← Eesti

3-12-626/9

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-626 Haldusasi Margos Kelki kaebus Tartu Vangla 08.02.
  2. a käskkirja nr 6-2/240 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.04.
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margos Kelki määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 03.04.
  4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  5. M. Kelk esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 08.02.
  6. a käskkirja nr 6-2/240 tühistamiseks. Vangivalvuril G.K. on kaebaja suhtes isiklik vihavaen ja ta leidis läbiotsimise käigus kaebaja käest 25 sigaretti, mis ei kuulu tegelikult kaebajale. Seega on kaebajat alusetult eelpool nimetatud käskkirjaga süüdi mõistetud. Lisaks esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.
  7. Tartu Halduskohtu 03.04.
  8. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivuseaduse § 57 lg 13 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on tema sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 109 eurot. Sissetulekutelt vangla kaupluses tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 54,50 eurot, s.o (109/4x2). Kuna menetluskulud (riigilõiv 15,97 eurot) ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, siis pole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud ning kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajal kaebuse menetlusse võtmiseks tasuda riigilõivu 15,97 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  9. M. Kelk esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 03.04.
  10. a määrus tühistada. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest ja võtta tema kaebus menetlusse ning tunnistada 26.03.
  11. a distsiplinaarmenetluse käskkiri kehtetuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  13. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
  14. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 sõnastusest tuleb lähtuda taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmisest ühe kuu sissetulekust. Antud juhul on kaebaja esitanud taotluse menetlusabi saamiseks koos 18.03.
  15. a kaebusega. Halduskohus on õigesti HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestanud taotlusele eelnevaks neljaks kuuks ajavahemikku 18.11.2011-17.03.
  16. Arvestades eelpool nimetatud ajavahemikku, on halduskohus õiguspäraselt leidnud, et kaebaja ühe kuu sissetulek on 54,50 eurot. Samas kaebaja kulutused piirduksid kaebuselt riigilõivu summas 15,97 euro tasumisega, mis ei ületaks kahekordset ühe kuu sissetulekut ja lisaks jääks kaebajale vabasid rahalisi vahendeid 38,53 euro suuruses summas. Seega puudub alus kaebajale menetlusabi võimaldamiseks HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel. Tiina Pappel Einar Vene 2 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.