KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1601 Haldusasi Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. septembri 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Dmitri Tsajuni apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Dmitri Tsajun Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. septembri 2011. a otsus muutmata. 2. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad. Võtta apellatsioonkaebuse vastuse lisad asja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 25. aprillini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla kinnipeetavale Dmitri Tsajunile toodi 11. märtsil 2011 laost tema tossud. D. Tsajun leidis, et tegemist ei ole tema tossudega, sest laost saadud jalanõud olid katkised ja teibitud. D. Tsajun esitas Viru Vanglale 14. märtsil 2011 kahju hüvitamise taotluse, milles soovis tervete tossude tagastamist või kahju hüvitamist rahas. Taotlus jäeti 25. mai 2011. a otsusega rahuldamata. 2. D. Tsajun esitas Tartu Halduskohtule 26. juunil 2010 kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 120 eurot või Viru Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale tema tossud. 3. Tartu Halduskohtu 29. septembri 2011. a otsusega jäeti D. Tsajuni kaebus rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt puuduvad asjas vajalikud tõendid hindamaks jalatsite seisukorda 1 hetkel, mil nad inspektor-kontaktisikule üle anti, sest inspektor-kontaktisiku õiendist ei selgu jalanõude seisukord nende üleandmise hetkel 8. septembril 2010. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei saa järeldada, et tossude seisukorra väidetava halvenemise oleks põhjustanud Viru Vangla. Hüvitise suurus (120 eurot) on põhjendamatu, kuna kaebaja jalanõud ei olnud uued. Kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamine ei tohi viia olukorrani, kus isik oleks paremas positsioonis võrreldes olukorraga, kus kahju ei oleks tekkinud. Järelikult oleks kahju hüvitamise summa suuruseks samaväärsete kasutatud jalanõude maksumus. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et tagastatud jalanõud oleksid algselt kaebajale kuulunud. Jalanõud kuulusid tagastamisele vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 66 lg 2 p 1 kohaselt. Kuna nende omanikku ei suudetud kindlaks teha ja jalanõude väärtus jäi eelduslikult alla 50 euro, käitus vangla spordijalanõusid tagastades õiguspäraselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. D. Tsajun esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada D. Tsajuni kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Nike tossud kuulusid kaebaja isiklike asjade hulka, kuid halduskohus ei ole seda arvesse võtnud. Kaebaja ise pöördus inspektor-kontaktisiku poole, et viimane lisaks mainitud jalanõud kaebaja isiklike asjade nimekirja.
- b)Kui kinnipeetavalt võetakse isiklikud asjad ära, siis koostatakse selle kohta ettekanne ja akt, kuid käesoleval juhul ei ole seda tehtud.
- c)Kaebaja tossud ei saanud üleandmise hetkel olla katkised, sest seda oleks inspektorkontaktisik kahtlemata märganud. Kaebaja tossud paigutati lattu viie kuu möödumisel, kuigi VSkE § 66 lg 2 p 1 kohaselt tuleb asja omanik välja selgitada kahe nädala jooksul. 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning vastab apellatsioonkaebusele järgnevat:
- a)Kaebaja ei ole varasemalt väitnud, et Nike tossud olid samad, mis 8. juulil 2008 nimekirja kanti. Seda väidet ei ole esitatud ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Kaebaja Viru Vanglasse saabumisel koostati kaebaja isiklikest asjadest täielik nimekiri, millest ei nähtu, et kinnipeetaval oleks vanglasse saabudes olnud kaasas spordijalanõud. Ka hiljem koostatud nimekirjadest ei nähtu, et kaebajale oleksid kuulunud mustad Nike tossud.
- b)Kinnipeetava asjade äravõtmisel tuleks teoorias alati akt koostada, kuid selle puudumine ei takista asjade äravõtmist.
- c)Inspektor-kontaktisiku 26. mai 2011. a õiendist nähtub, et kõnealused jalanõud olid kinnipeetavale pakkudes samas seisus, kui kinnipeetav nad ise 8. septembril 2010 üle andis. On ebausutav, et inspektor-kontaktisik oleks mainitud jalanõusid kasutanud või oleks neid kasutanud mõni muu kinnipeetav. Kuna ei ole tõendatud, et tegemist oleks olnud kaebaja jalanõudega, ei olnud vanglal iseenesest mingit tagastamise kohustust tulenevalt VSkE § 66 lg 2 p-st 1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Vaidluse põhiküsimuseks on, kas kaebajal olid Viru Vanglas olemas terved tossud, millest ilmajäämisega tekitati talle kahju. Kaebaja väidab, et ta andis 8. septembril 2010 terved tossud vanglaametnikule, kuna need ei olnud kantud tema isiklike asjade nimekirja. Kuid 11. märtsil 2011 anti kaebajale tagasi katkised tossud. 2 Vangla omakorda väidab, et kaebaja poolt 8. septembril 2010 vanglaametnikule antud tossude omanikku ei suudetud kindlaks teha, kuna ka D. Tsajun ei soovinud neid jalanõusid vastu võtta ja kinnitas, et need ei kuulu talle. D. Tsajunile anti need lõpuks seetõttu, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 66 lg 2 p 1 järgi võib leitud eseme, mille omanikku ei ole eseme leidmise päevast alates kahe nädala jooksul kindlaks tehtud ja eseme väärtus on alla 50 euro, muuhulgas kinnipeetavale tagastada. Tagastamine ei tähenda, et tossude omanik oleks algusest peale olnud kaebaja. Samuti väidab vangla, et tossude olukord ei ole vangla käes oleku ajal muutunud, st et need olid juba vanglale andmisel katkised. 8. HKMS § 59 lg 1 järgi peab kaebaja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole D. Tsajun tõendanud, et vaidlusalused tossud olid üleandmise hetkel terved. Kaebaja on piirdunud üksnes sellekohase väitega. Ringkonnakohus ei näe ka võimalust, et selle väite kinnitamiseks võiks esitada tõendeid vastustaja või keegi kolmas isik. Seetõttu tuleb see väide lugeda tõendamata väiteks ning selle põhjal kaebust rahuldada ei ole võimalik. Kaebaja väide ei ole lisaks ka usutav. Ringkonnakohus ei pea tõenäoliseks, et ajavahemikul 8. september 2010 kuni 11. märts 2011 kasutas keegi neid jalanõusid niivõrd intensiivselt, et need lagunesid, ning seejärel parandas neid kleepimise teel (vt kaebust). Lisaks kinnitab seda, et jalanõud olid septembris 2010 ja märtsis 2011 muutumatus seisukorras, ka Viru Vangla inspektor-kontaktisiku poolt 26. mail 2011 koostatud õiend (tl 42). 9. Asjaolu, et tossude äravõtmine jäeti kaebaja arvates korrektselt vormistamata, ei tõenda kuidagi tema väidet, et tossud olid terved. Samuti ei saa ka asjaolu, et varem, 2008. aastal, olid kaebajal mustad tossud, mis temalt 31. juulil 2008 ära võeti, tõendada seda, et praegu vaidluse all olevad tossud olid uued ja kuulusid algusest peale (st enne nende äraandmist 8. septembril 2010) kaebajale. Oluliseks tuleb siinkohal pidada seda, et vaid mõned kuud enne tossude äraandmist (veebruaris 2010) oli koostatud uus asjade nimekiri, kuhu ei olnud kaebajal musti Nike tossusid märgitud, ja millele kaebaja andis allkirja ning mille suhtes pretensioone ei esitanud (vt Viru Vangla poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastuse lisa). 10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigilõivu tasumisest oli apellant vabastatud. Apellatsioonkaebuse lisad tagastatakse D. Tsajunile, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole need praeguses vaidluses tõenditena asjakohased. Viru Vangla vastuse lisad võetakse asja materjalide juurde. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 3