KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits 16.03.2012, Tartu 3-11-322 Egon Jaeger kaebus Tartu Vanglalt kaebajale 10.10.
- a läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju summas 1597,79 euro hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 21.09.
- a otsus Egon Jaeger apellatsioonkaebus 29.02.2012 Kaebaja (apellant) Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 16.04.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 10.10.2010 otsisid Tartu Vangla kaks valvurit jalutuskäigult tulnud kaebaja läbi. Läbiotsimine teostati süüdimõistetute eluhoone (S-hoone) trepikojas ning läbiotsimise käigus paluti kaebajal paljastada oma kubemepiirkond, et teha kindlaks keelatud esemete puudumine kaebajal.
- Kaebaja esitas 11.11.2010 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks süüliselt väärikuse alandamise eest, kuna kaebaja täielik läbiotsimine teostati jahedas koridoris teise valvuri ja teiste kinnipeetavate nähes. Genitaalpiirkonna läbiotsimiseks on vanglal olemas vastavad privaatsed siseruumid, kus kõrvalised isikud viibida ei tohi, aga teda sellesse ruumi ei toimetatud. Kaebuse kohaselt alandas vangla sellise tegevusega kaebaja inimväärikust ning põhjustas talle stressi ja masendust. Tartu Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna tõendamist ei ole leidnud, et vanglateenistuse ametnik oleks kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja toiming toimus privaatselt.
- 07.02.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse 10.10.
- a läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1597,79 eurot. Kaebuse kohaselt viidi tema suhtes jalutuskäigult tulles S-maja administratiivhoone poolt uksest läbi täielik läbiotsimine. Läbiotsimist teostasid vanemvalvur E.R. ja veel üks valvur. Olles järjega jõudnud kaebajani, astus kaebaja trepikotta sisse ning kõigi nähes sundisid valvurid teda paljastama oma alakeha, et tuvastada keelatuid esemeid. Keelatud esemed kaebajal puudusid. Vangla on kaebuse kohaselt rikkunud justiitsministri 01.04.
- a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 47, mille kohaselt toimetatakse isiku täielik läbiotsimine kohas, kus on tagatud isiku privaatsus. Tartu Vanglal on olemas ka täieliku läbiotsimise teostamiseks vastavad privaatsed ruumid, kuid tema puhul seda ruumi ei kasutatud. Tartu Vangla oma tegevusega alandas kaebajat, tekitas talle hingelise trauma ning moraalse kahju. Kaebaja paljastamine teiste nähes on kaebajale kaasa toonud teiste kinnipeetavate naljatlevad märkused, mis on häirinud kaebaja und ning on traumeerinud tema hinge. Tartu Vangla on alusetult väitnud oma vastuses, et 10.10.
- a intsidendi puhul oli tegemist vangistusega paratamatult kaasnevate ebameeldivustega. Samuti on Tartu Vangla jätnud tähelepanuta tunnistajate ütlused.
- Vastustaja vastuväidete kohaselt võib läbiotsimine kinnipeetava isiku jaoks olla küll ebamugav, eriti kubemepiirkonna läbiotsimine, kuid selle läbiviimine on oluline vangla julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Eriti pööratakse tähelepanu näppudele, kätistele, mütsile ja soengule, kraele, kaenlaalustele, vöökohale, kubemepiirkonnale ja jalataldadele, sest need on kohad, kuhu kinnipeetavad enim üritavad keelatud esemeid peita. Kinnipeetava läbiotsimise puhul on tegemist vangistusega paratamatult kaasnevaga ning korrektselt ja õiguslikul alusel teostatud läbiotsimine iseenesest ei saa rikkuda kinnipeetava õigusi. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetava inimväärikust alandavaks saab pidada üksnes selliseid isiku kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Antud juhul ei ole sellist inimväärikuse alandamist aset leidnud. Vanglateenistuse ametniku seletuse kohaselt oli 10.10.2010 toimunud läbiotsimine tavapärane ning ei erinenud varasematest läbiotsimistest. Vangla kinnitab, et kinnipeetavate privaatsus oli tagatud.
- Tartu Halduskohus jättis 21.09.
- a. otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja suhtes rikutud inimväärika kohtlemise põhimõtet ega teisi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid. Kuigi läbiotsimine võib olla kinnipeetava jaoks ebamugav, on selle läbiviimine oluline vangla julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Halduskohus viitab ka kaebaja varasemale distsiplinaarkorras karistatusele keelatud esemete omamise eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Kaebaja esitas 09.10.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.
- a otsus ning mõista Tartu Vanglalt välja seoses 10.10.
- a alasti läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis, milleks kaebaja peab summat 1597,79 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt alandas Tartu Vangla kaebaja väärikust ning tekitas kaebajale hingelise trauma ning moraalse kahju sellega, et kaebajale ei olnud tagatud privaatruumi alasti läbiotsimise teostamiseks. Toimingu privaatsus ei saanud olla tagatud üksnes sellega, et suleti trepikoja uks, kuna selles trepikojas liiguvad ka teised valvurid, kaasa arvatud naistöötajad, kes toovad kinnipeetavaid jalutuskäigult. See trepikoda on avalik koht, kuhu saab tulla neljalt korruselt neljast uksest. Trepikoja välisuksel on 1 m kõrgune ja 30 cm laiune läbipaistev klaas, kust võib vaadata trepikojas toimuvat. Lisaks on trepikojas uks, mis viib S2 kinnipeetavate elusektorisse ning millel on samuti 1 m kõrgune ja 30 cm laiune ukseklaas. Sellest uksest on võimalik näha kõike trepikojas toimuvat. Kaebaja toob välja ka asjaolu, et S2 elusektor, kus kinnipeetavad liiguvad, on õhtusel ajal lahtine sektor, ja ka kaebaja jalutamine ning läbiotsimine toimus õhtusel ajal. Lisaks leiab kaebaja, et Tartu Vangla pani toime rikkumise sellega, et läbiotsimist teostati kahe ametniku poolt, sest alasti läbiotsimise juures ei tohi viibida kolmandaid isikuid. 2 Läbiotsimist teostati külmade ilmade saabudes ning koridoris oli jahe. Kaebaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kinnipeetav ei tohi kõne all olevas koridoris isegi T-särki seljast võtta ehk ülakeha paljastada, sest antud koht on avalik koht, kuhu pääsevad kõrvalised isikud, sealhulgas ka naistöötajad. Seega, kui kinnipeetav antud trepikojas palja ülakehaga viibiks, saaks ta selle eest karistada. Tartu Vangla on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuginenud ainult oma töötajate ütlustele ning jätnud kõrvale kinnipeetavatest tunnistajate ütlused, millega on rikutud õiglase menetluse norme. Ka halduskohus ei ole tunnistajate ütlustega arvestanud. Kaebaja arvates ei ole käesoleva nõude arutamisel asjakohased väited kaebaja varasema distsiplinaarkaristatuse kohta eelkõige põhjusel, et kaebaja karistuse kandmise aja jooksul ei ole teda kordagi karistatud selle eest, et temalt oleks leitud aluspesust keelatud asju. Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses nii justiitsministri 01.04.
- a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ §-ile 47, Euroopa Vanglareeglistiku, Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 18, 19, 14, 15 kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumisele Tartu Vangla poolt. Lisaks on vanglas kinnipeetavale nõuetekohaste tingimuste tagamine vangla administratsiooni kohustus. Kohtule esitatud täiendavates seisukohtades on kaebaja juhtinud tähelepanu asjaolule, et vanglaametnik E.R. ei koostanud seletuskirja intsidendi kohta mitte koheselt pärast selle toimumist, vaid alles oluliselt hiljem. Kaebaja on täiendavalt palunud keelata Tartu Vanglal antud tsoonimaja trepikojas kui avalikus kohas kinnipeetavatele alasti läbiotsimist teostada, sest trepikoda ei vasta privaatsusele ega privaatruumile.
- Tartu Vangla vaidleb oma vastuses kaebusele vastu ja osutab tunnistajate antud selgitustele, millest nähtub, et tunnistajad viibisid trepikojast väljas ukse taga. Asjaolu, et tunnistajad pidid nägema kaebaja suhtes täieliku läbiotsimise teostamist kõik korraga lühikese aja jooksul läbi 30 cm laiuse klassi, ei ole vastustaja arvates eluliselt võimalik. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks ta ei esitanud tunnistajate selgitusi koos kahjunõudega vanglale, vaid tegi seda alles halduskohtusse kaebuse esitades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, kuid peab vajalikuks täiendada neid järgmiselt.
- Vastavalt VangS § 68 lg 1 ls-le 1 on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Tegemist on kaalutlusnormiga, mille puhul peab kohus kontrollima, kas kaalutlusõiguse teostamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). VangS § 68 lg 1 ls 2 sätestab, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Käesoleva kohtumenetluse aluseks oleva sündmuse ajal kuni 30.09.2011 kehtinud justiitsministri 01.04.
- a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 47 lg 2 järgi tuli toimetada isiku täielikku läbiotsimist kohas, kus on tagatud isiku privaatsus.
- Kaebaja otsiti 10.10.2010 Tartu Vanglas kahe valvuri poolt läbi jalutuskäigult tulles, et ära hoida keelatud sigarettide aluspesus eluhoonesse toimetamist. Läbiotsimine teostati süüdimõistetute eluhoone (S-hoone) trepikojas ning läbiotsimise käigus paluti kaebajal paljastada oma kubemepiirkond, et teha kindlaks keelatud esemete puudumine kaebajal. 3 Ringkonnakohus on seisukohal, et VangS § 68 lg 1 ega ükski muu norm ei keela teostada isiku läbiotsimist kahe samast soost valvuri juuresolekul.
- Kaebaja on väitnud, et tema privaatsust võisid kahjustada trepikoja kõrgematel korrustel ootamatult trepikotta siseneda võivad kaaskinnipeetavad või vangla naisametnikud. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et S-hoone puhul on tegemist 4-kordse majaga ja klassikalise korrusmaja trepikojaga. Kui isik on jõudnud ühelt korruselt teisele minnes keerata ennast trepil teisipidi, siis see, mis all toimub, talle enam nähtav ei ole. Vahe treppide vahel on umber 20 cm. Suurt ovaalruumi trepi keskel ei ole. Läbiotsimine kestis hinnanguliselt kõige kauem paar minutit. Kaebaja ei olnud kindel, kas trepikojas viibis tema läbiotsimise ajal mõni kaaskinnipeetav, ühtegi naisametnikku ta ei näinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et trepikoja ehituse ja kõrvaliste isikute puudumise tõttu ei saanud kaebaja privaatsus trepikojas läbiotsimisega kahjustatud.
- Kohus tuvastas, et trepikoja, kus kaebaja läbiotsimine toimus, välisuksel on ca 1 m kõrgune ja 30 cm laiune läbipaistev klaas. Kaebaja väitel nägid läbi selle tema läbiotsimist pealt kaks kaaskinnipeetavat. Istungil ei osanud kaebaja seejuures üksikasjalikult selgitada, kuidas tema ja läbiotsimist teostanud isikud seisid ja mida kaaskinnipeetavad nägid. Kaebaja ei osanud ka üheselt kirjeldada, kas ta seisis ukse poole selja või küljega. Peale selle väitis kaebaja, et keegi võis teda näha ka läbi S2 elusektorisse viival uksel oleva ca 1 m kõrguse ja 30 cm laiuse ukseklaasi. Siiski ei ole ta nimetanud ühtegi konkreetset isikut, kes oleks tema läbiotsimist läbi selle klaasi pealt näinud. Kaebaja esitas kohtule kolme kaaskinnipeetava nimed, kes olevat tema läbiotsimist väidetavalt pealt näinud, kuid ei osanud selgitada, kust need kaaskinnipeetavad läbiotsimist jälgida võisid. Kuna trepikoda on kirjelduste põhjal võrdlemisi kitsas, ülemistelt korrustelt alla praktiliselt ei näe, oleks pidanud trepikojas seisev kaebaja nägema läbi välisukse või elusektorisse viiva ukse klaasi, kui keegi teda läbiotsimise ajal vaatas. Peale selle möönis kaebaja kohtuistungil, et kaaskinnipeetavad võivad teda alasti näha ka ühisduši all käies. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi isiku täielikul läbiotsimisel on riik juba põhiõigustest tulenevalt kohustatud tagama isikule privaatsuse, sõltub privaatsuse määr ja selle teostamisele esitatavad nõuded konkreetse juhu asjaoludest. Käesoleval juhul ei saa pidada kaebaja õiguste rikkumiseks seda, kui kaks kaaskinnipeetavat võisid näha läbi võrdlemisi ahta klaasi pealt läbiotsimise fakti, samas kui kaebaja seisis nende poole selja või küljega. Vanglal peab suure hulga kinnipeetavate haldamiseks vajaliku efektiivsuse huvides olema võimalik vajaduse korral üksikjuhul toimetada täielikku läbiotsimist ka väljaspool selleks ette nähtud privaatruumi. Kahtlus, et kinnipeetav võib olla jalutuskäigult tulles peitnud aluspesusse vanglas keelatud sigarette, on selleks ringkonnakohtu hinnangul piisav.
- Ringkonnakohus ei tuvastanud, et Tartu Vangla oleks kaebajat läbi otsides ületanud kaalutlusõiguse piire. Kaebaja läbiotsimine oli õiguspärane. Kahju hüvitamiseks puudub alus. Maili Lokk Agu Timmi 4 Madis Ernits