) § 82 lg 3 sätetest. Hageja märgib, et leping oli poolte vahel sõlmitud juba 08.09.2008 ehk enam kui kolm aastat tagasi. Nimetatud aega ei saa pidada mõistlikuks ega vajalikuks ajaks. Hageja on mööblitootmise ettevõte, seega oli puitu tarvis mööbli tootmiseks. Hageja selgitab, et juhul kui ta sõlmib lepingu 2008 aastal, siis temal on õigustatud ootus, et mõistliku aja jooksul on puit temale ka tarnitud. Hageja on seisukohal, et kostjapoolse rikkumise tõttu on leping sisuliselt nurjunud – selle eesmärk on jäänud saavutamata ning ei olnud enam saavutatav. Sellest tulenevalt on hageja lepingust taganenud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 16 535.90 eurot, viivised 15.02.2012 (hagi esitamise päev) seisuga 72.43 eurot ning viivised alates 16.02.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni
Juhul kui kohus peab hageja poolt lepingust taganemist tühiseks, palub hageja alternatiivse nõudena kohustada kostjat lepingut täitma – 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest üle andma hagejale tehtud ettemaksu 16 535.90 euro ulatuses lepingu lisas 1 kohase hindade ja mahtude ulatuses ning lepingu lisas 2 kokkulepitud kvaliteedinõuetele vastavat tammepuitu 1. sordi osas 3m3 (paksus 40 mm) ning 2. sordi osas 17.36m3 (paksus 40 mm). 2
Kohus peab järgnevalt vajalikuks esile tuua hageja poolt tõendina esitatud tunnistaja M.D. ütlused, kelle poolt kohtuistungil selgitatu on loogiline ja esitatud tõenditega haakuv. Kuigi tegemist on hageja töötajaga (tootmisjuht alates 2001), oli nimetatud isik ise hageja poolt lepingu allkirjastaja ning esitatud e-kirjavahetusest lähtuvalt ka peamine hagejapoolne isik, kes lepingu täitmise asjaoludega kokku puutus. Kohtul puudub alus kahelda nimetatud tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. M. D sõnade kohaselt olid poolte vahel tihedad ja pikaajalised ärisuhted ning kõnealuse kirjaliku lepingu sõlmimine oli pigem erandiks, kuivõrd kostjal laos olemasolevat kaupa (sh 50mm ja 26 mm tammepuitu, vt ka allpool) osteti arvete alusel. Lepingu sõlmimise põhjus oli selle Lisas 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tammepuit paksusega 40mm, mis oli hagejale kui mööblifirmale vajalik, aga mille mõõt ei ole standardne ning mida kostja pidi oma allhankijalt tellima. M.D selgitas, et kuna kaup tuli kostjal eraldi tellida ning tammepuit vajab mitu kuud kuivamist, lepiti poolte vahel täpsustavalt kokku, et kaup antakse üle kevadel 2009.a. Tellimuse tegemiseks maksis hageja ettemaksuarve alusel 18.09.2008 136 408 krooni, selles osas puudub vaidlus. Kostja ei avaldanud hagejale allhankija isikut (selles äris on see tavapärane), kuid ei tarninud ka kaupa. Hageja võttis kostjaga ühendust nii kevadel 2009 kui enne suvepuhkusi ning kostja kinnitas, et on tekkinud tõrked, kuid kaup on võimalik üle anda pärast puhkusi juulis ja neil on võimalik arve (nr 855) ära teha. Arve esitatigi ning kostja palvel asuti seda ka osade kaupa tasuma, tuginedes kostja lubadustele kaup tarnida. Kohus märgib siinkohal, et kostja ei ole millegagi tõendanud oma versiooni arve esitamisest alles juunikuus 2009, mida väidetavalt tehti hageja makseraskuste tõttu, mistõttu on kohtule usutav hageja esiletoodu. Kuna arvel nr 855 on märgitud lisaks ettemaksu tasaarvestusele vaid eritellimusel tammepuit paksusega 40 mm, on kohtu hinnangul veenvad ja tõendatud ka hageja poolt esitatud väited (mida kinnitas tunnistaja), et teisi lepingu alusel ostetud kaupu ehk tammepuitu paksusega 50 ja 26 mm (lepingu Lisa 1 p 3 ja 4) ei olegi hageja saanud ning kostja poolt viidatud arved nr 455 ja 491 ei ole lepingusse ega üldse asjasse puutuvad. Tegelikult ei esitagi hageja käesolevas hagis nõudeid nimetatud puidu osas. Oluline on märkida, et arvet nr 455 ei ole kostja kohtule esitanud ning arvel nr 491 ei ole viidatud kõnealusele lepingule (erinevalt ettemaksuarvest ja arvest nr 855), viivisemäär nimetatud arvel on lepingujärgsest määrast 15 korda suurem ja kogus ei ole täpses vastavuses lepinguga (vastavalt 3,0 ja 3,1m3). Kostja on ise esile toonud, et tammepuit paksusega 50 ja 26 mm olid kostjal laos olemas. Tunnistaja kinnitusel olid tavapärased kostjalt tellitavad kogused väiksed (paar-kolm m3), sest mööblitootmises ei ole vaja nii suuri koguseid kui terve autokoormatäis, paraku eritellimusel kaupa ei saanud väiksemas koguses osta (koormatäis on ca 21m3).
lg 4 sätestab, et võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Ka sama paragrahvi lõike 5 üldreegli kohaselt tuleks lepingupooltel vastastikused lepingulised kohustused täita ühekorraga. Siiski ei keela seadus kohustuse ositi täitmist ning võlausaldajale kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest tekkinud lisakulud tuleb kanda võlgnikul (
Arvestades kõnealuse lepingu järgi juba asetleidnut, s.t hageja poolt ettemaksu tegemist kaupa saamata, ning võlasuhte olemust – puitu on võimalik tarnida ka väikeste koguste kaupa – oleks kostja kindlasti saanud ja pidanud täitma temal lepingujärgselt lasuva puidutarnimise kohustuse vähemalt osaliselt. Märtsis 2010 oli tekkinud olukord, kus hageja oli lepingu alusel 40mm tammepuidu eest tasunud üle 16 000 euro ehk kogu arvelt nr 855 nähtavast lepingu tegelikust hinnast üle 80%, kuid ei olnud saanud kostjalt mingit vastusooritust. Hageja on 29.03.2010 e-kirjas (tl 74) ka põhjendanud, miks ta viimast makset (summas 55 621 EEK) ei olnud teinud (turuolukord, audiitori nõue) ja soovinud 5
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab eelpooltuvastatut arvestades, et kostja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud. Hageja ei ole tema poolt tehtud rahaliste maksete soorituse vastu midagi peale kostja antud arvete (millest ettemaksuarve täies ulatuses tasuti) ja lubaduste saanud. Hageja oli tunnistaja M. D sõnul küll kursis sellega, et 40mm tammepuit tellitakse allhanke korras, kuid tellimuse vormistamiseks vajalik ettemakse oli tehtud ja muid nõudeid kostja temale ei esitanud. Selles mõttes ei ole antud asjas kohane kostja viide sellele, et majandus- ja kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingute puhul on ettenähtavad tavapärast ulatust mitteületavad kahjuhüvitamiskohustused, mis tekivad võlausaldajal tema enda klientide suhtes seetõttu, et võlgnik täitis oma kohustuse puudusega või hilinemisega. Hageja on kohtu hinnangul teinud endast mõistlikult sõltuva ja täitnud ühepoolselt kokkulepitud raha maksmise kohustuse suures ulatuses ega vastuta kostjale väidetavalt tekkinud kahju eest, mille usaldusväärne tõendamine ei ole kohtu hinnangul kostjal käesolevas menetluses õnnestunud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks 2009.aasta alguses Ukraina firmaga tekkinud probleemidest/kahjust hagejat enne 27.05.2011 e-kirja (tl 77) üldse teavitanud, samuti ei ole kostja tõendanud hageja maksejõulisuse probleeme 2009.a esimeses pooles (koos palvega arvet mitte esitada). Kostja viidatud 2000 euro suurune kahju seoses muude otseste kuludega Ukrainast kauba tellimise ja seal tehingute tegemisega on jäänud paljasõnaliseks. Mis puutub kostja nõuetesse tasumata summa osas puutuvalt arvesse nr 855, siis tuleb kohtul selles küsimuses käsitleda lepingust taganemisega seonduvat.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 loetleb, millised on eelkõige olulised lepingurikkumised: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 6
lg 4 lubab lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kui on rikutut sama paragrahvi lg 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda kui: 1) ta sai oluliselt lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.
lg 2 ütleb, et lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Antud asjas on kohus ülalpool tuvastanud, et kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi puidu tarnimiseks hagejale. Müügilepingu puhul on müüdava asja üleandmine ja selle omandiõiguse ülemineku võimaldamine müüja peamine kohustus (
Seega rikkus ta lepingut oluliselt
Hageja kui töötava mööbliettevõtte huviks ja sedavõrd pikaajalise ootamise ning läbirääkimisvalmiduse ja ettemaksude tegemise põhjuseks oli siiski soovitud kaup kätte saada, mitte tasutud raha tagasi nõuda vm õiguskaitsevahendeid kasutada (tunnistaja M. D ütlused koostoimes ekirjavahetusega). Ka kõnealuse lepingu järgi asjaajamist Intrum Justitia AS-le üle andes oli hageja lootuses, et ehk õnnestub kostjaga kauba saamise osas siiski kokkuleppele jõuda. See nähtub Intrum Justitia AS 03.06.2011 e-kirjast hagejale (tl 77). Tähtaegu kauba tarnimiseks ehk kohustuste täitmiseks
mõttes soovis hageja korduvalt kostjaga kokku leppida (nt 29.03.2010 e-kiri, mis saadeti seega aasta pärast kokkulepitud tarnetähtaega), kuid kostja poolt hageja eiramine tegi selle võimatuks. Kostja lepingulise esindaja poolt hagejat esindanud Intrum Justitia AS-le 27.05.2011 saadetud e-kiri näitab kohtu hinnangul seda, et kostja asub seisukohale, et tema ei pea ega kavatsegi kauba tarnimise kohustust täita seoses temale kahju tekkimisega, mille eest omakorda vastutavaks oli kostja väitel hageja. Nimetatud e-kiri on kohtu hinnangul käsitletav kostja poolt
Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et kohustuse täitmisest keeldumiseks kahju tekitamise põhjusel ei olnud kostjal alust, on sisulisest aspektist hagejapoolne lepingust taganemine õigustatud. Mis puutub mõistliku aja reegli järgimisse taganemisavalduse esitamisel, siis leiab kohus, et hageja ei ole avalduse esitamisega 19.01.2012 seda seadusest tulenevat nõuet rikkunud. Lepingu täitmiseks kostjale suunatud katsed, läbirääkimised ja asja menetleda andmine inkassofirmale (endiselt lootuses, et kaup õnnestub tarnida), mis võtsid aega üle 2 aasta esialgsest kaubatarnimise tähtajast, õigustavad hageja poolt lepingust taganemiseks võetud mõtlemisaega, mis oli esitatud tõendite põhjal ca pool aastat. 03.06.2011 hagejale tema esindaja poolt edastatud e-kirjast lähtudes sai hageja hakata tegema järeldust, et kostja ei kavatsegi oma lepingujärgseid kohustusi täita. Kuna kostja ei olnud ei selleks ega lepingust taganemise ajaks täitnud lepingujärgseid kohustusi, ei ole õiglane lugeda eelmärgitud pikka protsessi arvestades mööda lastuks hageja poolt mõistlik aeg taganemisavalduse esitamiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et analoogselt hagi aegumistähtaja peatumisega seoses pooltevaheliste läbirääkimistega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 167 lg 1) peatus ka hagejale mõistlik aeg taganemisavalduse esitamiseks
Kui on tegemist raha tagastamisega, tuleb sellelt maksta ka intressi (
lg 1 viimane lause), mistõttu on põhjendatud ka hageja nõue viivise maksmiseks, mis kuni hagi esitamiseni seadusjärgses (
MS) § 367 järgi kostjalt välja mõista. Viivise arvutusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi. Hagi rahuldamise tõttu puudub vajadus käesolevaga käsitleda hageja alternatiivnõudega seonduvat (TsMS§ 442 lg 8). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik Pärnu Maakohtu 01.04.2013 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-12-6726 määrati: RESOLUTSIOON Parandada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 28.03.2013 kohtuotsuse resolutsioonis märgitu, „Välja mõista EastWood Group OÜ-lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 16 535.90 eurolt) alates 16.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 sätestatud määras Swedbank AS kasuks“ ning lugeda käesolevaga õigeks, et „Välja mõista EastWood Group OÜ-lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 16 535.90 eurolt) alates 16.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 sätestatud määras BD Design AS kasuks“. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.