KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) sätestatud nõuetele. Lisaks on eelpool nimetatud korraldus vastuolus nii põhiseaduse §-ga 10, õiguse üldpõhimõtetega, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega, hea halduse tavaga ning kaalutlusõigust ei ole teostatud kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega.

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 56lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud.

Siinkohal ei ole vastustaja täitnud haldusakti põhjendamise kohustust. Vastustaja pole korralduse nr 125 vastuvõtmisel lähtunud kaalutlusõigusest. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole projekteerimistingimuste väljastamisel piisavalt kaalunud, millist mõju omab projekteerimistingimuste väljastamine ja sellele järgneva ehitusloa väljastamine naaberkinnistute omanike, s. h kaebaja õigustele. Õiguspärane ei saa olla haldusakt, millest ei nähtu vastustaja põhjendused, millest ta on projekteerimistingimuste väljastamisel lähtunud. Riigikohus on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et vaidlusalune haldusakt ja selle alusel väljastatud projekteerimistingimused on vastuolus Puhja Vallavolikogu 30.06.2009. a määrusega nr 13 kinnitatud „Puhja valla üldplaneeringuga.“ Samas ei nähtu haldusaktist, et vastustaja oleks projekteerimistingimuste väljastamisel järginud

nõudeid ja puudub vaidlustamisviide. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta kaebaja väite, mille kohaselt on vaidlusalune korraldus vastuolus Ehitusseaduse § 3 lg-s 4 toodud nõuete ja ka Puhja Vallavolikogu poolt 26.05.

1. a kehtestatud Puhja valla ehitusmääruse §-ga
2. Samas olid vallaametnikud M.M. poolt koostatud eskiisjoonisega tuttavad juba 25.07.
3. a oma korralduse nr 125 väljastamisel. Kohus kaasas 08.11.
4. a määrusega menetlusse kolmanda isikuna A. Sinilille, kuid ta ignoreeris kohtu käsku ja ei esitanud kohtu nõudmisel omapoolseid seisukohti.
5. Puhja Vallavalitsus palub jätta M. Koppeli apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses tõeseid väiteid. Omavalitsus ei ole alustanud kaebaja vastu suunatud tegevust teesulu moodustamiseks elamu ehitamise võimaluse loomisel. Ehitusseaduse kohaselt kaasatakse ehitusloa väljastamise menetlemise käigus asjast huvitatud isikud. Käesoleval juhtumil ei ole omavalitsus sellesse järku veel jõudnud. Kaebaja poolt esitatud väide ehituse kahjulikust mõjust on ennatlik. A. Sinilille poolt kohtule esitatud eskiisjoonis on kolmanda isiku poolt antud dokument ning tänaseni ei ole saanud vastustaja eskiis- ega tööjoonist elamu võimaliku laienemise kavaga. Vaidlustamisviide või selle olemasolu puudumine haldusaktis ei vähenda seaduses antud võimalust projekteerimistingimuste väljastamise korralduse nr 125 vaidlustamiseks. Puhja valla üldplaneeringu p 8.4 järgi on eratee kaitsevööndi laiuseks 10 m mõlemale poole sõiduraja teljest. Nimetatud üldplaneeringupunkt määratleb kaitsevööndi laiuse, kuid ei täpsusta ega välista kaitsevööndis kavandatavaid tegevusi. Puhja Vallavalitsus lähtus projekteerimistingimuste väljastamisel Teeseaduse § 36 lõike 1 punktis 1 sätestatust, mille kohaselt tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada hooneid või rajatisi. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Kuivõrd Puhja Vallavalitsusele teadaolevalt projekteerimistingimuste väljastamise ajal puudus M. Koppelil A. Sinilille kinnistul asuva eratee kasutamiseks kinnisasjaomaniku luba (M. Koppelil 3 oli ja on võimalus juurdepääsutee ehitamiseks väljaspool A. Sinilille kinnistut – sama seisukohta on väljendanud ka Tartu Maakohus 22.11.
6. a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 2-11-31956), ei saanud vallavalitsus eeldada, et projekteerimistingimused kahjustaksid M. Koppeli õigusi, kuna tal puudus üldse õigus eratee kasutamiseks. Saanud teada kohtuvaidlusest A. Sinilille ja M. Koppeli XXX el seoses juurdepääsuteega, palus vallavalitsus A. Sinilillel peatada projekteerimistegevus kuni kohtuvaidluse lõppemiseni nimetatud küsimuses.
7. Kolmas isik oma seisukohti kohtule ei avaldanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9. Tartu Halduskohus on leidnud, et projekteerimistingimuste väljastamine ei riku kaebaja õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohtule nähtuvalt on nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamine ajendatud asjaolust, et M. Koppel on A. Sinilille kinnistul asuvat XXX i teed veidi vähem kui poolteist aastat kohaliku teena ja muul ajal õigusliku aluseta kasutanud ning leiab, et tee peaks säilima ka edaspidi tema juurdepääsuteena Tartu-Viljandi maanteele. Jättes kõrvale küsimuse sellest, kas apellandil on juurdepääs Tartu-Viljandi maanteele ka tema kinnistult maanteeni kulgeva Tuulemäe tee kaudu, on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakti andmise ajal puudus M. Koppelil subjektiivne õigus A. Sinilille kinnistul asuva XXX i tee kasutamiseks ning õigus nõuda kinnistu omaniku selliste toimingute keelamist, mis võiksid M. Koppeli poolt tee kasutamist takistada või piirata.
10. Poolte XXX el puudub vaidlus selle üle, et Puhja Vallavalitsuse poolt A. Sinilillele projekteerimistingimuste väljastamise aja seisuga oli XXX i tee kohalike teede nimekirjast kustutatud ning olukord ei ole ka käesolevaks ajaks muutunud. Seega tuleb XXX i teed pidada teeseaduse mõistes erateeks. Teeseaduse § 52 kohaselt on eratee tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata. Teeseaduse § 33 lg 8 sätestab, et erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Seega on eratee kasutamise õiguse tekkimiseks vajalik kinnisasja omaniku luba.
11. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et projekteerimistingimuste väljastamise aja seisuga oleks M. Koppelil olnud sõlmitud kokkulepe või XXX i kinnistu kasuks oleks olnud seatud servituut XXX i tee kasutamiseks juurdepääsuteena XXX i kinnistule. Ka ei olnud M. Koppel kasutanud asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 156 tulenevat õigust pöörduda oma kinnistule juurdepääsu nõudmiseks kohtusse. AÕS § 156 lg 1 sätestab: „Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel ei saanud XXX omanikule elumaja laiendamiseks projekteerimistingimuste väljastamine apellandi õigusi rikkuda.
12. Ringkonnakohus möönab, et pärast projekteerimistingimuste väljastamist määras Tartu Maakohus tsiviilasjas nr. 2-11-31956 M. Koppelile kuuluvale XXX i kinnistule kuni 22.11.
13. 4 a juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt piki XXX lääneserva XXX i kinnistuni 3,5 meetri laiuse tee kasutamisega nii jalgsi kui sõidukiga. Samas ei ole nimetatud kohtulahend M. Koppeli poolt edasikaebamise tõttu jõustunud, mistõttu on apellandi õigusi tähtajaliselt tagav märkus seni kinnistusraamatusse kandmata.
14. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui eeldada apellandi õigust maakohtus peetava kohtuvaidluse tulemusena edaspidi tähtajatult XXX i teed kasutada, ei saa siiski järeldada, et projekteerimistingimuste väljastamine võiks apellandi õigusi rikkuda. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 järgi on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda (vt. RKHK 04.05.2006 otsus asjas nr. 3-3-1-28-06, p 8). See ei tähenda aga siiski, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides muuta (vt. RKHK 14.05.2002 otsus asjas nr. 3-3-1-25-02, p 16). Seega ei ole asjaolude muutumise korral välistatud kolmandale isikule väljastatud projekteerimistingimuste täpsustamine või muutmine.
15. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida apellandi tähelepanu alljärgnevale. Projekteerimistingimuste PT 6-2011 Arhitektuurse osa p 4 kohaselt on hoone püstitamise ehitusjooneks kuni 5 m kinnistu piirist (tl 18). Seega ei väljunud vastustaja elamule projekteerimistingimuste väljastamisel A. Sinilille kinnistu piiridest. Seoses apellandi arvamusega, nagu võiks hoone püstitamise ehitusjoon, kuni 5 m kinnistu piirist, ulatuda ka XXX i teele, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu andmetel on seni Puhja Vallavalitsusele esitamata ehitusprojekt, millest nähtuks kolmanda isiku soov laiendada oma elumaja XXX i teele. Seda ei kinnita ka apellandi poolt halduskohtule esitatud elamu juurdeehituse eskiisprojekt (tl 56). Eskiisprojekti joonisest võib vastupidiselt apellandi arvamusele järeldada, et elamu laiendust XXX i teele ei planeerita.
16. Ekslik on ka apellandi arvamus, nagu oleks elamu võimalik laiendamine eratee kaitsevööndisse Puhja valla üldplaneeringuga vastuolus. Puhja Vallavolikogu 30.06.
17. a määrusega nr. 13 kehtestatud Puhja valla üldplaneeringu (Üldplaneering) p 8.4 järgi on eratee kaitsevööndi laiuseks 10 m mõlemale poole sõiduraja teljest (tl 26). Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodu ei välista siiski kinnisasja omaniku ehitustegevust ka eratee kaitsevööndis. Teeseaduse § 36 lg 1 p 1 järgi on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta hoonete või rajatiste ehitamine ja istandike rajamine keelatud. Seega ei keela Üldplaneering ega Teeseadus kinnisasja omanikule projekteerimistingimuste väljastamist ka eratee kaitsevööndis asuvale alale ehitamiseks. Samas, nagu ringkonnakohus juba märkis, puudub seni ehitusprojekt, millele tuginedes saaks väita ka seda, et elamu laiendamist planeeritakse XXX i tee kaitsevööndisse.
18. Asjakohased ei ole apellandi väited, mille kohaselt on projekteerimistingimuste väljastamine vastuolus 26.05.
19. a määrusega nr. 9 kehtestatud Puhja valla ehitusmääruse (Ehitusmäärus) §-ga 19 ning ehitusseaduse § 3 lg 4 nõuetega. Ehitusmääruse § 19 sätestab nõuded ehitamisele ja projekteerimisele. Ehitusseaduse § 3 lg 4 sätestab nõuded ehitisele. Seega ei ole nimetatud nõuete adressaadiks kohalik omavalitsus, vaid ehitaja ja projekteerija. Kuna seni puudub ehitusprojekt ning kolmandale isikule ei ole elamu laiendamiseks ehitusluba väljastatud, ei ole 5 kohtul võimalik kontrollida ka ehitusprojekti ning ehitise kooskõla Ehitusmääruse §-ga 19 ja ehitusseaduse § 3 lõikega
21. Õige on apellandi väide, et projekteerimistingimuste väljastamine on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Haldusmenetluse seaduse (

) § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Erandina ei pea aga haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata (

§ 56lg 4).

Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt selgitas, ei saanud kinnistu omanikule projekteerimistingimuste väljastamine apellandi õigusi haldusakti andmise ajal rikkuda, kuna apellandil puudus haldusakti andmisel ajal õiguslik alus eratee kasutamiseks. Seega ei saanud Puhja Vallavalitsus kaaluda projekteerimistingimuste väljastamisel ka seda, kas haldusakt võiks apellandi õigust eratee kasutamiseks piirata. See ei välista aga Puhja Vallavalitsuse kohustust kaaluda apellandi õigust eratee kasutamiseks kolmandale isikule ehitusloa väljastamisel juhul, kui kohus peaks tsiviilkohtumenetluse korras määrama apellandi kinnistule juurdepääsu üle XXX .

1. Apellandi väitel puudub korralduses vaidlustamisviide. Ringkonnakohtule ei nähtu, et see oleks takistanud M. Koppelil halduskohtusse pöördumist. Seega ei saa ka vaidlustamisviite puudumine kaasa tuua vaidlustatud korralduse tühistamist.
2. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse apellandi kahjuks, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/