KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene
- märts 2013, Tartu 3-10-472 Margus Kungla kaebus
- ja
- aasta riskihindamiste õigusvastaseks tunnistamiseks,
- detsembri
- a individuaalse täitmiskava tühistamiseks, karistuse täideviimise programmi täidetuks lugemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsus Margus Kungla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Margus Kungla Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
- Jätta kahju hüvitamise ja karistuse täideviimise programmi täidetuks lugemise nõue läbi vaatamata.
- Võtta apellatsioonkaebuse lisa asja materjalide juurde. 4 Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
- aprillini
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Vangla kinnipeetava Margus Kungla suhtes viidi
- ja
- a detsembris läbi riskihindamised.
- detsembril 2008 ja
- detsembril 2009 kinnitati tema suhtes individuaalsed täitmiskavad.
- M. Kungla esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi taotlus riskihindamiste õigusvastaseks tunnistamiseks,
- detsembri
- a individuaalse täitmiskava õigusvastaseks tunnistamiseks ja
- detsembri
- a individuaalse täitmiskava tühistamiseks ning karistuse täideviimise programmi täidetuks lugemiseks. Kaebuse kohaselt oli riskihindamistel rikutud justiitsministri
- mai
- a määrusega nr 21 kehtestatud 1 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ (edaspidi Juhend) §-i 3, mille tulemusena hinnati kaebaja riskid põhjendamatult kõrgeks. Kõrge riskiastme tõttu ei võimaldatud kaebajale lühiajalist väljasõitu ja Tartu Maakohus jättis kaebaja ennetähtaegselt vabastamata.
- Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Tartu Vanglas
- detsembril 2009 kinnitatud kaebaja individuaalne täitmiskava ei piira kaebaja õigusi ega pane talle mingeid kohustusi. Seega ei ole see täitmiskava haldusakt, mille tühistamist saaks halduskohtus taotleda. 2) Kaebaja ei ole osundanud ühelegi haldusaktile või toimingule, millega vangla on keelanud kaebajale lühiajalist väljasõitu või jätnud tema taotluse väljaspool vanglat töötamiseks rahuldamata. 3) Rahuldada ei saa ka nõuet täitmiskavade kui toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebajal ei ole selleks põhjendatud huvi. Õigusvastasuse tuvastamine ei võimalda kaebajal taotleda uut ennetähtaegse vabastamise otsustamist ega paranda tema eduväljavaateid tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tingimisi enne tähtaega vabastamiseks maakohtule materjalide esitamine on seatud vangistusseaduse § 76 järgi sõltuvusse mitte individuaalses täitmiskavas kavandatu täitmisest, vaid teatud konkreetse karistusaja ärakandmisest. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindab ja kaalub maakohus iseseisvalt kõiki karistusseadustiku § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, ning halduskohtu konstateering, et individuaalse täitmisekava koostamine ja kinnitamine on toimunud õigusvastaselt, ei mõjuta ega saagi mõjutada maakohtu otsustust tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses. 4) Halduskohtul puudub volitus hinnata seda, kas kaebaja karistuse täideviimise programm on täidetud või mitte. Seda, kas karistuse täideviimise programm on täidetud, peab hindama maakohus, kui ta otsustab, kas vabastada kinnipeetav karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. 5) Jõustunud Tartu Maakohtu
- juuni
- a määrusega asjas nr 1-10-5505 otsustas maakohus mitte vabastada kaebajat ennetähtaegselt. Määruse põhjenduste kohaselt jäeti kaebaja vabastamata põhjusel, et toimepandud kuriteo raskus ei ole proportsioonis kandmata jäänud karistusaja pikkusega (veidi alla poole karistusajast). Vabanemisel sotsiaalmajja elama asumisega kaasneks uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- M. Kungla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub sisuliselt halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt loobus kaebaja apellatsiooniastmes
- a täitmiskava tühistamisnõudest ning jäi üksnes tuvastamisnõuete juurde. Samuti palus kaebaja mõista talle välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel tekitatud mittevaralise kahju eest ning lugeda tema karistuse täideviimise programm täidetuks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Juhendi § 3 lg 3 järgi peab hindamisrühma kuuluma vähemalt neli inimest. Objektiivse ülevaate saamiseks tuleb inimesega vestelda.
- aastal toiminnud vestlused ei ole piisavad.
- aastal toimus vestlus ainult sotsiaaltöötajaga. 2) Lühiajalisele väljasõidule lubamisest keeldus Tartu Vangla
- detsembri
- a käskkirjaga. 3) Riskihindamises on kaebaja haridust ja selle omandamise asjaolusid kirjeldatud valesti, kuna ta pole õppinud Kroonuaia koolis, kus õpivad vaimse arengupeetusega inimesed. Kaebaja õppis Tartu
- koolis. Sellise kirjelduse läbi on kaebajat peetud arengupeetusega isikuks. 2 4) Kaebaja suhtes
- aastal koostatud individuaalses täitmiskavas oli soodustusi, mida
- ja
- a täitmiskavades enam polnud. 5) Ehkki vaidlustatud täitmiskavad on kaotanud kehtivuse, on nad kaebajale karistuse täideviimise programmi osad, millega on rikutud kaebaja õigusi. Kuna kaebaja on taotlenud karistuse täideviimise programmi täidetuks lugemist ja rahalist hüvitist, on
- ja
- a täitmiskavade õigusvastaseks tunnistamine oluline. 6) Tartu Vangla käitumine riskihindamisel on põhjustanud kaebajale nördimust ja muret, ta ei ole saanud tegeleda asjadega, mis oleks tema jaoks vabanemisel olulised. Võeti võimalus ette valmistuda ennetähtaegseks vabanemiseks ja seetõttu jäeti kaebaja vabastamata. Kaebaja väärikust on alandatud, pidades teda arengupeetusega inimeseks ja kõrgohtlikuks kurjategijaks.
- Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja ei saa esitada apellatsioonkaebuses kahju hüvitamise nõuet, kuna selles osas on halduskohus määrusega kaebuse läbi vaatamata jätnud. 2) Tartu Vangla ei ole pidanud kaebajat arengupeetusega isikuks. Apellanti nörritanud teave, nagu oleks ta lõpetanud Kroonuaia kooli, kus praegu õpivad õpiraskustega lapsed, on tingitud sellest, et Tartu
- 7-klassiline kool on ajalooliselt, mitte otseselt õpetamise eesmärgist lähtuvalt, Kroonuaia kooli eelkäija. See fakt aga ei tähenda, et apellant oleks arengupeetusega. 3) Kaebajat ei jäetud ennetähtaegselt vabastamata mitte seetõttu, et ta ei olnud täitnud individuaalses täitmiskavas toodut, vaid seetõttu, et ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo (teise isiku tapmise) ning tingimisi vabastamine ei olnud kooskõlas ja proportsioonis kandmata jäänud karistusaja pikkusega. Kaebajale määratud karistusaeg lõppeb
- veebruaril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Halduskohus jättis M. Kungla tühistamisnõude rahuldamata põhjusel, et vaidlusaluse individuaalse täitmiskava näol ei ole tegemist haldusaktiga ja seda tühistada ei saa. M. Kungla seda asjaolu ei vaidlusta ja tema apellatsioonkaebusest järeldub, et ta on tühistamisnõudest üldse loobunud. Seetõttu ringkonnakohus täitmiskava tühistamisega seonduval rohkem ei peatu.
- Nõuded riskihindamise ja individuaalsete täitmiskavade õigusvastasuse tuvastamiseks jättis halduskohus rahuldamata põhjendusel, et kaebajal puudub sellise nõude esitamiseks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi väljatoomise kohustus tuvastamiskaebuse esitamisel oli sätestatud HKMS vr § 7 lg 1 ls-s
- Riigikohtu halduskolleegium on põhjendatud huvi tähendust selgitades märkinud, et soovitud tuvastus peab andma kaebajale selge eelise ehk õigusliku kasu - see tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel (RKHKm 3-3-1-100-08, p 36; 3-3-1101-08, p 28; RKHKo 3-3-1-78-08, p 10). Kindlasti ei ole põhjendatud huviks aga lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (RKHKm 3-3-1-100-08, p 36; 3-3-1-101-08, p 28). Apellatsioonkaebusest ei nähtu midagi, mis lükkaks ümber halduskohtu seisukoha, et kaebajal puudub põhjendatud huvi riskihindamiste ja täitmiskavade õigusvastasuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei 3 annaks kaebajale eelist ennetähtaegsel vabanemisel ega korda neid. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtade kohaselt kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema (RKHKm 3-3-1-21-09, p 23). Seetõttu ei saa ka ringkonnakohus siinkohal enda poolt võimalikku põhjendatud huvi välja pakkuda.
- Apellatsioonkaebuses on kaebaja üritanud ka näidata, et õigusvastaste täitmiskavadega põhjustati kaebajale kahju. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et kuna apellatsioonkaebuses esitatakse uuesti kahju hüvitamise nõue (hoolimata sellest, et see nõue oli halduskohtu poolt tagastatud) siis on apellatsioonkaebus tõlgendatav selliselt, et väited kahju tekitamise kohta on esitatud üksnes selleks, et oma hüvitamisnõuet põhjendada. Kuna aga hüvitamisnõue on apellatsioonkaebuses lubamatu ja kuulub läbivaatamatult tagastamisele põhjusel, et seda nõuet ei ole pidanud lubatavaks halduskohus ja on selle nõude tagastanud (HKMS § 182 lg 3), siis tuleb ka need väited tähelepanuta jätta. Isegi kui tõlgendada apellatsioonkaebust nii, et väiteid, mille kohaselt on kaebajale tekitatud kahju, pidada põhjendusteks, miks soovib kaebaja täitmiskavade õigusvastasuse tuvastamist, siis ei anna ka see tuvastamiskaebuse rahuldamiseks alust. Neist väidetest nähtub, et kaebaja arvates tekitati talle kahju sellega, et ta jäi ilma ennetähtaegse vabanemise võimalusest. Eelnevalt viitas ringkonnakohus halduskohtu põhjendustele, mille järgi ei olnud ennetähtaegselt vabastamata jätmine seoses individuaalses täitmiskavas tooduga. Ka vastuses apellatsioonkaebusele on viidatud, et maakohus jättis kaebaja ennetähtaegselt vabastamata hoopis tema poolt sooritatud kuriteo raskuse ja ärakandmata karistusaja suure pikkuse tõttu. Seda tõendab maakohtu määrus (tl 58-58p). Seega ei olnud riskihindamine ega individuaalsed täitmiskavad põhjuslikus seoses kaebajale väidetavalt tekkinud kahjuga - ka kaebaja hinnangul õiguspärase riskihindamise ja täitmiskava koostamise korral oleks kaebaja vabastamata jäetud. Väide, et kaebajat on peetud vaimselt arengupeetusega isikuks tänu sellele, et tema poolt läbitud õppeasutusena on ära näidatud ka Kroonuaia kool, on ilmselgelt alusetu. Vastustaja on selgitanud, et vastustaja ei ole pidanud kaebajat arengupeetusega isikuks ning et Kroonuaia kooli on nimetatud üksnes seetõttu, et selles koolis õppis kaebaja ajal, kui seal ei õppinud õpiraskustega lapsed ja kooli nimeks oli veel Tartu
- 7-klassiline kool. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (RKHKm 3-3-1-88-09, p 11). Eeltoodut arvestades oleks kaebaja kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja kahju hüvitamise kaebuse esitamise kavatsus tuleb samuti põhjendatud huvina kõrvale jätta.
- Apellatsioonkaebuse väide, et tänu kõrgele riskiastmele on takistatud kaebaja tööle asumine väljaspool vanglat, on paljasõnaline. Kaebaja viitab ise, et selle väite aluseks on üksnes vestlus julgeolekutöötajaga. Ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud võimalust tööle asumiseks väljaspool vanglat. Seega ei saa kuidagi väita, et väidetavalt õigusvastane riskihindamine ja täitmiskava oleksid praegu määravateks asjaoludeks, mis seda takistavad. Apellatsioonkaebusele lisatud lühiajalisele väljasõidule
- detsembril 2009 loa andmise keeldumisest ei nähtu, et seal oleks määravaks olnud individuaalne täitmiskava. Otsuse kohaselt hinnati muuhulgas turvalisuse riski, toimepandud kuriteo liiki ja iseloomu, karistusaja pikkust, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ja kinnipeetava käitumist vanglas. Seega ei saa väita, et loast keelduti ebasoodsa individuaalse täitmiskava tõttu. Lisaks 4 oli sellega seotud negatiivne tagajärg (soovitud ajal väljasõidust ilmajäämine) juba saabunud ning selle õigusvastasuse tuvastamine ei muudaks seda olematuks.
- Karistuse täideviimise programmi täidetuks lugemise nõude osas on apellant palunud edastada see nõue Tartu Maakohtule. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust edastada maakohtule apellatsioonimenetluse staadiumis olevaid asju. Kaebajal on võimalik esitada soovi korral see nõue ise maakohtule. See võimalus oli kaebajal juba pärast halduskohtu otsuse teatavakstegemist, kuid sellest hoolimata esitas kaebaja hoopis apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule.
- Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kahju hüvitamise nõue ja karistuse täideviimise programmi täidetuks lugemise nõue jäetakse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse lisa võetakse asja materjalide juurde. Kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, kuid see jääb HKMS § 285 lg 1 ja HKMS vr § 92 lg 1 järgi tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene