KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1327 Haldusasi Menetlusosalised K.P.i kaebu

) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) p 14.10.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani K.P. 02.02.2011 kella 20.30 paiku toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele sorteerida nõuetekohaselt prügi. Kaevatava käskkirja kohaselt pani kaebaja toime kaks 1 süütegu (korraldusele mitteallumine ja prügi sorteerimata jätmine).

1. 01.04.2011 esitas kaebaja vaide eelmärgitud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. 28.04.2011 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.
2. 30.05.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 02.03.2011 käskkirja nr 269-d ja 28.04.2011 vaideotsuse nr 1-13/4557-1 tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja on seisukohal, et tema tegu, mille eest distsiplinaarkaristus määrati ei olnud õigusvastane ning ta ei olnud süüdi teo toimepanemises. Kaebaja on seisukohal, et norm (Kodukorra p 14.10.1), mille rikkumise eest teda karistati ei kohusta kinnipeetavat sorteerima teiste poolt tekitatud prügi. Kaebaja enda tekitatud prügi oli sorteeritud. Seega puudus alus karistamiseks.

§ 67

p 1 kohustab kinnipeetavat alluma üksnes vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kuna antud korraldus, sorteerida teiste kinnipeetavate poolt tekitatud prügi, oli ebaseaduslik, siis ei olnud alust kaebajat karistada ka vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Kaebajat kohustati sealjuures sorteerima prügi paljakäsi (ilma kummikinnasteta), mis oleks asetanud ohtu tema tervise, kuna kambrikaaslaste hulgas oli nt süstivaid narkomaane, sh üks HIV positiivne kinnipeetav. Kaebaja oli teadlik, et tal on kohustus sorteerida üksnes enda tekitatud prügi vastavalt Kodukorra punktile 14.10.

1. Kaebajal kui graafikujärgselt vastutaval kinnipeetaval oli kohustus tõsta prügikast loenduse ajal ukse taha, millise kohustuse kaebaja täitis. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav ning sellise haldusakti täitmist ei saa kinnipeetavalt eeldada ega selle täitmata jätmise eest karistada. Vaideotsuse õigusvastasust põhjendab kaebaja vaidlustatud käskkirja õigusvastasusega ja asjaoluga, et vaide läbivaatamisel ei kontrollitud käskkirja andmise õiguspärasust, otstarbekust ega uuritud piisavalt dokumentaalseid tõendeid ehk õigusakte. Vaidemenetluses rikuti kaebaja õigust eesmärgipärasele haldusmenetlusele.
2. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

§ 67

p 1 kohaselt peab kinni peetav isik täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 63

lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kaevatava käskkirja aluseks on Kodukorra p 14.10.

1. Kaevatavas käskkirjas leitakse, et kuna kinnipeetav on teadlik kohustusest järgida vangistusalaseid õigusakte, millest tulenevalt on ta kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele ning sorteerima prügi nõuetekohaselt, siis on olnud tema käitumine süüline. 2 Korraldusele mitteallumine on tõendatud vanglaametniku T.Moloki 03.02.2011 ettekandega nr 246 ja inspektor-kontaktisiku J.Erbe 23.02.2011 õiendiga. Ettekandest ja õiendist nähtub, et kaebaja keeldus kambrist nr 27 väljastatud sorteerimata prügi sorteerimast. K.P.ile anti korraldus sorteerida prügi, kuid ta keeldus sellest ja tõstis prügiämbri tagasi kambrisse. Prügi sorteerimisega seonduvad tegevused on konkretiseeritud Tallinna Vangla direktori 01.12.2010 käskkirjaga nr 117 „Kinni peetavate isikute jäätmete sorteerimise juhend“. Kuna kaebuse esitaja oli teadlik asjaolust, et tal tuleb õhtuse loenduse ajal tõsta prügiämber ukse taha, siis pidi ta olema teadlik ka sellest, et tal tuleb vastutada kambrist väljatõstetava prügi sorteerimise eest. Seega, kuna järelevalveosakonna valvur tuvastas, et kambrist tõsteti välja sorteerimata prügi, tuvastas ta distsiplinaarrikkumise toimepanemise ning koostas selle kohta ettekande. Olukord, kus vanglateenistuse ametnik peaks hakkama kontrollima seda, kellele kuulub prügiämbris olev prügi ja kas see prügi on sorteeritud korrektselt, ei ole mõeldav ning seetõttu tulebki Kodukorra punkti 14.10.1 rikkumine lugeda tuvastatuks kooskõlas Tallinna Vangla direktori 01.12.2010 käskkirjaga nr
2. Vanglaametniku korraldus oli seaduslik. Täitmata võib jätta üksnes ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti. Tõele ei vasta kaebaja väide, et kambris oli diabeedihaige, kelle süstlad võisid sattuda prügi hulka. Asjakohane ei ole ka väide, et prügi hulgas võis olla muid vanglas keelatud esemeid. Tegemist on pigem otsitud väidetega oma distsiplinaarrikkumise õigustamiseks. Vastuseks kaebaja väitele, et tal ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust sorteerida teiste kinnipeetavate prügi, selgitab vastustaja, et distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et K.P. ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele sorteerida prügi. Kaevatavas käskkirjas on viidatud

§ 67

p-le 1 ja vaideotsuses on konkretiseeritud ametniku korralduse seaduslikkust Tallinna Vangla direktori 01.12.2010 käskkirjaga nr

1. Juhendist tuleneb, et graafikujärgselt määratud kinnipeetav vastutab sorteerimata jäätmete tuvastamisel. Kuna vastutus on selle eest, et välja tõstetud oleks sorteeritud jäätmed, siis tuleb vajadusel ka teiste kambris viibivate isikute prügi sorteerida. Kuigi kaebuse esitaja märgib, et ta ei tea, et Tallinna Vanglas oleks olnud ühtegi õigusakti, mille kohaselt tuleb sorteerida ka teiste kinnipeetavate tekitatud prügi, ei anna see alust mitte alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikule korraldusele. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning vaideotsus on õiguspärane. Vaideotsuses on hinnatud vanglaametniku korralduse seaduslikkust ja leitud, et kuna see oli seaduslik, siis tuli seda täita. Samuti kontrolliti vaidemenetluses dokumentaalseid tõendeid. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Menetlusosalistel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - K.P. tõstis 02.02.2011 kella 20.30 paiku kambri nr 27 prügiämbri sorteerimata prügiga kambri ukse taha; - K.P. jättis täitamata vanglaametniku antud korralduse sorteerida prügiämbris olnud (kogu kambri) prügi ning ta tõstis prügiämbri kambrisse tagasi; - K.P. sorteeris isikliku prügi. Menetlusosalistel on vaidlus selles, kas kogu kambri prügi sorteerimiseks antud korraldus oli seaduslik ning kas kaebajal oli alust keelduda vanglaametniku poolt antud korralduse 3 täitmisest. Samuti on vaidlus selles, kas Kodukorra punktist 14.10.1 tuleneb kaebaja kohustus sorteerida kogu kambri prügi ning kas see saab olla aluseks distsiplinaarkaristuse määramisel.
3. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Menetlusosalistel puudub vaidlus kaevatava käskkirja andnud haldusorgani pädevuse üle.

§ 63

lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seega saab kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada õigusaktides distsiplinaarsüüteona määratletud teo süülise toimepanemise eest. Kodukorra p 14.10.1 kohaselt on vangistussektsiooni paigutatud kinnipeetavad kohustatud sorteerima enda poolt tekitatud pakendi-, paberi- ja papijäätmed ning olmeprügi. Pakend peab olema puhas. Kohus on seisukohal, et Kodukorra punkti 14.10.1 sõnasõnaliselt tõlgendades ei tulene sellest kinnipeetavale kohustust sorteerida kambrikaaslaste tekitatud prügi ja vastutada kambri prügi sorteerituna üleandmise eest. Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebaja väidet, et kaebaja sorteeris enda tekitatud prügi. Samuti ei tulene kodukorrast, et kogu kambri prügi sorteerimata jätmise korral vormistatakse ettekanne graafikujärgselt prügi väljatõstmise eest vastutava isiku nimele. Seega ei saanud kaebuse esitajat karistada viidatud Kodukorra punkti alusel. Graafikujärgselt vastutava kinnipeetava kohustused tulenevad teisest haldusaktist, millele kaevatavas käskkirjas viidatud ei ole. Alles vaideotsuses ja kohtule esitatud kirjalikus vastuses on viidatud Tallinna Vangla direktori 01.12.2010 käskkirjaga nr 117 kinnitatud „Kinni peetavate isikute jäätmete sorteerimise juhendile“ (edaspidi Juhend). Nimetatud Juhendist tuleneb, et vangistussektsiooni kambrites kogutud jäätmed tõstavad kambriukse taha kinnipeetavad kordamööda, vastavalt graafikule. Jäätmete mittenõuetekohase sorteerimise tuvastamisel, vormistab vanglateenistuja ettekande kambris graafiku järgselt vastutava kinnipeetava nimele. Viidatud Juhendist tuleneb jäätmete kambri ukse taha tõstmise kohustus, kuid see ei täpsusta Kodukorra punkti 14.10.1 sisu (mida mõista enda prügi sorteerimise all). Ka Juhendi sissejuhatuses on märgitud, et alates 24.05.2010 on vangistussektsiooni paigutatud kinnipeetavad kohustatud sorteerima enda poolt tekitatud jäätmed. Seega Juhendist ei tulene, et vastutav kinnipeetav peaks sorteerima kogu kambri prügi. Juhendist võib loogiliselt tuletada, et kambri ukse taha võib tõsta üksnes nõuetekohaselt sorteeritud prügi. Juhend määrab ka vastutava isiku, kui tuvastatakse nõuetekohaselt sorteerimata prügi. Seega tuleks vastutaval kinnipeetaval jätta sorteerimata prügi kambri ukse taha tõstmata ning kui ta seda teeb, siis saaks teda Juhendist tulenevalt karistada sorteerimata prügi ukse taha tõstmise eest. Kuna kogu kambri jäätmete sorteerimise kohustust ühele graafikujärgselt prügiämbri väljatõstmise eest vastutavale kinnipeetavale õigusaktidest ei tulene, ei saa Juhendit tõlgendada selliselt, et prügiämbrit kambri ukse taha tõstev kinnipeetav 4 peaks vastutama kambri prügi sorteerimata jätmise eest. Kinnipeetav saaks vastutada enda prügi sorteerimata jätmise eest tulenevalt kodukorrast. Kaebuse esitajat karistati vaidlustatud käskkirja kohaselt vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest (korraldus oli antud prügi sorteerimiseks) ning prügi sorteerimata jätmise eest. Kaebuse esitajat ei ole kaevatava käskkirja kohaselt karistatud sorteerimata prügi kambri ukse taha tõstmise eest või enda prügi sorteerimata jätmise eest. Seega tuleneb Tallinna Vangla enda õigusaktidest kaebaja karistamise võimatus talle kaevatava käskkirjaga süüks pandud teo (prügi sorteerimata jätmine) eest. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusaktis märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus on seisukohal, et kaevatav haldusakt viidatud nõudele ei vasta. Selles ei ole märgitud õigusliku alusena Tallinna Vangla direktori 01.12.2010 käskkirja nr 117 ega seostatud tuvastatud faktilisi asjaolusid Juhendist tulenevate kohustustega. Isiku karistamise korral peavad olema õiguslik ja faktiline alus korrektselt märgitud ning haldusaktist peab üheselt ja selgelt nähtuma faktilise ja õigusliku motivatsiooni seotus. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul peavad sellele nõudele vastama nii kaevatav käskkiri, kui selle aluseks olevad üldkorraldused. Nii vangla kodukord kui direktori kinnitatud vanglasisesed regulatsioonid on käsitletavad üldkorraldustena (RKHK lahendid haldusasjades nr 3-3-1-54-07; 3-3-1-95-07; 3-3-1-20-08). Kaebusest nähtuvalt on kaebaja arusaamatuses, millisest õigusaktist tulenevalt ta on kohustatud sorteerima kogu kambri prügi ning millisel õiguslikul alusel saab teda karistada, kui ta enda pürgi sorteerimise nõude on täitnud. Kaebaja on kaebuse kohaselt arusaamisel, et tal on kohustus sorteerida enda isiklik prügi (tulenevalt Kodukorra punktist 14.10.1) ja graafikujärgselt vastutavaks määratud isikuna tõsta prügiämber kambri ukse taha (Juhend). Nagu kohus eelnevalt märkis ei tulene selgelt ja üheselt mõistetavalt ühestki viidatud haldusaktist, et kinnipeetavat saaks karistada selle eest, et ta jätab sorteerimata teiste kinnipeetavate prügi. Seega sai vanglaametnik anda korralduse sorteerida kaebaja enda prügi või mitte tõsta kambri ukse taha sorteerimata prügi. Teiste kinnipeetavate prügi sorteerimiseks korralduse andmine oli õigusvastane. Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud korralduse õigusvastasus ei olnud siiski ilmselge (tühise haldusakti tunnustele vastav HMS § 63 lg 2 järgi) ning kaebaja oli kohustatud korraldust täitma, kuid kaebaja oleks tulnud jätta sellise korralduse mittetäitmise eest distsiplinaarkorras karistamata. Kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning tuleb tühistada. 8. Kuna kaevatav haldusakt kuulub tühistamisele, tuleb tühistada ka selle kohta tehtud vaideotsus. Kohus märgib, et vaidemenetluses ei ole toimunud selliseid rikkumisi, mis vaidlustatud haldusaktist eraldiseisvana tooksid kaasa vaideotsuse tühistamise. Õigusaktid ei ole tõendid ning vaidemenetlust ei ole alust pidada eesmärgipäratuks, kui vaie jääb rahuldamata. Kui eesmärgipäraseks pidada vaid sellist vaidemenetlust, mille tulemusel vaie rahuldatakse, siis järelduks sellest, et kõik vaided tuleb rahuldada, mis oleks ilmselgelt absurdne järeldus. Asjaolu, et vaidemenetluses vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollides asus vaideorgan õiguse tõlgendamisel ebaõigele seisukohale annab aluse vaideotsus tühistada, kuid ei anna alust väita menetlusnormide rikkumist. 5 9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja eest on 23.01.2012 tasunud riigilõivu 15,97 eurot H. K. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega tuleb tasutud riigilõiv vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kristina Maimann Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 21.03.2013 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1327 osas, millega kohus tühistas Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 02.03.2011 käskkirja nr 269-d K.P.i karistamise kohta vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja Tallinna Vangla direktori 28.04.2011 vaideotsuse nr 1-13/4557-1 vaide rahuldamata jätmise kohta vastavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta K.P.i kaebus vastavas osas rahuldamata. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 3. Mõista Tallinna Vanglalt välja K.P.i kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud 7,99 eurot (seitse eurot ja 99 senti). Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda. 6