Obsah (5)

§ 130§ 106§ 136§ 120§ 1361

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-581 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise maksukohustuslase ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) OÜ TT Factory poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 6990,91 eurot. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt. 1.1 MTA alustas 14.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/12532-1 OÜ TT Factory 2012.a oktoobri käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. OÜ TT Factory kontrollimise tingis asjaolu, et 20.11.2012 deklareeris äriühing 2012.a oktoobri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu summas 95 252,37 eurot ja käibemaksu enammakset summas 6990,91 eurot. Maksuhaldur kohustas 14.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/12532-1 OÜ TT Factory esindusõiguslikku isikut andma teavet ja esitama käibemaksu arvestamist kajastavad raamatupidamise algdokumendid. Volikirja alusel ettevõtet esindanud Andrei Nesterovi seletuste ja esitatud dokumentide kohaselt olid kontrollitaval perioodil suurimad hankijad: 1 1) Ingdaro OÜ-lt (registrikood 12279467) soetati 261149,08 euro eest 336,774 tonni torusid, talasid, metallplaate ja metallarmatuuri ning sellelt kaubalt tasutav käibemaks oli 52 229,81 eurot, mis moodustas OÜ TT Factory poolt oktoobris 2012 deklareeritud sisendkäibemaksust 54,83%; 2) Arkimedes OÜ-lt (registrikood 11351702) soetati Fund Ehitus OÜ poolt aadressile Klaukse tee 1, Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa ehitatava KTM Logistikakeskuse tarbeks 161 850 euro eest 83 tonni metallkonstruktsioone. Kaubalt tasutav käibemaks oli 32 370 eurot ja see moodustas OÜ TT Factory poolt deklareeritud sisendkäibemaksust 33,98%. 1.2 Seni kontrolli käigus selgunud asjaolusid (osapoolte seletusi ja esitatud dokumente) analüüsides ja kogumis hinnates on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ TT Factory ei soetanud kaupu Ingdaro OÜ-lt. Maksuhalduri hinnangul soetas OÜ TT Factory küll selliseid kaupu, mis olid kirjeldatud Ingdaro OÜ arvetel, kuid tegelikkuses olid kauba müüjaks kolmandad, seni tuvastamata, äriühingud ning kaubakogused olid väiksemad arvel näidatust. Maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus järgnevatel põhjustel: 1) OÜ TT Factory ja Ingdaro OÜ vahel sõlmitud tehingute osas on vormistatud vaid kauba ostumüügiarved. Puuduvad äris tavapärased kauba üleandmise-vastuvõtmise dokumendid, transpordi saatelehed (vm kaubavedu tõendavaid dokumendid) ja/või lepingud, mis määraks tasumise, üleandmise vms tingimused, kauba üleandmisel-vastuvõtmisel osalenud isikud, kuupäeva ja asukoha. Tehinguid tõendavad vaid OÜ TT Factory projektijuhi Andrei Nesterovi ja Ingdaro OÜ töötaja Ivan Tšistjakovi suusõnalised ütlused, mis ei ole suurte kaubakogustega tehingute puhul tavapärane; 2) Ettevõttel puudub arvestus lattu sissevõetava kauba kohta nii kuupäevade kui isikute lõikes, mistõttu maksuhalduril puudub teave, kellelt, millal ja millises koguses soetatud kaubad on Viimsi tootmishoonesse oktoobris 2012 sisse vormistatud. Laoarvestuse pidamine on üks asjaolu, millega saab tõendada kauba olemasolu. Laoarvestuse puudumine näitab, et OÜ TT Factory ei ole piisava põhjalikkusega tehinguid dokumenteerinud; 3) OÜ TT Factory ei kontrollinud enne ostmist Ingdaro OÜ-lt soetatud kaupa ega veendunud pakutava kauba kvaliteedis, vaatamata sellele, et müüja näol oli tegemist vaid mõned kuud tegutsenud äriühinguga, mille esindaja Ivan Tšistjakov ei olnud varasemalt selle valdkonnaga kokku puutunud. Asjaolu, et saadava kauba kvaliteet ei olnud OÜ TT Factory jaoks oluline, viitab sellele, et tegelikkuses Ingdaro OÜ-lt kaupa ei saadudki. On võimalik, et tegelikuks müüjaks oli seni tuvastamata kolmas isik, kellega OÜ TT Factory on varasemalt koostööd teinud; 4) Ingdaro OÜ 18.10.2012 arvel TT20121018-001 märgitud kaupu transportinud sõiduki registreerimismärk ETF580 on Soomes omistatud sõiduautole Opel Astra (väljalaskeaasta 2006) ning registreerimismärk CG279 on samuti Soomes omistatud mootorrattale Honda VT

1. Arvestades nende sõidukite mõõte ja kandevõimet, mis jääb Opel Astral alla 600 kg, on ebatõenäoline, et nende sõidukitega transporditi 18.10.2012 Valka 23,883 tonni metallarmatuuri; 5) Maksuhalduri käsutuses on Ingdaro OÜ arvelduskonto väljavõte perioodist 01.10.2012 – 30.11.
2. Perioodi algjääk oli 5395,63 eurot ning lõppjääk 250,72 eurot. Sel ajavahemikul laekus kontole 1 385 035,72 eurot ning edasi kanti 1 390 180,63 eurot. Raha maksjateks oli 12 erinevat Eesti äriühingut ning 60% laekumistest (827 211,73 eurot) pärines OÜ-lt TT Factory. Peaaegu kogu raha, mis ostjatelt laekus, kanti koheselt edasi samal või hiljemalt järgmisel päeval kolmele äriühingule, millest kaks on tänaseks käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning kolmanda osas on menetlus pooleli. Nende kolme ettevõtte käibedeklaratsioone analüüsides tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et tegemist on äriühingutega, millel puudub reaalne majanduslik tegevus. Mitme ostja puhul on tuvastatud tegelikkuses mitte toimunud tehingute kajastamine raamatupidamises sisendkäibemaksu suurendamise eesmärgil. Ning vähemalt ühe ostja suhtes on sel põhjusel alustatud kriminaalmenetlust. Ülejäänud rahast maksti töötasu alammääraga võrduvat palka Ivan Tšistjakovile, kelle ülesanneteks oli väidetavate koostööpartneritega suhtlemine ning juhatuse liikme korralduste alusel selliste arvete 2 väljastamine, mille puhul maksuhaldur kahtlustab, et nendel arvetel näidatud tehingud ei omanud reaalset majanduslikku sisu. Ingdaro OÜ-l puudusid tavapärased äritegevusele viitavad kulud – kommunaal- ja rendimaksed, sidekulud jne; 6) Kaupade päritolu ei ole kontrolli käigus selgunud. Ivan Tšistjakov väitis, et Ingdaro OÜ soetas OÜ-le TT Factory müüdud kauba ResRakenta OÜ-lt. 04.01.2013 ütles Andrei Nesterov, et kaup oli pärit Lätist või Ukrainast, sest neis riikides on metall odavam kui Eestis. ResRakenta OÜ ei deklareeri kauba importi, sh kaupade soetamist Ukrainast. Maksuhaldur kontrollis ühendusesisese käibemaksualase infovahetuse süsteemist (VIES) ResRakenta OÜ ühendusesisese soetuse andmeid. Oktoobris 2012 on Euroopa Liidu ettevõtted deklareerinud ühendusesisest müüki ResRakenta OÜ-le 108 241 euro eest. Maksuhaldurile ei ole seni esitatud dokumente, millest nähtuks, kui palju kaupa ResRakenta OÜ oktoobris 2012 Ingdaro OÜ-le müüs. Ingdaro OÜ aga, kes müüs OÜ-le TT Factory vaid ResRakenta OÜ-lt soetatud kaupa, müüs maksuhalduri käsutuses olevate arvete kohaselt OÜ-le TT Factory kaupu 261 149,08 (käibemaksuta) euro eest. Vahe on 152 908 eurot. Ingdaro OÜ-l endal ei saanud sellises koguses kaupa olla, sest Ingdaro OÜ ise kaupu ei ladustanud ja seetõttu puudusid äriühingul ka varasemad varud. Andrei Nesterov ütles et Ingdaro OÜ-l ei ole kaupa, nad tegelevad vaid edasimüügiga ja Ivan Tšistjakovi seletuste kohaselt saatis kaupu müünud ettevõte Ingdaro OÜ-le vaid arved; 7) Asjaolu, et ResRakenta OÜ ja Ingdaro OÜ jätsid täitmata neile väljastatud korraldused ning ei esitanud tehinguid kinnitavaid dokumente ega ilmunud korraldustes märgitud aegadel seletusi andma, viitab sellele, et tegemist ei ole reaalselt tegutsevate äriühingutega. ResRakenta OÜ juhatuse liige Jarkko Göran Grönroos andis e-kirja teel maksuhaldurile teada, et sai korralduse kätte, kuid ei saa tulla, kuna peab seoses Soome maksuhalduri poolt tema teise ettevõtte suhtes teostatava kontrolliga sel ajal Soomes viibima. Ta palus pikendada korralduse täitmise tähtpäeva 1 – 2 nädalat. Maksuhaldur pikendas korralduse täitmise tähtaega 8 päeva. ResRakenta OÜ jättis korralduse ka siis täitmata ning maksuhalduril ei ole õnnestunud ettevõttega rohkem ühendust saada. Ingdaro OÜ juhatuse liige ja osanik on alates 05.12.2012 ilma kindla elu- ja töökohata isik Svjatoslav Vedrintsev, kelle aadressiks on rahvastikuregistris märgitud xxxxxxx ning kes sai oma viimase tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatud sissetuleku juulis
3. Tehingute ajal, oktoobris 2012, oli juhatuse liikmeks Valgevene kodanik Raman Lakotka, kes väitis maksuhaldurile telefoni (+xxxxxxxxxxxx teel, et käib väga harva Eestis ning kõik Ingdaro OÜ seotud dokumendid on üle antud uuele juhatuse liikmele. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ TT Factory ei soetanud oktoobris 2012 kaupu tegelikkuses Ingdaro OÜ-lt. Maksuhaldur ei välista OÜ Ingdaro poolt väljastatud arvetel nimetatud kaupade olemasolu, kuid on seisukohal, et vastavate kaupade müüjaks ei olnud OÜ Ingdaro. Kaupade müüjaks võis olla tundmatu kolmas isik. Maksuhalduri hinnangul viitavad sellele Ingdaro OÜ arvelduskonto ja käibedeklaratsiooni analüüsid, millest ei nähtu tavapärast äritegevust, puuduvad transpordidokumendid ning asjaolu, et mitmed menetluse seisukohalt olulised isikud ei ole ilmunud maksuhalduri ametiruumidesse suulisi seletusi andma ega dokumente esitama. OÜ TT Factory omalt poolt ei pidanud korrektset laoarvestust, millest nähtuks, mis kuupäeval Ingdaro OÜ-lt soetatud kaup vastu võeti, kes seda tegi ja kui suur oli vastu võetud kauba kogus. 1.3 Kontrolli käigus selgunud asjaolusid (osapoolte seletusi, esitatud dokumente ja päringute vastuseid) analüüsides ja kogumis hinnates on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ TT Factory ei soetanud Fund Ehitus OÜ-le müüdud kaupu Arkimedes OÜ-lt. Maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus järgnevatel põhjustel: 1) Asjaosaliste seletused konstruktsioonide transpordi ja värvimise kohta on vastuolulised. Andrei Nesterov ja Fund Ehitus OÜ esindaja Lauri Pikkpõld väitsid, et konstruktsioonid transporditi esmalt Riiast Tatpar Pluss OÜ-sse värvimisele ja alles seejärel objektile. Andrei Nesterovi sõnul pidi konstruktsioonide transpordi Riiast Tatpar Pluss OÜ-ni organiseerima 3 Arkimedes OÜ ning Tatpar Pluss OÜ-st objektile OÜ TT Factory. Transporditeenuse osutaja DSV Transport AS-i poolt saadetud dokumendid aga näitavad, et transpordi tellijaks Riiast Tatpar Pluss OÜ-ni ja sealt objektile, oli Arkimedes OÜ. Uve Karu väitis 11.01.2013 seletustes, et konstruktsioonid värviti Riias ning transporditi siis otse objektile. Metallkonstruktsioonide ja transpordi tellijana pidi Uve Karu olema kursis sellega, kuidas olid korraldatud transport ja toodete värvimine, kuid sellest hoolimata andis ta maksuhaldurile tõele mitte vastavat teavet. Kui maksuhaldur juhtis 12.02.2013 Uve Karu tähelepanu tema ja teiste isikute seletustes ilmnenud vastuoludele, muutis Uve Karu oma seletusi ning ütles, et algselt pidi värvima Läti ettevõte, kuid neil ei olnud aega ja seetõttu värvis konstruktsioonid Tatpar Pluss OÜ. Uve Karu põhjendas algset valede seletuste andmist sellega, et ükski dokument ei kinnitanud, et asjad oleksid olnud teisiti kui tema rääkis. Ka see Uve Karu ütlus on vastuolus Andrei Nesterovi 04.01.2013 antud ütlustega, mille kohaselt pöördus Andrei Nesterov Uve Karu poole ja küsis kohe alguses, kas Uve Karu saab hankida talle puhastamata ja värvimata konstruktsioonid. Värvimise pidi Andrei Nesterovi ütluste kohaselt juba algselt organiseerima OÜ TT Factory; 2) Asjaosaliste seletused konstruktsioonide hinnapakkumiste tegemise kohta on omavahel vastuolus. Arkimedes OÜ juhatuse liige Uve Karu väitis nii 11.01.2013 kui ka 12.02.2013 seletustes, et Arkimedes OÜ tegi omapoolse pakkumise Fund Ehitus OÜ-le. OÜ TT Factory projektijuht Andrei Nesterov ütles, et kaasas Arkimedes OÜ projekti alles siis, kui Fund Ehitus OÜ oli OÜ-le TT Factory juba mitmendat korda seda objekti pakkunud ning küsis Uve Karult, kas Arkimedes OÜ saab leida soodsa hinnaga viimistlemata konstruktsioonid. Fund Ehitus OÜ esindaja Lauri Pikkpõld kinnitas korduvalt, et Arkimedes OÜ ei teinud Fund Ehitus OÜ-le omapoolset hinnapakkumist. Lauri Pikkpõld sai teada, et Arkimedes OÜ konstruktsioonid tarnib, alles pärast seda, kui leping Fund Ehitus OÜ ja OÜ TT Factory vahel juba alla kirjutatud oli. Uve Karu väide hinnapakkumise tegemise kohta Fund Ehitus OÜ-le on paljasõnaline ning seda ei tõenda ükski maksuhaldurile esitatud dokument; 3) Uve Karu seletused ei ole usaldusväärsed, kuna tema ütlused on olnud ajas muutuvad ning 12.02.2013 seletustes ütles ta tuletõkkevärvi transportimist ja kasutamist puudutavatele täpsustavatele küsimustele vastates, et „pluhvisin“. Kui maksuhaldur tutvustas Uve Karule vastuolusid tema enda ja teiste asjaosaliste seletustes, muutis ta oma ütlused nii konstruktsioonide transpordi kui ka värvimise kohta teiste osapoolte ütlustega ühtivaks. Reaalselt tehinguid teinud isik oleks pidanud täpselt teadma, kuidas olid organiseeritud metallkonstruktsioonide transport ja värvimine. Uve Karu antud ütlused viitavad sellele, et ta ei olnud tegelikkuses tehingu üksikasjadega kursis. Samuti ei olnud tal põhjust anda maksuhaldurile valeteavet; 4) Maksuhaldurile esitatud Arkimedes OÜ 20.10.2012 arve nr 32-012 ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-des 2, 4, 6, 9 ja 10 sätestatud nõuetele. Arvel puuduvad Arkimedes OÜ ja OÜ TT Factory maksukohustuslasena registreerimise numbrid ning arusaamatult on märgitud kauba kogus, hind ja maht. Lisaks puuduvad käibemaksumäär ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma. Käibemaksu asemele on kirjutatud rida „Kätte saadud“, millel märgitud summa (32 370) on võrdne arve summalt (161 850) arvestatud 20% määraga käibemaksuga. Arvel puudub maksevaluuta. Maksmisviisiks on arvel märgitud arusaamatu väljend „………….päeva“. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 ei ole ostjal selliselt vormistatud arve alusel võimalik sisendkäibemaksu maha arvata. Arkimedes OÜ nimel vormistatud arvel olevad eksimused viitavad sellele, et dokument on koostatud hooletult ning see võib ühtlasi viidata, et need on koostatud reaalselt tehingus mitte osalenud äriühingu poolt, kelle jaoks ei olnud oluline vajadus andmeid õigesti kajastada. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et õigete andmete kajastamise kontrollimine ei olnud OÜ TT Factory jaoks oluline, tavapäraselt peaks see reaalseid tehinguid teinud äriühingu puhul oluline olema, et vältida kahju saamist; 5) OÜ TT Factori ja Arkimedes OÜ vahel ei ole sõlmitud metallkonstruktsioonide tarne lepingut. Arvestades, et Andrei Nesterovil on antud valdkonnas pikaajalised kogemused, ei ole usutav, et ta telliks tehingu tingimusi sätestavat lepingut sõlmimata nii suures mahus kaupu tundmatult ettevõttelt, kes ei ole varasemalt selles valdkonnas tegutsenud. Lepingu vormistamata jätmine 4 viitab sellele, et Andrei Nesterov teadis, kes on kauba tootja ning oli kindel, et OÜ TT Factori saab tellitud kauba vajalikus koguses ja õigeaegselt kätte. Andrei Nesterov põhjendas metallkonstruktsioonide tellimist Arkimedes OÜ-lt sellega, et sai need sealt soodsa hinnaga ja et Uve Karuga on nad tuttavad juba kolm aastat. Uve Karu seletuste kohaselt puudus Arkimedes OÜ-l eelnevalt sellises mahus majandustegevus, millest võiks järeldada, et ettevõte on võimeline tarnima nii suures koguses metallkonstruktsioone. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest nähtub, et mingisugune tegevus ettevõttel küll toimub, kuid see ei ole seni olnud piisav, et äriühing käibemaksukohustuslaste registris registreerida. Ei ole usutav, et sellise suuremahulise tehingu puhul usaldab tellija korralike majanduslike näitajateta ettevõtet. Ka Uve Karu on oma seletustes öelnud, et tänu olematule majandustegevusele ei oleks teised ettevõtted Arkimedes OÜ-le nii suuremahulist tellimust usaldanud; 6) OÜ TT Factory on tänaseks tasunud Arkimedes OÜ-le kokku umbes 70 000 eurot. Arkimedes OÜ omakorda kandis OÜ-lt TT Factory saadud raha koheselt tootjale edasi. Ettevõttel endal puudusid vahendid tootjale tasumiseks. See asjaolu viitab, et Arkimedes OÜ-l puudusid võimalused ja kogemused sellise tehingu teostamiseks. Maksuhaldur on veendunud, et OÜ TT Factory soetas kaubad tootjalt, kasutades Arkimedes OÜ-d vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil. Tulenevalt KMS § 1 p-st 5, § 8 lg 1 p 1 ja § 29 lg 3 p-st 4 toimub ühendusesisesel kauba soetamisel maksustamine pöördkäibemaksuga sihtriigis, st et OÜ TT Factory kohustuks deklareerima ühendusesiseselt soetatud kauba eest saadud arvel toodud kauba maksumuse 20% määraga käibena ning arvestama tasumisele kuuluva käibemaksu. Samas on kauba ühendusesisesel soetamisel õigus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kui kaup on ostetud ettevõtluse tarbeks. Nagu eeltoodust nähtub, kohustab pöördmaksustamise metoodika ettevõtet deklareerima soetust ka 20% määraga käibena ning ei võimalda maha arvata üksnes sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendada maksustatavalt käibelt käibemaksu tasumise kohustust. Tehingute vormistamine Arkimedes OÜ nimele aga välistas pöördmaksustamise vajaduse ning seeläbi loodi võimalus OÜ-le TT Factory sisendkäibemaksu mahaarvamiseks Arkimedes OÜ arve alusel metallkonstruktsioonide soetust pöördmaksustamata. OÜ TT Factory maksueelis tekkis sellest, et käibemaksu tasumise kohustus summas 32 370 eurot suunati Arkimedes OÜ-le ja OÜ TT Factory sai sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse ilma EL sisese soetuse pöördmaksustamise deklareerimise kohustuseta; 7) Uve Karu ei olnud kursis konstruktsiooni hinna ühikutega. Ta märkis korduvalt, et hinna ühik on eurot tonni kohta, kuigi Lauri Pikkpõld ja Andrei Nesterov ütlesid ning hinnapakkumistest ja lepingutest nähtub, et hinna ühik on eurot kilogrammi kohta. Ka see asjaolu viitab võimalusele, et Arkimedes OÜ ei olnud reaalselt tehinguga seotud, vaid tegutses OÜ TT Factory juhiste alusel ja kontrolli all. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses ei soetanud OÜ TT Factory oktoobris 2012 metallkonstruktsioone Arkimedes OÜ-lt, vaid otse tootjalt. Maksuhalduri hinnangul viitavad sellele isikute vastuolulised selgitused, Arkimedes OÜ poolt väljastatud KMS § 37 nõuetele mittevastav arve, Arkimedes OÜ-l rahaliste vahendite puudumine ning Arkimedes OÜ ja OÜ TT Factory vahelise lepingu mittesõlmimine. Arkimedes OÜ juhatuse liige Uve Karu ei olnud kursis tehingu üksikasjadega ja andis maksuhaldurile teadlikult valeinformatsiooni. Arkimedes OÜ-l puudusid vahendid tehingute täitmiseks ning Uve Karu ise tunnistas, et tänu olematule majandustegevusele ei oleks teised ettevõtted Arkimedes OÜ-le nii suuremahulist tellimust usaldanud. Andrei Nesterov pidi olema kursis Arkimedes OÜ tegeliku majandusliku olukorraga, kuid ei pööranud sellele tähelepanu. Tavapäraselt käituvad osapooled nii suuremahuliste tehingute puhul hoolsamalt. Nad kontrollivad hoolikalt tehingupartnereid ning teevad kõik endast oleneva, et vähendada võimalikke riske, muuhulgas sõlmitakse tehingute asjaolusid täpselt reguleerivad lepingud. Nii on toiminud ka Fund Ehitus OÜ, kes sõlmis lepingu OÜ-ga TT Factory. OÜ TT Factory aga jättis tähelepanuta Arkimedes OÜ tausta ning ei sõlminud ka lepingut, võttes sellega riski, et ei oleks suutnud täita Fund Ehitus OÜ-ga sõlmitud lepingut, millega oleks kaasnenud nimetatud lepingu punktis 11 sätestatud sanktsioonid. Andrei 5 Nesterovi ja Uve Karu antud seletused viitavad sellele, et Arkimedes OÜ tegutses OÜ TT Factory juhiste alusel ja kontrolli all. 1.4 Tuginedes eeltoodule on maksuhalduril vaja võtta täiendavad selgitusi vastuolude kõrvaldamiseks ning seoses tehingute toimumise osas tekkinud kahtlustega on ilmnenud vajadus küsitleda ka teisi asjasse puutuvaid kolmandaid isikuid, kelleks on Arkimedes OÜ poolt OÜ-le TT Factory metallkonstruktsioone tootnud SIA EIRO Constraction ja Muugale ehitatava logistikakeskuse tellija Katoen Natie Eesti AS ning selgitada välja Ingdaro OÜ-lt soetatud kauba transportimise asjaolud. OÜ TT Factory esindajad väitsid 04.01.2013 toimunud seletuste andmisel, et Ingdaro OÜ-lt soetatud kaubast valmistati tooted, mis klientidele ka üle anti, kuid neil ei olnud võimalik täpselt öelda, mis tooteid valmistati Ingdaro OÜ-lt soetatud kaupadest ning kellele need kaubad edasi müüdi, kuna ettevõttel puudus selleks vajalik laoarvestuse tarkvara. Seetõttu peab maksuhaldur nimetatud asjaolude välja selgitamiseks küsitlema OÜ TT Factory töötajaid. Maksuhaldur viib käesolevat OÜ TT Factory poolt 2012.a oktoobri käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks

§ 106lg-s 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes.

MTA on kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mistõttu on maksuhaldur sunnitud tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust jätkama

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides, püüdes koguda maksimaalselt antud asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid arvestavaid tõendeid, kuni kõigi asjaolude selgumiseni, mistõttu võib OÜ TT Factory 2012.a oktoobri tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu on MTA sunnitud OÜ TT Factory poolt 2012.a oktoobri käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse summas 6990,91 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist. 1.5 OÜ TT Factory tagastusnõude menetlemisel on maksuhaldur tuvastanud, et äriühingu omandis puudub kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole OÜ TT Factory omandis sõidukeid. Vastavalt Eesti Väärtpaberikeskuse registrisse kantud andmetele ei oma OÜ TT Factory väärtpaberikontosid. 1.6 OÜ-l TT Factory on seisuga 05.03.2013 tasumata maksuvõlg summas 101 440,48 eurot, mis on suurem kui 2012.a oktoobri tagastusnõude summa. Olukorras, kus maksuhaldurile on teada, et äriühing on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata, ei saa maksuhaldur olla kindel tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Võttes arvesse, et kontrolli käigus seni kogutud tõendid viitavad kogumis asjaolule, OÜ TT Factory ei ole tegelikkuses 2012.a oktoobris soetanud kaupu Ingdaro OÜ-lt ja Arkimedes OÜ-lt, puudub äriühingul õigus kajastada oma käibemaksuarvestuses nende ettevõtete arveid. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ TT Factory võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. Maksuhaldur kontrollib ka OÜ TT Factory 2012.a juuni ja novembri käibedeklaratsioonidel deklareeritud enammaksete õigsust. Nimetatud kontrollidega on maksuhaldur seni tuvastanud, et 2012.a juunis on OÜ TT Factory oma raamatupidamises kajastanud arveid, mille alusel ei ole reaalseid majandustehinguid teostatud, osade tehingute osas on maksumaksja tunnistanud maksupettuses osalemist ning teinud deklaratsioonides vastavaid parandusi. Samuti on OÜ TT Factory oma raamatupidamises kajastatud ettevõtlusega mitteseotud arveid. 6 Seoses 2012.a novembri tehingute kontrollimisega soovis maksuhaldur 04.03.2013 läbi viia etteteatamata vaatluse OÜ TT Factory tegevuskohas aadressil Aiandi tee 21, Viimsi. Maksuhalduril ei õnnestunud vaatlust läbi viia, kuna hoone oli suletud, ühtegi isikut kohal ei olnud ning tegevust ei toimunud. OÜ TT Factory juhatuse liige Tatjana Pander ütles samal päeval maksuhaldurile, et ettevõte ei tegutse alates 01.02.2013, osa töötajad koondati ning osa lahkus omal soovil. 14.01.2013 antud seletustes ei maininud ettevõtte esindajad, et nad plaanivad tegevuse lõpetada. Eespooltoodust tulenevalt leiab maksuhaldur, et esineb alus OÜ TT Factory suhtes

§ 130

lg 1 punktis 6 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. Juhul, kui maksuotsusega kuulub juurdemääramisele maksusumma ehk tagastusnõue summas 6990,91 eurot ei kuulu rahuldamisele, siis tekib OÜ-l TT Factory maksuvõlg, mille täitmine ei ole OÜ TT Factory poolt tagatud. Juhul kui tagastusnõue kuulub rahuldamisele, kantakse summa 6990,91 eurot OÜ TT Factory ettemaksukontole. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ TT Factory on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 9088,18 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lõike 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lg 1 p 6 näeb täitetoiminguna ette ka sissenõude pööramise maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele

-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või 7 täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus annab haldustoimingu tegemiseks loa olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

1. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on 14.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/12532-1 alustanud OÜ TT Factory 2012 oktoobrikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Maksuhaldur on toonud taotluses välja, millel põhineb tema kahtlus, et OÜ TT Factory ei ole tegelikkuses 2012.a oktoobris soetanud kaupu Ingdaro OÜ-lt ja Arkimedes OÜ-lt ning on seega kajastanud käibemaksuarvestuses valeandmeid. Maksuhaldur on selgitanud, et käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine ei ole enam võimalik, sest KMS § 34 lg-s 2 sätestatud pikendamise tähtajad on ammendatud. Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid. OÜ-l TT Factory puudub registritesse kantud vara, millega võimalikku tulevast maksukohustust tagada ning OÜ-l TT Factory on seisuga 05.03.2013 tasumata maksuvõlg 101 440,48 eurot. Olukorras, kus äriühingul lasub fiktiivsete tehingute kahtlus ning äriühing on jätnud oma varalised kohustused tähtaegselt täitmata, väheneb ka usaldus selle äriühingu tulevaste võimalike kohustuste täitmise suhtes. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et OÜ TT Factory võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ja sellega Eesti Vabariigi huve kahjustada. Eeltoodust tulenevalt tuleb põhjendatuks pidada maksuhalduri soovi arestida äriühingu ettemaksukonto vaidlusalusel perioodil (2012 oktoobrikuu) deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude osas, s.o 6990,91 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumise vastu üles OÜ TT Factory huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite kasutamise vastu. MTA taotluses on osundatud, et maksukohustuslasel on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega suuruses 9088,18 eurot, mis on vastavuses halduspraktikaga (st sisaldades 30% täitmiskulusid). Kui OÜ TT Factory tagastusnõue kuulub rahuldamisele, siis kantakse 6990,91 eurot äriühingu ettemaksukontole.
2. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades maksuhalduri põhjendusi ning taotlusele lisatud tõendeid rahuldab kohus maksuhalduri taotluse. Kristina Maimann Kohtunik 8