3-13-426/15

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

1. aprill 2013, Tartu 3-13-426 Egon Jaegeri kaebus Tartu Vanglalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahju väljamõistmiseks summas 1840 eurot Tartu Halduskohtu 15.03.
2. a määrus Egon Jaegeri määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 15.03.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Egon Jaeger esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vanglalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 1840 eurot.
5. Tartu Halduskohtu 26.02.
6. a määrusega tagastati E. Jaegeri kaebus. E. Jaeger esitas 10.03.2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 26.02.
7. a määruse tühistada ning taotles riigilõivust vabastamist.
8. Tartu Halduskohtu 15.03.
9. a määrusega jäeti E. Jaegeri taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei ületa käesoleva kaebuse riigilõiv (15 eurot) kaebaja kahekordset keskmist kuu sissetulekut (17,55 eurot), mistõttu ei ole kaebaja riigilõivust vabastamine HKMS § 112 lg 1 p-i 1 järgi lubatud.
10. E. Jaeger esitas 25.03.2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 15.03.
11. a määruse tühistada, kuna kohus ei tohiks sissetulekuna arvestada Tartu Vangla poolt kaebajale ühekordselt hüvitatud varalist kahju summas 20 eurot. Kaebaja tasub igakuiselt elektri eest ja soetab vajalikke pesemisasju. Lisaks on kaebajal pooleli hulgaliselt muid kohtuasju, milles nõutakse ka riigilõivu tasumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
13. HKMS § 112 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. E. Jaegeri vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema 10.03.
14. a määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (10.11.2012-09.03.2013) sissetulek 85 eurot, millest mahaarvamisele kuulub 49,90 eurot, so seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning tasu elektrienergia kasutamise eest. Muude kaebaja poolt sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub HKMS § 112 lg 1 p-i 1 järgi alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 35,10 eurot (85-49,90), mis teeb kaebaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 17,55 eurot (35,10:4x2). Esitatud määruskaebusega seonduvad menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15 eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole HKMS § 112 lg 1 p-i 1 kohaselt lubatud.
15. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel HKMS § 112 lg 1 p-i 1 alusel tuleb sissetulekuna käsitada kõiki laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ka ühekordseid laekumisi. Kaebajale varalise kahju hüvitisena tasutud 20 euro sissetulekuna arvestamata jätmiseks puudub alus. Kaebaja sissetulekust on juba maha arvestatud tema poolt eelpoolviidatud perioodil elektrienergia eest tasutud summad, mistõttu on asjakohatu määruskaebuses toodud väide selle kohta, et tuleks arvestada ka tema vajadusega tasuda elektri eest. Kaebaja väited seonduvalt pesemisasjade soetamisega ja teistes kohtuasjades nõutavate riigilõivudega ei ole asjakohased, kuna HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda nimetatud kulusid kaebaja sissetulekust maha arvata. Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk ei oma kehtiva HKMS-i regulatsiooni järgi samuti enam määravat tähendust. Kehtiva HKMS-i alusel ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta ka asjaolu, kas taotlejal jääb pärast riigilõivu tasumist mõistlikul määral raha alles või mitte. Halduskohus on 15.03.
16. a määruses samuti õigesti märkinud, et riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei anna alust asjaolu, et kaebajal võib olla kohustus tasuda riigilõivu ka teistes haldusasjades ning enne, kui kaebaja mõnes teises asjas riigilõivu tasunud ei ole, pole kohtul võimalik seda ka menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneb imperatiivne keeld anda menetlusabi, kui kaebaja sissetulekud menetlusabi taotlusele 2 eelnenud nelja kuu jooksul olid sama sätte alusel tehtud arvutuste tulemusena piisavalt suured. Seega on halduskohus põhjendatult jätnud E. Jaegeri määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.
17. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.03.
18. a määruse muutmata. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/