3-11-2433/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2433 Haldusasi PKM Grupp OÜ kaebus Keskkonnaameti Põlva-ValgaVõru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti 03.06.

1. a makseteatise nr 6-11/11/8-5 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.11.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PKM Grupp OÜ määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja PKM Grupp OÜ Vastustaja Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.11.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist koostas 03.06.2011 PKM Grupp OÜ-le makseteatise nr 6-11/11/8-5 (tl 6-11). Makseteatise koostamise aluseks on saastetasu arvutus jäätmete kõrvaldamisel. Makseteatise kohaselt on kaebuse esitaja poolt tasumisele kuuluv summa 20 400,60 eurot, ning tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise väljastamisest arvates.
5. 04.07.2011 esitas PMK Grupp OÜ Keskkonnaministeeriumile vaide (tl 12-13) makseteatise tühistamiseks.
6. Keskkonnaminister jättis 08.09.
7. a vaideotsusega nr 1-9/5542-2 (tl 14-15) PMK Grupp OÜ vaide rahuldamata.
8. 13.10.2011 esitas PKM Grupp OÜ halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 03.06.
9. a makseteatise nr 6-11/11/8-5 tühistamiseks. Kaebuses esitas PKM Grupp OÜ ka taotluse esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamiseks kuni kohtulahendi tegemiseni. PKM Grupp OÜ märgib kaebuses, et Keskkonnaamet on 27.04.2009 samal õiguslikul alusel väljastanud makseteatise nr 6-11/9565-
10. PKM Grupp OÜ vaidlustas viimati nimetatud makseteatise ja ringkonnakohtu otsusega tühistati see õigusliku aluse puudumise tõttu.
11. 19.10.
12. a vastuses kaebusele juhib vastustaja halduskohtu tähelepanu, et PKM Grupp OÜ kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning palub kaebuse menetluse lõpetada.
13. 19.10.
14. a kohtumäärusega (tl 29-30) jättis Tartu Halduskohus PKM Grupp OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et taotlus ei ole põhjendatud.
15. 20.10.2011 esitas PKM Grupp OÜ halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (tl 39). Taotluses tunnistab kaebuse esitaja, et on kogemuse puudumise tõttu tähtaegade arvutamisel eksinud tähtpäeva kindlakstegemisel ühe päeva võrra ning palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse esitaja viitab asjaolule, et kaebuse esitamise tähtaega arvutades võttis ta aluseks, et 30 päeva on üks kuu (septembris on 30 päeva) ning arvestas, et tähtaeg hakkab kulgema vaideotsuse kättesaamisest järgmisest päevast ehk alates 13.09 ning kaebuse esitamise tähtaeg oli seega järelikult kuu aega hiljem 13.
16. Lisaks kinnitab kaebuse esitaja, et ei ületanud kaebuse esitamise tähtaega hoolimatusest.
17. Vastustaja on oma 31.10.2011 kohtule esitatud vastuses (tl 51-52) seisukohal, et PKM Grupp OÜ taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja järgimata jätmiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud ühtki sellist objektiivset põhjust, mis takistasid tal varem kohtusse pöörduda. Kaebuse esitaja poolt kaebetähtaja ennistamise taotluses esitatud argumendid on pigem otsitud kui objektiivselt tõendatavad. Kaebuse esitaja on kaebuses väga selgelt kirjeldanud kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist ning selle lõppemist. Lisaks on kaebuse esitajal menetlustähtaegade arvutamise kogemus nii makseteatise vaidemenetluses kui ka varasemates kohtumenetlustes. Kaebuse esitaja oleks saanud ja oleks pidanudki arvestama kaebetähtaega selliselt, nagu ta on oma kaebuses kirjeldanud, ning lugema kokku nimetatud päevad, mitte üksnes eeldama, millal kaebetähtaeg saabub. Seega pidi kaebuse esitaja, saades aru kaebuse tähtajaks esitamata jätmise tagajärgedest ning jättes kaebuse tähtaegselt esitamata, arvestama asjaoluga, et kohus ei pruugi kaebuse esitamise tähtaega ennistada.
18. Tartu Halduskohus luges 07.11.
19. a määrusega PKM Grupp OÜ kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega, jättis rahuldamata taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetas haldusasjas menetluse. Halduskohus on seisukohal, et kuna PKM Grupp OÜ on vaideotsuse, millel on märgitud vaidlustamisviide ja tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule, kätte saanud 12.09.2011, oli PKM Grupp OÜ teadlik, et tal on õigus kaebusega halduskohtu poole pöörduda kuni 12.10.
20. Halduskohus leiab, et kaebuse esitamine võis küll olla raskendatud või ebamugav, kuid oli siiski võimalik, ning tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebuse esitaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sealhulgas tähtajad. Antud juhul on kaebuse esitaja põhjendanud tähtaja möödalaskmist ilmselt subjektiivsete asjaoludega ega ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
21. 17.11.2011 esitas PKM Grupp OÜ määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.11.
22. a määruse peale. PKM Grupp OÜ kinnitab määruskaebuses, et ei ületanud kaebuse esitamise tähtaega hoolimatusest, vaid tegemist oli inimliku eksimusega. Määruskaebuse esitaja väitel on ilmselge, et olukorras, kus antud makseteatis on korra juba vaidlustatud ning kohtu poolt tühiseks tunnistatud, võttis PKM Grupp OÜ uue makseteatise vaidlustamist väga tõsiselt. Samuti ei ole summad, mida nimetatud makseteatise alusel välja nõutakse, väikesed. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 ei sätesta, kas ennistamise põhjused peavad olema objektiivsed või subjektiivsed, ning märgib, et Riigikohus on lugenud mõjuvateks põhjusteks ka subjektiivsed põhjused. Olukorras, kus samas asjas on juba olemas jõustunud kohtulahend, mis jätab õiguse määruskaebuse esitajale, on ilmselgelt ebaõiglane tagajärg see, kui sama makseteatise alusel samadel alustel peab kaebuse esitaja makseteatises määratud kohustuse täitma. Eksimuse raskus ei ole kaebuse esitaja hinnangul proportsionaalne seadusest tulenevate rikkumise tagajärgedega. Rikkumisest tulenevad tagajärjed oleksid kaebuse esitaja suhtes ebaproportsionaalselt rasked nii rahaliselt kui ka moraalselt. PKM Grupp OÜ-d kohtumenetluses esindav PKM Grupp OÜ juhatuse liige ja tegevjuht A.L. märgib määruskaebuses, et oli suurema osa septembrikuust välislähetuses Kanadas. Muuhulgas sai ta keskkonnaministeeriumi vaideotsusegi kätte välislähetuse esimestel päevadel. Tegevjuhi nii pikk kõrvalviibimine tööfrondilt toob tagasinaasmisel kaasa suure hulga kiiresti lahendust vajavaid probleeme. Ka kaebuse tekst oli tema sõnul juba varasemalt valmis, kuid ta saatis vastuse ära tähtaja lõppedes, et veel viimastel päevadel rahulikult tekst üle lugeda. Määruskaebuse esitaja lisab, et Keskkonnaametil ei saanud tekkida õiguspärast ootust haldusakti kehtima jäämise suhtes, sest PKM Grupp OÜ on sellel teemal korduvalt Keskkonnaametiga suhelnud ning menetlustähtaega rikuti ainult ühe päeva võrra.
23. Keskkonnaamet palub 09.01.2013 ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et määruskaebuse esitaja on õiguslikes küsimustes kogenematu ning seetõttu peaks tähtaja ületamine olema vabandatav. Määruskaebuse esitaja on kaebuses väga selgelt välja toonud tähtaja kulgemise regulatsiooni. Asjaolu, et määruskaebuse esitajal oli ettekujutus sellest, et 30 päeva on 1 kuu, ei oma tähendust, kuivõrd määruskaebuse esitaja, teades asjakohaseid õigusnorme, oleks saanud väga selgelt välja arvutada tegeliku kaebetähtaja. Lisaks on PKM Grupp OÜ selgelt väljendanud, et kaebuses toodud teemad on juba leidnud kajastamist kohtuasja nr 3-09-1542 menetluses, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja enda hinnangul asjakohane kõiki tõendeid ja kogu väitlust uuesti antud kohtuasja raames esitada, kuna määruskaebuse esitaja jääb kõigi oma eelnevas kohtuasjas esitatud väidete juurde ja tõendab neid väiteid samade tõenditega. Vastustaja ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega sellest, et välismaal viibimine võis kuidagi takistada tähtaegselt kaebuse esitamist, kuivõrd määruskaebuse esitaja on oma määruskaebuses ja ka kaebuses ise selgelt väljendanud, et kaebus oli valmis kirjutatud juba varasemalt.
24. Ringkonnakohus andis A.L. 01.02.2013 tähtaja kuni 22.02.2013 täiendavate tõendite esitamiseks tema viibimise kohta Kanadas ning põhjendamiseks, miks neid tõendeid ei olnud võimalik esitada halduskohtus. 3
25. 22.02.2013 esitas määruskaebuse esitaja ringkonnakohtule täiendavad tõendid PKM Grupp OÜ juhatuse liikme A.L. viibimise kohta kaebetähtaja kestel Kanadas. Eelneva tõendamiseks esitas määruskaebuse esitaja koopia A.L. passist, kust nähtub Kanada migratsiooniameti tempel Kanadasse saabumise päeva seisuga ehk kuupäevaga 12.09.
26. Kanadas viibimise tõendamiseks esitas määruskaebuse esitaja kohtule aga krediitkaardimakse väljavõtte, kust nähtub, et ta on sooritanud ostu 26.09.2011 Victoria linnas Vancouveri saarel. Kuna määruskaebuse esitaja sõnul ei kanta passi riigist väljumist, ei saa ta tõendada Kanadast väljumist. Määruskaebuse esitaja märgib, et nimetatud tõendeid ei esitatud halduskohtule ennistamistaotluse osana, kuna küsimus Kanadas viibimise kohta tõstatus alles seoses Keskkonnaameti vastusega halduskohtule, kus viimane leidis, et 30 päeva on väga pikk aeg ja PKM Grupp OÜ oleks võinud vastuse esitada palju varem. PKM Grupp OÜ juhatuse liikme A.L. kui mittejuristi jaoks on 30 päeva reaalselt lühike aeg kaebuse koostamiseks, seda enam on lühike poole lühem tähtaeg.
27. 11.03.2013 esitas Keskkonnaamet ringkonna kohtule seisukoha PKM Grupp OÜ juhatuse liikme A.L. 22.03.
28. a avalduse osas. Vastustaja on jätkuvalt veendumusel, et antud juhul ei esinenud selliseid takistusi, mis oleksid välistanud A.L. tähtaegselt kaebuse esitamise ning vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Väited selle kohta, et PKM Grupp OÜ juhatuse liige on õigusalastes küsimustes kogenematu, on alusetud ning otsitud. A.L. poolt halduskohtule esitatud kaebuses kirjeldatud tähtaja arvestamise alustest ja loogikast võib vastustaja hinnangul järeldada, et ta oli teadlik tegelikust kaebetähtaja arvutamisest. Kummalised on ka määruskaebuse esitaja väited, et selle kohta, et ta eeldas, et tähtaegade arvutamine toimub siiski teisiti, kui ta kirjeldas kaebuses. Keskkonnaameti hinnangul ei vaja kaebetähtaja arvutamine juriidilisi eriteadmisi või juriidilist eriharidust, kuivõrd õiguslikud regulatsioonid on selles osas väga üksikasjalikud ja selged ning ka määruskaebuse esitaja on sellest kaebuse teksti kohaselt aru saanud. Vastustaja leiab, et arvestades kaebetähtaja ennistamise taotlust Tartu Halduskohtule ning määruskaebust Tartu Ringkonnakohtule, ei ole vaidlusküsimuseks niivõrd see, kas määruskaebuse esitaja esindaja viibis Eestis või Kanadas, vaid see, kas tema soov kaebuse teksti korduvalt üle lugeda, tema hooletus või eeldused on kaebetähtaja ennistamise aluseks või mitte. Keskkonnaamet ei nõustu määruskaebuse esitaja käsitlusega sellest, et isiku soov kaebuse teksti korduvalt üle lugeda, hooletus või tema eeldused saavad olla sellisteks asjaoludeks, mis toovad endaga kaasa kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Sellistel alustel kaebetähtaja ennistamine tooks endaga kaasa olulise õiguskindluse riive ning looks olukorra, kus kaebetähtaja ennistamine on alati võimalik. Määruskaebuse esitaja, tuues korduvalt välja asjaolu, et samas asjas on varasemalt juba poolte vahel vaidlus olnud, räägib vastu iseenda väitele, et ta ei jõudnud kaebust koostada. Vastustaja hinnangul saab määruskaebuse esitaja väidetele tuginedes asuda seisukohale, et kaebuse põhitekst oli juba varasemalt olemas. Keskkonnaameti hinnangul ei saanud miski, sh viibimine Kanadas, takistada määruskaebuse esitajal kaebuse tähtaegset esitamist. Lisaks märgib vastustaja, et kuigi määruskaebuse esitaja soovib jätta muljet, nagu oleks Tartu Ringkonnakohus haldusasjas 3-09-1542 teinud sisulise otsuse, oli nimetatud haldusasjas Keskkonnaameti Põlva-Võru-Valga regiooni 31.03.
29. a makseteatise nr PVV 8-6/6531 ja 27.04.
30. a makseteatise nr PVV 6-11/9565-2 tühistamise aluseks asjaolu, et Keskkonnaamet ei olnud makseteatisi piisavalt põhjendanud ega olnud andnud PKM Grupp OÜ-le võimalust olla ära kuulatud. Nimetatud makseteatiste tühistamise aluseks ei olnud aga asjaolud, et Keskkonnaamet oleks vääralt rakendanud materiaalõiguse norme. Arvestades asjaolu, et Keskkonnaamet viis uuesti läbi keskkonnatasu määramise menetluse, mille tulemuseks oli käesolevas haldusasjas vaidlustatud makseteatis, kuulates seejuures ära 4 PKM Grupp OÜ ettepanekud ja vastuväiteid makseteatisele ning motiveeris makseteatise täiendavalt, siis on asjakohtud määruskaebuse esitaja väited ka võimalikust ebaõiglusest ning selle vältimise vajadusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
32. Määruskaebuse esitaja taotleb käesolevas haldusasjas tähtaja ennistamist, tuginedes asjaolule, et ta on eksinud tähtaja kulgemise arvutamisel, mis on tingitud sellest, et määruskaebuse esitajal puudub kogemus menetlustähtaegade arvutamisel. Samuti rõhutab ta, et tegemist ei olnud hooletusega, vaid inimliku eksimusega. Halduskohus on õigesti viidanud, et subjektiivne asjaolu võib kaebetähtaja ennistamise põhjuseks olla erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
33. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08), kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
34. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Määruskaebuse esitaja on ka ise kohtule esitatud taotlustes juhtinud kohtu tähelepanu, et ta on sarnaseid haldusakte kohtus vaidlustanud ka varem, mistõttu ei saa antud juhul pidada õigustatuks kaebetähtaja ennistamisel subjektiivsete asjaolude arvesse võtmist. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruses esitatud põhjendustega.
35. Määruskaebuses on PKM Grupp OÜ täiendanud halduskohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses esitatud asjaolusid ning väitnud, et PKM Grupp OÜ juhatuse liige A.L. , kes pidi kaebuse koostama, oli suure osa kaebetähtajast välislähetusel Kanadas, millest tulenevalt oli takistatud ka kaebuse esitamine halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg 2 sätestab juhud, mil ringkonnakohus saab tuvastada halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid. HKMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline põhistama uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust. A.L. väitel ei esitanud ta nimetatud asjaolu ega seda kinnitavaid tõendeid halduskohtule ennistamistaotluse osana, kuna küsimus Kanadas viibimise kohta tõstatus alles seoses Keskkonnaameti vastusega halduskohtule, kus viimane leidis, et 30 päeva on väga pikk aeg ja PKM Grupp OÜ oleks võinud vastuse esitada palju varem. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja käesoleval juhul piisavalt põhistanud Kanadas lähetusel viibimise asjaolu ning seda kinnitavate tõendite mitteesitamist halduskohtumenetluses. Kui lähetusel viibimine oli otseseks takistuseks kaebuse tähtaegsele esitamisele, pidi määruskaebuse esitaja sellest ka koheselt teadlik olema ning tal ei olnud takistusi tugineda sellele asjaolule ka halduskohtus. Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks arvestada määruskaebemenetluses halduskohtus tuvastamata asjaolu. Einar Vene Maili Lokk 5 Madis Ernits