriühingute juhatuse liikmed N. P, V. Š, Ü. P, A. P ega R. T maksumenetluses vaidlusaluste tehingute kohta konkreetsemalt midagi öelda või ei teadnud neist midagi. OÜ Aivagrupp seadusliku esindaja V O kohta Eesti rahvastikuregistris andmed üldse puuduvad. Ka viitavad äriühingute kohta kogutud andmed sellele, et tegemist on faktilist majandustegevust mitteomavate ehk nn variühingutega. 21.03.2012 kohtuistungil OÜ Written juhatuse liige N. P, samas ühingus volituse alusel tehinguid teinud R. Ti, OÜ KKG Kinnisvara ning OÜ Haro Puit juhatuse liige V. Š poolt antud ütlused ei kinnita äriühingute poolt ei metsamaterjali ostu- ega edasimüügitehingute 7
(14)3-11-2009 toimumist. N. P ja R. T ütlused ei ole usaldusväärsed. R. T ütlused nn Läti päritolu puidu edasimüügi kohta OÜ-le Visorek ning selle Reiu laoplatsil ladustamise kohta on teadvalt ebaõiged, sooviga tõendada, et OÜ-l Visorek oli olemas puit, mida kaebajale edasi müüa. V. Š maksumenetluses antud seletused ning kohtuistungil antud ütlused kinnitavad kogumis tehingute mittetoimumist. V. Š tegutses OÜ-s KKG Kinnisvara vaid nn variisikust juhatuse liikmena. 8) OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vahel reaalselt metsamaterjali ostu-müügi tehinguid ei toimunud. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et tõendite põhjal kogumis võib järeldada, et nii OÜ Erkki Puit kui ka OÜ Visorek esindajad olid mõlemad teadlikud tehingute fiktiivsusest ning variühinguid kasutati selleks, et võimaldada OÜ-l Erkki Puit metsamaterjalide soetamise tehingutelt alusetult sisendkäibemaksu maha arvata. OÜ Erkki Puit tegevus sai olla vaid tahtlik ning suunatud maksupettuse toimepanemisele. 9) Kaebajal puudus OÜ Visorek arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kuivõrd arvele müüjana märgitud isik ei olnud tegelik tehingu teine pool, siis ei ole tegemist mitte algdokumendi vorminõude rikkumisega, vaid sisulise puudusega, mille tõttu ei ole võimalik tuvastada, kellele ja mille eest tegelikult arvel märgitud summa tasuti ning väljamaksete näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Kuna OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit panid toime maksupettuse ning OÜ Erkki Puit ei teavitanud maksuhaldurit võimaliku ostetud metsamaterjali tegelikest kogustest ega isikutest, kellelt võimalik metsamaterjal soetati, puudus maksuhalduril võimalus asuda kaebaja tulumaksukohustust välja selgitama kauba eest makstud tegeliku suuruse tuvastamise kaudu (vt Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 40). Seda tõendab ka OÜ Erkki Puit suhtes koostatud kontrollakt. Kaebaja menetluskulud jäävad vastavalt

§ 108lg-le 1 tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. OÜ Erkki Puit esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse halduskohtu 16.04.2012 otsuse tühistamiseks, uue otsuse tegemiseks ja menetluskulude MTA kanda jätmiseks. 1) Maksuotsuse tegemisel on rikutud uurimisprintsiipi. Kohus ei ole oma järeldusi selles osas piisavalt põhistanud. Maksuhaldur on asunud nõudma kaebajalt andmeid puidu n-ö tegeliku päritolu kohta, mida kaebajal ei ole aga reaalselt võimalik esitada, kuna omandas puidu OÜ-lt Visorek. Sisuliselt on maksuhaldur pannud maksumenetluse läbiviimise kohustuse kaebajale. Kaebajale pakuti võimalust tutvuda kriminaalmenetluse materjalidega alles pärast halduskohtu otsuse tegemist. Seega olid kaebaja võimalused esitada täiendavaid tõendeid piiratud. Kohtumenetluses ei saa ega ole menetluslikult otstarbekas kuulata ära kõiki maksumenetluses ära kuulatud tunnistajaid. Ometi on halduskohus kaebajale ette heitnud, et ta ei taotlenud kriminaalmenetluses küsitlemata autojuhtide ärakuulamist ning loobus mitmete taotletud autojuhtide tunnistajana ülekuulamise taotlusest. Loobumine oli tingitud sellest, et kohtus ära kuulatud autojuhtide tunnistustega oli juba võimalik tõendada apellandi väiteid. 2) Halduskohus on ebaõigesti lugenud usaldusväärsemaks kriminaalmenetluses antud tunnistused ning jätnud kõrvale kohtumenetluses antud tunnistajate ütlused ja P. Mägi seletused. Kui esineb lahendamata vastuolu maksumenetluses või kohtueelses kriminaalmenetluses ning kohtumenetluses uuritud tõendi vahel, tuleb arvestada kohtumenetluses uuritud tõendiga või äärmisel juhul see tõend üldse kõrvale jätta. Vastasel juhul on rikutud poolte võrduse põhimõtet. Kindlasti ei ole õige tõlgendada kõrvaldamata vastuolu kaebaja kahjuks. 3) Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et tegelikkuses ettemakseid ei tehtud ning raha kiiret liikumist poolte vahel ei toimunud. Hilisemad tasumised on tegelikkuses üksikud juhtumid ja kohus on neid rõhutanud üldisest kontekstist välja rebituna. Tegelikkuses näitab maksuhalduri analüüs täpselt vastupidist. Maksuhaldur on analüüsinud 53 arve tasumist, neist 8

(14)3-11-2009 26 on kas osaliselt või täielikult tasutud koheselt. Kaks arvet on tasutud ka osaliselt või täielikult ettemaksuga. Enamik tasumisi toimus 1-5 päeva jooksul. Seega toimusid OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vahelised maksed üldjuhul väga kiiresti. A. M ja P. M ütlustes puuduvad sellised vastuolud, mis võimaldaks väita, et tehinguid OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vahel ei ole toimunud. 4) Vastustaja esitas 30.03.2012 kohtuistungil kohtukõne teeside lisadena täiendavaid tõendeid (vastustaja väitel analüüsid, mis põhinevad asjas esitatud teistel tõenditel). Kaebajal ei olnud nendega võimalik reaalselt tutvuda ega nende suhtes seisukohta esitada. Kaebaja ei vaidle vastu arvete tasumise analüüsi vastuvõtmisele, arusaamatuks jääb aga, mida soovis vastustaja tõendada aktide analüüsi ja Reiu laoplatsi tehingute analüüsiga. Selliseid dokumente vastu võttes rikkus kohus kaebaja menetluslikke õigusi (

§ 51lg 1 ja § 62).

Kohus oleks pidanud jätma täiendavad tõendid vastu võtmata. 5) Tähendust ei oma see, kas OÜ Erkki Puit andis veokijuhtidele ka muid dokumente peale veoselehtede. Veoeeskirja kohaselt peab veokijuhil veo teostamise ajal olema autos kaasas vaid veoseleht. Enamik kohtus tunnistusi andnud autojuhte kontrollis veoselehti (v.a. R. Karula). Ei ole alust arvata, et teised autojuhid sama ei teinud. Kui mõnel üksikul juhul on mingil põhjusel erinevus suurem, saab tegemist olla vaid inimliku eksimusega veoselehe täitmisel või olukorraga, kus autojuht sai tasu n-ö mustalt. Ka maksumenetluses üle kuulatud veokijuhid kinnitasid suurema osa veoselehtede alusel vedude tegelikku toimumist ning kahtlusi oli vaid üksikute veoselehtede osas. 6) Kohtuistungil tunnistusi andnud mitmed isikud (sh autojuhid) selgitasid, et Reiu laoplatsi kasutati selliselt, et sinna jäeti linna koormaga sissesõitmise eel tihti maha osa koormast, et kaalumisel probleeme ei tekiks. Seetõttu on arusaadav, miks maksumenetluses mõned autojuhid võisid väita, et nad Reiu platsilt midagi vedanud ei ole, ning arusaadavad laoplatsi töötajate ütlused OÜ Visorek poolt laoplatsi mittekasutamise kohta. Apellant selgitab ka seda, et veoselehel on märgitud nii puidu päritolu identifitseeriv katastriüksuse number kui ka veose lähtekoht, mis ei pea kattuma. 7) Reiu laoplatsilt vedude toimumist ei kinnitanud kohtus mitte ainult kooliajast tuttavad P. M ja A. M, vaid ka muud isikud, kellega apellandi seaduslikul esindajal puuduvad isiklikud ja ärilised suhted (mh N. P, R. T, autojuhid). Viidatud isikute vastavate ütluste kõrvalejätmine halduskohtu poolt on adekvaatselt põhjendamata. Põhjendamatu on kohtuotsuses toodud järeldus, et veokijuhtide seletused ning veoselehed ei kinnita metsamaterjali soetamist metsateatistes näidatud kinnistutelt ega tõenda seega OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vaheliste tehingute toimumist. Kogutud tõendid ei välista tehingute toimumist. 8) Veoselehe vorm näeb ette, et veokijuhi andmed täitab veokijuht. Vaatamata sellele esineb eluliselt olukordi, kus andmed täidab keegi teine. Kui veoseleht täideti autojuhi palvel ja teadmisel, siis ei saa ka väita, et see on võltsitud, nagu väitis vastustaja. Seega andmete õigsuse eest ei vastuta mitte selle väljastaja, vaid veokijuht, ning veoselehtedel olevates veoki ja veoautojuhi andmetes sisalduvaid vigu ei saa seostada apellandiga. 9) Kohus on maksu määramist asunud põhjendama uute, maksuotsuses esitamata väidetega, kusjuures kohtuotsuse sellised järeldused ei tugine tõenditele. 10) Apellant möönab, et ühe autoga ei saa samal ajal vedada mitut koormat, samas võivad autojuhil samaaegselt olla autos kõik veoselehed ja sellisel juhul ei ole eksimuste tekkimine välistatud. Muude veoselehtede andmete osas selgitasid nii autojuhid kui P. Mägi kohtus, et mõnel juhul komplekteeriti koormad nii, et veokile laaditi materjali rohkem kui ühest lähtekohast, kuid vedu teostati sama veoselehe alusel. 11) Veoeeskirjas sätestatud raamatupidamislikest kohustustest ei saa tuletada apellandile ulatuslikke kontrollikohustusi lehe sisu üle (veoeeskirja § 5 lg-d 4-6). 12) Ebaõige on kohtu väide, et kaebaja ei ole vaidlustanud kinnistute omanike seletusi. Apellant on leidnud varem, et metsaomanike ütlused ei pruugi olla täiel määral õiged. Samuti on ebaõige väide, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et erinevates müügiahelates puitu edasi 9

(14)3-11-2009 müünud äriühingud oleksid puitu soetanud mõnelt teiselt isikult. Vastavad asjaolud on tõendatud kohtuistungil antud tunnistajate (R. T, V. Š, N. P) ütlustega. Arusaamatuks jääb, miks teeb kohus vahet metsamaterjali ostmisel juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt. Maksustamisele kuulub ka füüsilise isiku tulu oma vara võõrandamisest. Asjakohatu on kohtu järeldus, et omandamine pidi toimuma kindlasti füüsilistelt isikutelt. 13) Kohus on valesti lugenud ebausutavaks N. P ja R. T ütlused. R. T kinnitas, et mäletab oma äritegevust ning et kõik, mida ta selgitas OÜ Written kohta, kehtis ka teiste firmade kohta, mille nimesid ta nimetada ei osanud. Apellant ei leia, et nende ütlustes olid vastuolud, mis võimaldaks ütlusi Reiu laoplatsi kasutamise kohta kõrvale jätta. Kui ka need kõrvale jätta, siis muus osas ei ole kohus põhistanud, miks viidatud isikute ütlusi arvestada ei saa. N. P võimalik variisikuks olemine ei õigusta maksuotsust ega sea kahtluse alla OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vahelisi tehinguid. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et R. T ütlused Läti päritolu puidu edasimüügi kohta OÜ-le Visorek oleksid teadvalt ebaõiged. Apellant leiab, et veokijuht A. K kriminaalasjas antud ütlused on ümber lükatavad toimikus oleva veoselehega nr 0128, mille kohta see tunnistus on antud. Üksust identifitseerivaid või muid parandusi, mis tema ütlusi kinnitaks, sellele lehele tehtud ei ole. Apellant selgitab, et veokauguste osas on ta tõesti teinud mõnel veoselehel parandusi ja täiendusi, vältimaks ülepaisutatud arvete saamist. Seejuures täiendatud andmed klapivad maksuotsuse lk-l 14 toodud kaardiserveri andmetega. Mingil juhul ei saa pidada õigeks kohtu järeldust, et OÜ Erkki Puit ostis puitu tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Samuti on ebaõiged kohtu järeldused OÜ Erkki Puit heausksuse puudumise ning tehingute fiktiivsuse kohta. 14) Käibemaksukohustuse tühistamata jätmise osas ei ole kohus otsust õiguslikult põhjendanud, apellandi nõuete lahendamisel ei ole kohus toetunud ühelegi kehtivale õigusaktile. Kohus on viidanud mõnele Riigikohtu lahendile, kuigi pretsedent ei ole Mandri-Euroopa õigusruumis kohtule siduv. Kohus rikkus

§ 157lg-t 1.

Kaebaja viited kohtulahenditele on kohus jätnud kõrvale. Riigikohus on leidnud, et asjaolust, et isiku lepingupartnerite tegevus pole õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-18-03, p 16; otsus nr 3-4-1-1-02). Apellant soetas puitu käibemaksukohustuslaselt. OÜ Visorek oli aastatel 2000-2010 käibemaksukohustuslaste registris registreeritud. Kaubatarne ahelate teiste lülide võimalik ebaseaduslik tegevus ei mõjuta OÜ Erkki Puit õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna apellant oli selles osas heauskne. Heausksuse osas jättis kohus arvesse võtmata, et kõiki apellandi valduses olevaid, sh OÜ-lt Visorek puidu omandamist puudutavaid dokumente kontrollis pidevalt Keskkonnainspektsioon, kes puidu päritoludokumentatsioonis olulisi probleeme ei tuvastanud. Vastavale tõendile kohus hinnangut ei andnud. 15) Halduskohus jättis ebaõigesti jõusse maksuotsuse tulumaksukohustuse osas ning on lähtunud ebaõigesti maksuhalduri väidetest, et hindamist ei olnud võimalik läbi viia, kuna kaebaja ei esitanud maksumenetluses täiendavaid tõendeid (andmed isikute kohta, kellelt kaebaja tegelikkuses puitu omandas). Nii maksuhaldur kui halduskohus on eksinud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-60-11 p-s 41 toodud reegli vastu. Mingit tähendust ei oma see, kas kaebaja esitas kontrollakti saamise järel temalt palutud andmeid või mitte. Selliste andmete hankimine ei ole maksukohustuslase ülesanne. Kõik hindamiseks vajalikud andmed olid maksuhalduril ka endal olemas. Kriminaalasjas on tuvastatud, et ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ei toimunud ning rahalisi vahendeid kasutati igal juhul puidu omandamiseks, samas on halduskohus asunud vastupidisele seisukohale. Kui kohus leiab, et tehinguid OÜ-ga Visorek ei toimunud, siis ei ole sellegipoolest võimalik väita, et OÜ-st Erkki Puit oleks tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Maksuhaldur on tulumaksukohustuse osas hindamist teostamata jättes eksinud maksumenetluse oluliste reeglite, sh uurimisprintsiibi vastu. 10

(14)3-11-2009 8. LMTK palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastusest nähtuvalt jääb vastustaja varem esitatud vastuväidete juurde ja põhjendab seisukohta järgmiselt: 1) LMTK on õiguspäraselt ning piisavalt kohaldanud uurimispõhimõtet ning kaebaja õiguste menetluslikud riived puuduvad. Põhjendamatu on apellandi etteheide, et maksuhaldur ei ole suutnud tagada maksumenetluses kogutud tõendite kvaliteeti. Apellant ise keeldus täiendavaid selgitusi andmast, mistõttu maksuhaldur kogus tõendeid kolmandatelt isikutelt. Ebaõige on apellandi seisukoht, et tal puuduvad andmed puidu tegeliku päritolu kohta ning neid ei ole reaalselt võimalik esitada. Seega on ebaõige ka apellandi seisukoht maksumenetluse läbiviimise kohustuse panemise kohta apellandile. Asjakohatu on väide, et apellandile ei olnud maksumenetluses tagatud tõendite esitamine ja õigus kontrollida teise poole esitatud tõendite paikapidavust. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks. Asjakohatu on apellandi väide, et alles pärast halduskohtu otsuse tegemist on talle pakutud võimalust kriminaalmenetluse materjalidega tutvuda. Kriminaal- ja maksumenetlus toimuvad iseseisvalt ning kriminaalasjas tehtavad lahendid pole haldusasja lahendamisel kohtule siduvad. 2) Halduskohus ei ole eelistanud maksumenetluses ja kriminaalmenetluses kogutud tõendeid kohtuistungil uuritud tõenditele.

§ 61

lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumise kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Tunnistajate osalemist kohtuistungil taotles apellant, mistõttu saanuks ta tunnistajatele esitada nn kõrvaldamata vastuolude kohta küsimusi. Kohus selgitas, millest ta tunnistajate ütluste hindamisel lähtus. 3) Halduskohus on teinud tõendite pinnalt õiged järeldused A. M ja P. M ütluste vastuolude osas. Vastustaja esitas kohtumenetluses analüüsi apellandile esitatud arvetest ning nende tasumisest, mis ei kinnita A. M ja P. M ütlusi, seega on kohus õigesti jõudnud järeldusele, et tegelikkuses ettemakseid ei tehtud ning raha kiiret liikumist poolte vahel ei toimunud. Apellant ei ole ka kohtumenetluses kõrvaldanud tehinguid teinud äriühingute esindajate seletustes esinevaid vastuolusid tehingute toimumise faktiliste asjaolude osas, mis maksumenetluses tuvastati. 4) Kohtukõne teeside lisad on analüüsid, mis põhinevad varem kogutud ja kohtumenetluses esitatud tõenditel, mitte ei ole tõendid. 5) Halduskohus hindas tõendeid õigesti. Autojuhtide ütlustest nähtub, et nad ei veendunud metsamaterjali valdamise seaduslikkuses ning apellant ei tõendanud vedajate metsamaterjali valdamise seaduslikkust. Kokkuvõttes 16-st autojuhist 3 puhul võib kõne alla tulla veoselehtede nn valikuline kontrollimine. Ekslik on apellandi väide, et kõik istungil tunnistusi andnud autojuhid kinnitasid, et teavad Reiu laoplatsi ja on sealt materjali vedanud. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks metsamaterjali soetamist. Apellant ei ole esitanud tõendeid, kelle palvel ja kelle poolt täideti veoselehti, millele on märgitud rahvastikuregistrisse kandmata isikute andmeid. Apellant tõi alles kohtumenetluses välja väite nn mustalt teenimise võimalikkuse kohta, esitamata oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit. Apellatsioonkaebuses esitab apellant esmakordselt seisukoha, et Reiu laoplatsi kasutamine võis teatud juhtudel toimuda vaid paberil, esitamata samas selle kohta tõendeid. Apellatsioonkaebuses on esitatud ainetud väited juriidiliste ja füüsiliste isikute vahel vaheteo tegemise osas, raieõiguse või metsamaterjali omandamise kohta ainult füüsilistelt isikutelt. LMTK nõustub halduskohtu põhjendustega, millega on loetud N. P ja R. T ütlused ebausutavateks. Ekslik on apellandi seisukoht, et A. K ütlused, et lähtekohad veoselehel ei ole õiged, on ümber lükatud toimikus olevate tõenditega. Veoselehtedele on korduvalt märgitud lähtekohaks Soka kinnistu, kuid A. K ei kinnita korduvaid vedusid nimetatud kinnistult, kinnistu omaniku seletused jm tõendid ei toeta apellandi seisukohti. Ka A R ei kinnita apellandi seisukohti. 11

(14)3-11-2009 Maksuhaldur on tõendanud, et autojuhid märkisid faktilise kilometraaži. Autojuhtide ütlused kinnitavad seda. Seega ei ole asjakohane apellandi väide, et autojuhid olid majanduslikult huvitatud suuremate vahemaade kajastamisest. 6) Käibemaksu osas jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus nõustus vastustajaga ning leidis, et tõendatud on maksupettuse toimepanemine. Kohus esitas seisukoha ja põhjendused apellandi poolt viidatud kohtulahendite osas. Riigikohtu lahendi nr 33-1-18-03 p-s 16 toodu kehtib vaid juhul, kui apellant on heauskne ostja. Antud juhul on tuvastatud, et apellant ei ole heauskne. See, kas OÜ Visorek on käibemaksu tasunud või mitte, ei ole oluline apellandile maksu määramisel. Käibemaksu määramise aluseks on asjaolu, et tehinguid OÜ Erkki Puit ja OÜ Visorek vahel ei toimunud. 7) Tulumaksu osas on kohtuotsus õiguspärane. Tegemist ei ole olukorraga, kus saab väita, et kaup on apellandil olemas. Apellant ei täitnud piisavalt kaasaaitamiskohustust. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks kauba olemasolu. Kauba edasimüügiga ei saa tõendada selle soetamist. Põhjendamatu on apellandi viide hindamisele. Antud juhul ei ole võimalik hindamist läbi viia, kuna apellant ei esitanud selle võimaldamiseks teavet ja dokumente. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis käsitlevad vaidlustatud maksuotsusega käibemaksu määramist ja apellandi poolt OÜ-lt Visorek puidu soetamise tõendatust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi

§ 201lg 4 alusel korrata.

Apellatsioonkaebuse väited selles osas ühtivad halduskohtus esitatud seisukohtadega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, millele halduskohtu otsuses ei ole vastatud, märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Käibemaksu määramise seisukohalt pole tõepoolest oluline, kas tehingute jadas esimesena nimetatud tehingud aset leidsid. Müüja võis soetada kauba tegelikult mõnelt isikult viisil, mida tema raamatupidamise andmed ei kajasta. Metsateatiste või veoselehtede andmete ekslikkus pole oluline varasemate tehingute puhul, kui apellant võis puitu ostes hoolsusnõudeid täites dokumentide põhjal veenduda, et ostis puitu veoselehel ja metsateatises märgitud koguses ja sortimendis. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole, sest veoselehtede andmete ekslikkust on maksuotsuses ja halduskohtu otsuses käsitletud just apellandi poolt puidu soetamise tehingutega seoses. Kui apellant sai veenduda, et veoselehtedel näidatud autojuhid puitu ei vea, seda ei tehta veoselehtedel märgitud sõidukitega või lähtekohast või sihtkohta, siis ei ole võimalik apellandi heausksusest tehingute tegemisel rääkida. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses mõnel juhul veoselehel märgitud lähtekoha ja metsateatises märgitud asukoha niivõrd suure erinevuse, et mõistlik pole arvata, et puit veeti metsast välja sellesse kohta. Apellant on seisukohal, et piisab, kui paikkond on õige, maksuhaldur on aga õigesti selgitanud, et kohati on ka paikkond oluliselt erinev. Tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik neid asjaolusid kõrvale jätta.
  2. Vastustaja poolt halduskohtu istungil esitatud teeside juurde lisatud analüüse ei saa pidada sellisteks tõenditeks, mis täiendavalt teistele maksumenetluses või kohtumenetluses kogutud tõenditele kinnitaks maksu määramise õigsust. Tegemist ei ole dokumentidega, millest nähtuks täiendavat teavet, mida muud tõendid ei kinnita, või mille põhjal oleks võimalik teiste tõendite usutavust või ebausutavust kinnitada. Ringkonnakohtu arvates saab esitatud tabelites kajastatud teavet pidada seetõttu vastustaja seisukohtadeks, mitte asjaolusid tõendavateks andmeteks. Sellistele väidetele on apellandil olnud võimalik vastu vaielda, seda on ta ka teinud. 12

(14)3-11-2009 II
  1. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses leiti, et pole tõendeid, mis kinnitaksid, et summad viidi apellandi ettevõtlusest välja muul otstarbel kui ettevõtlusega seotud kulutustena. Määruse kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks, nende kahtluste kõrvaldamine oleks aga keeruline ja ressursimahukas. Määrusest ei nähtu seega, et tõendamist oleks leidnud summade kasutamine ettevõtluse huvides. Apellandi seisukoht, et nimetatud määruses asuti seisukohale, et kaup oli olemas, on ekslik.
  2. Riigikohus rõhutas 01.02.2012 otsuses nr 3-3-1-60-11 (p-d 32-40), et kuivõrd TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada „ettevõtlusest välja viidud“ kasumit, siis olukorras, kus äriühing on variisikule tehtud väljamakse alusel kõigele vaatamata kaupa siiski saanud ja eeldatavalt mitte tasuta, siis tuleb maksuhalduril MKS § 94 alusel hindamise teel välja selgitada, kui palju pidi äriühing tegelikult maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse soetamise eest, ning tulumaksu saab määrata üksnes juhul, kui hindamise teel leitud summa on väiksem, kui äriühingu raamatupidamises kajastatud väljamakse. Kui kauba või teenuse soetamine ei ole üldse usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja täies ulatuses maksustada tulumaksuga. Riigikohus rõhutas, et hindamise läbiviimise vajalikkuse ja lubatavuse kaalumine on maksuhaldurile MKS § 94 lg 1 järgi kohustuslik, kuivõrd maksustamine ei tohi omandada karistuslikku iseloomu. Samu seisukohti on Riigikohus korranud 14.05.2012 otsuses nr 3-3-1-12-12 (p-d 1719).
  3. Riigikohus rõhutas lisaks (01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p-d 41-44), et eriti maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral eeldab maksusumma hindamise teel määramine maksukohustuslase poolt temal lasuva kaasaaitamiskohustuse (MKS § 56 lg 1) ulatuslikku täitmist, kuid samas saab maksukohustuslane maksusumma hindamise teel määramisele kaasa aidata üksnes hindamise käigus ning kui hindamist pole alustatudki, siis ei saa kuidagi võtta seisukohta, kas maksukohustuslane on hindamisele kaasa aidanud või mitte. Kui maksuhaldur pole kaebaja tulumaksukohustuse väljaselgitamisel kaalunud maksusumma määramist hindamise teel, kuigi selline kaalumine oli vajalik, siis ei ole maksuotsusega tulumaksu määramine õiguspärane, sest maksuhaldur pole välja selgitanud kaebaja maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Halduskohus ei saa asuda maksuhalduri asemel nimetatud kaalumist teostama ega maksusummat hindamise teel määrama.
  4. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses toonud välja mingeid väiteid selle kohta, et tulumaksusumma määramine hindamise teel oleks käesolevas asjas ebavajalik või lubamatu. MKS § 94 lg 1 teisest lausest tulenevalt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Vaideotsuses leidis maksuhaldur, et asjaolu, et veoselehtede andmed kajastavad mõnel juhul olematuid autojuhte, sõidukeid või lähte- või sihtkohti, viitab sellele, „et kellelgi oli soov varjata seda, kuskohast puit tegelikult pärineb ning samuti kajastada veoselehtedel vedusid, mida tegelikult ei toimunud.“ Maksuotsuses on piirdutud asjaolu tuvastamisega, et arvetel näidatud kogustes või sortimendis puitu OÜ-l Visorek polnud ning seetõttu pole tehingute toimumine tõendatud.
  5. Halduskohus viitas kontrollaktile, mille lk 45 märgitakse: „Kontrolli käigus põhjusel, et OÜ Erkki Puit ei avalda teavet, ei ole selgunud, millises koguses ja kellelt OÜ Erkki Puit tegelikult metsamaterjali soetas.“ Ühtlasi selgitatakse kontrollakti p-s 8: „Tulenevalt MKS §-st 14 lg 2 peab maksuhaldur vajalikuks selgitada, et OÜ-l Erkki Puit on õigus maksukohustust vähendada esitades eriarvamuse tähtajaks dokumendid, millest selguks, millises koguses ja kellelt OÜ Erkki Puit tegelikult metsamaterjali soetas“ (kontrollakti lk 48). Vastuseks kontrollak13
(14)3-11-2009 tile ei ole apellant tõepoolest maksuhaldurile sellist teavet esitanud, ent maksu määramiseks hindamise teel ei olegi vaja välja selgitada, kellelt kaup soetati. Tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline tuvastada nimetatud kauba eest makstud tasu tegelik suurus. Maksukohustuslasele lõppkokkuvõttes soodsat maksusumma määramist hindamise teel ei saa seada sõltuvusse sellest, kas maksukohustuslane esitab maksuhaldurile andmed tegeliku müüja kohta. Kui maksukohustuslasel puuduvad maksuhalduri poolt nõutud andmed ja nende andmete kogumine pole mõistlike õiguspäraste jõupingutustega ka võimalik, siis pole tegemist kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisega. Andmete puudumine tegeliku müüja kohta ei välista tulumaksusumma määramist hindamise teel (vt Riigikohtu 12.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p-d 40 ja 41).
  1. Maksuhalduri seisukoht, et hindamine on võimalik vaid juhul, kui esitatakse dokumentaalsed tõendid soetatud puidu koguse kohta, ei ole õige. Hindamise läbiviimise eelduseks ongi selliste tõendite puudumine. Hindamisest keeldumine eeldab, et maksukohustuslane hoidub kõrvale mistahes talle teadaolevate andmete avaldamisest soetatud kauba koguse ja maksumuse kohta. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. III
  2. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus ja maksuotsus tühistada tulumaksu määramist puudutavas osas. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  3. Halduskohtus taotles kaebaja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 971,45 (riigilõiv) + 57,52 (tõlgitasu) + 69,26 (tunnistajatasu) + 3,46 (tunnistaja sõidutasu) + 7050 (õigusabikulu) eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole need kulud täies ulatuses põhjendatud õigusabikulude osas, arvestades, et 4 tunni eest (kokku 400 eurot + käibemaks) on arvest nähtuvalt osutatud õigusabi vaidemenetluses. Muus osas on menetluskulude kandmine tõendatud ja kulud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades kaebuse rahuldamist 63,9 % ulatuses, tuleb selles ulatuses menetluskulud vastustajalt välja mõista.
  4. Apellatsioonimenetluses taotleb apellant vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 958,70 eurot (riigilõiv) + 3633,60 eurot (õigusabikulud). Kulude kandmine on tõendatud, ent pole põhjendatud 1 tunni õigusabi osutamise eest summas 100 eurot + käibemaks, arvestades, et ringkonnakohtu istung kestis selle võrra arvel näidatust vähem.
  5. Seetõttu tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista menetluskulud summas 2857,80 eurot apellatsioonimenetluses ja 4902,20 eurot esimese astme kohtumenetluses kantud kulude katteks, kokku summas 7760 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.