3-12-2101/23

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2101 Otsuse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.V. kaebus Alajõe Vallavalitsuse 03.09.2012 korralduse nr 181 tühistamiseks ja 19.01.2010 taotluse uuele läbivaatamisele kohustamiseks. Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: A.V., esindaja Küllike Namm Vastustaja: Alajõe vald, esindaja Daisy Utsar Kolmas isik: N.D., esindaja Marko Tiirik RESOLUTSIOON
2. Tühistada Alajõe Vallavalitsuse 03.09.2012 korraldus nr
4. Kohustada Alajõe Vallavalitsust A.V. 19.01.2010 taotlust mõistliku aja jooksul uuesti läbi vaatama.
5. Mõista Alajõe vallalt A.V. kasuks välja menetluskulu summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 29.04.
6. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
7. Kinnistusregistri andmetel (tl 6) on Alajõe külas, Metsa 5 asuv elamumaa 2/3 ulatuses A.V. ja 1/3 ulatuses N.D. kaasomandis. 12.09.2005 vastu võetud korraldusega nr 133 (tl 6 pöördel) tunnistas Alajõe Vallavalitsus kehtetuks 22.09.2004 väljastatud ehitusloa nr
8. 05.10.2006 ja 03.05.2007 koostatud ehitise ülevaatuse aktides (tl 7) fikseeriti Alajõe külas Metsa 5 asuva kõrvalhoone ja kinnistu seisund. 28.06.2007 tegi Alajõe Vallavalitsus A.V.le ja N.D.le ettekirjutuse nr 3/7 (tl 9 pöördel-10), millega kohustas kuni ehitusloa väljastamiseni täielikult peatama edasise ehitustegevuse Metsa 5 kinnistul. Jaanuaris 2010 koostati OÜ-s Ehitusprojekt eksperthinnang (t 46-91) Metsa 5 kinnistu reaalosadeks jagamise võimaluse kohta. 19.01.2010 edastas A.V. Alajõe Vallavalitsusele taotluse (tl 16), milles palus teha N.D.le ettekirjutuse ehitusloata ehitatud sauna lammutamiseks. 08.04.2010 kirjas nr 41-1 (tl 17) selgitas Alajõe Vallavalitsus põhjusi, miks ta ei pea lammutamisele kohustava ettekirjutuse tegemist otstarbekaks. 07.10.2010 koostatud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-10-1172 jäeti A.V. poolt selle tühistamiseks esitatud kaebus (tl 18-20) rahuldamata. 22.11.2011 tühistas Tartu Ringkonnakohus selle kohtuotsuse ning tegi uue, millega tühistas Alajõe Vallavalitsuse 08.04.2010 otsuse nr 41-1 ja kohustas 19.01.2010 taotlust mõistliku aja jooksul uuesti lahendama (tl 26-29). 03.09.2012 otsustas Alajõe Vallavalitsus korralduses nr 181 (tl 30-31) mitte teha ettekirjutust sauna lammutamiseks, kuni pole lahendatud küsimus kaasomandi lõpetamise suhtes ja märkis, et peale kaasomandi lõppemist võib kinnistu omanik, uuesti selle lammutamist taotleda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
9. 03.10.2012 edastas A.V. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2-4), milles palus Alajõe Vallavalitsuse 03.09.2012 korraldus nr 181 tühistada ning teha ettekirjutus vaadata tema 19.01.2010 taotlus ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist uuesti läbi ja kohustada N.D.t lammutama ehitusloata ehitatud saun. Kaebaja leidis, et korraldus on antud haldusmenetluse seaduse § 54 rikkumisega, selle seisukohad 22.09.204 kuni 12.09.2005 teostatud ehitustööde seaduslikkuse ja tema aiamaa mittevarjamise kohta ei ole õiged, keeldumist pole piisaval määral motiveeritud ning ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist tema õigusi kaitsvate alternatiivsete lahenduste osas. Ehitusloa andmist ja ehituse jätkamist ei pidanud ta alternatiivseks lahenduseks märkides seejuures, et on esitanud nõude hoone lammutamise ettekirjutuse tegemiseks ega anna ehitusloa väljastamiseks nõusolekut ja tema kaasomandi suurusest tulenevalt puudub selle väljastamiseks üldse võimalus. 27.02.2013 edastatud taotluses (tl 116-117) palus kaebaja jätta tema poolt advokaadi abi eest tasumisega kantud 360 euro suurune menetluskulu vastustaja kanda.
10. Alajõe valla vastuses (tl 107-108) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ning märgiti, et 15.07.2004 esitas N.D. avalduse projekteerimistingimuste väljastamiseks, mille peal oli sauna ehitamist lubav A.V. allkirjaga tekst. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise kohta antud 12.09.2005 korraldust nr 133 peeti põhjenduste puudumise tõttu õigusvastaseks ning märgiti seejuures, et selle andmise aluseks olnud kaebaja taotluse väide tema nõusoleku puudumise kohta oli ilmselgelt vale ja taotluses polnud ta välja toonud ühtegi tõsiseltvõetavat väidet tekkida võivast kahjust. Veel märgiti, et lammutamine ei saa olla õigustatud, kui rikkumisi on võimalik kõrvaldada leebemate vahenditega ning lisati, et eraomand on küll puutumatu ja kaebajale kuulub suurem osa kinnistust, kuid see ei vähenda N.D. õigusi eraomandi puutumatusele.
11. Kolmanda isikuna kaasatud N.D. seisukohas (tl 102-104) paluti samuti kaebust mitte rahuldada, viidati kaebaja poolt ehitamiseks antud nõusolekule ning märgiti, et vaidlusalune valmimisjärgus saun on püstitatud kehtiva ehitusloa alusel ja selle hilisem kehtetuks tunnistamine ei muuda seda ebaseaduslikuks ega anna alust lammutamisele kohustamiseks ainuüksi seetõttu, et kaebaja on oma arvamust muutnud. Seejuures nõustus ta küll väitega, et ilma teise kaasomaniku nõusolekuta pole antud hetkel võimalik ehitusluba saada, kuid leidis pooleliolevale tsiviilvaidlusele viidates, et selles tehtava lahendi jõustumisel jääb hoonele üks omanik, ehitusloaga seonduvad küsimused saab lahendata ja seetõttu pole lammutamine otstarbekas. Vastavat nõuet pidas ta enda suhtes pahatahtlikuks ning märkis, et on täitnud kõik vallavalitsuse ja kaebaja poolt eelnevalt esitatud nõuded, ühtegi ehitusnõuete rikkumist tema poolt ei ole tuvastatud, ehitis pole ohtlik inimese tervisele ja keskkonnale. Veel märkis ta, et kaebaja ise pole esitanud mingeid pretensioone ja kogu nõue põhineb üksnes tema tütre emotsioonidel, kes pole rahul kinnistu kinkimisega talle ja soovib ise selle omanikuks saada. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
12. Alajõe Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega on jäetud rahuldamata A.V. taotlus teha tema kaasomanikule kinnistule ehitatud sauna lammutamisele korraldust kohustav ettekirjutus. Kaebaja peab oma nõuet ehitusloa kehtetuks tunnistamisest lähtuvalt õigustatuks ning vaidlustatud korraldust põhjendamatuks ja oma õigusi mittearvestavaks. Seega on vaja lahendada, kas tema taotluse rahuldamata jätmiseks oli seaduslik alus olemas ja kõik vastava küsimuse üle otsustamiseks vajalikud tingimused täidetud.
13. Ehitusseaduse § 12 lg 1 ja § 28 lg 3 kohaselt peab ehitamiseks üldjuhul olema ehitusluba, selle kehtetuks tunnistamisel aga peab ehitise omanik ehitamisele eelnenud olukorra taastama ning juhul, kui see pole täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, saab kohalik omavalitsus määrata endise olukorra taastamise taseme. Ehitise lammutamisega seonduv on reguleeritud sama seaduse §-s
14. Kuna kaebaja tugineb asjaolule, et N.D.le väljastatud ehitusluba on Alajõe Vallavalitsuse poolt kehtetuks tunnistatud, tuleb lähtuda selle paragrahvi lõikest kaks, mis näeb ette, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Seaduseandja ei ole täpselt ära määranud neid asjaolusid, millest lähtuvalt peab tingimata nõudma õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamist ning millistel juhtudel ei saa selle läbi saavutatavat endise olukorra taastamist mõistlikuks pidada. Seega on kohalikule omavalitsusele antud ulatuslik kaalutlusõigus. Kuna ehitise lammutamine on äärmiselt range mõjutusvahend, saab seda kohaldada üksnes siis, kui asjast huvitatud isiku huvi on ülekaalukas ja kõik tema õigusi kaitsvad leebemad vahendid on ammendatud. Käesoleval juhul nähtub Alajõe valla kirjalikus vastuses osundatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-164-02, et A.V. ja N.D. vaidlus kaasomandi lõpetamise üle on veel pooleli. Kuna selles peab selguma mõlema nimetatud isiku tulevase omandi olemasolu ja ulatus, on ehitise kohene lammutamine ennatlik ja võib osutuda üldse tarbetuks. Seega on vaidlusalune korraldus põhjendatud selles osas, milles käsitletakse ehitusloa väljastamise tulevasi võimalusi ja lähtutakse vajadusest oodata lammutamise küsimuse lahendamisega, kuni kaasomandi lõpetamise küsimus pole lahendatud. See aga pole iseenesest veel piisav, et lugeda korraldus õiguspäraseks.
15. Riigikohtu halduskolleegium on lahendite nr 3-3-1-25-02 punktis 25 ja nr 3-3-1-42-03 punktis 41 leidnud, et valminud ehitise lammutamine pole üldjuhul mõistlik, osundanud riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 tulenevale kahju hüvitamise üldpõhimõttele ning märkinud, et ehitusloa tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda, kui kõrvaldamise kulud ületaksid kaebajale tekitatud kahju. Seejuures on kolleegium selgelt märkinud veel, et tagajärgede kõrvaldamise kulude hulka tuleb arvata ka hüvitus, mida ehitise lammutamise korral võiks ehitise omanik nõuda õigusvastase ehitusloa välja andnud kohalikult omavalitsuselt, arvestades võimalikust kaassüüst tulenevaid piiranguid. Mõlemad need lahendid tehti küll ehitusloa tühistamise küsimuses, kuid puudutasid nimetatud punktides otseselt just lammutamise nõudeõigusega seotut ja on seetõttu kohased ka käesolevas asjas. A.V. on lähtunud oma 19.01.2010 taotluses üksnes asjaolust, et N.D.le väljastatud ehitusluba on kehtetuks tunnistatud ja selle alusel ehitatud hoone talumine rikub tema õigusi, kuid pole seejuures vähemalgi määral selgitanud seda, milline konkreetne kahju on talle seeläbi tekkinud. Haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenevalt pidi vallavalitsus välja selgitama kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguma selleks vajaduse korral tõendeid ka omal algatusel. Alajõe Vallavalitsus pole seda kohustust täitnud, sest on küll korralduses ära nimetanud N.D. taotluses toodud kulud projekteerimiseks, ehitamiseks ja ekspertiiside tegemiseks, kuid pole selgitanud välja neid, mida peab see isik kandma lammutamise tõttu, mis tekkisid õigusvastase ehitusloa tõttu kaebajale ning mida tuleb tal endal kehtetuks tunnistatud ehitusloa väljaandmise tõttu kanda Kulude selgitamine ja nende analüüsimise läbi kaebajale tekkinud kahju suuruse määratlemine oleks võimaldanud selgeks teha, kas tal üldse on tekkinud õigust nõuda ehitise lammutamist. Eitava 3 vastuse puhul saanuks küsimuse lõplikult ära lahendada ning poleks vaja olnud seda ebamäärase aja peale edasi lükata.
16. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtuliku kontrollimise võimalused on küll piiratud, kuid halduskohus peab vastava kaebuse lahendamisel uurima, kas haldusmenetluse seaduse §-st 54 tulenevad haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Käesoleva juhtumi puhul ei ole selle kontrolli teostamine võimalik, sest Alajõe Vallavalitsus on vastava taotluse üle otsustamise esmaseks eelduseks olevad asjaolud üldse kõrvale jätnud. Ilma nende tuvastamise ja kaalumiseta ei ole ka kohtul võimalik taotluse lubatavust ning selle kohta antud haldusakti õiguspärasust hinnata. Seda, et alles peale kõigi alternatiivsete lahenduste põhjalikku läbikaalumist ja neile haldusaktis viitamist võib kindel olla kaalumisõiguse teostamises, on tõdenud ka Tartu Ringkonnakohus A.V. varasema sarnase kaebuse lahendamisel haldusasja nr 3-10-1172 koostatud kohtuotsuse punktis
17. Nimetatud kohtuotsuses loetles kohus üles kõik need asjaolud, mis olid vallavalitsusel arvestamata ja kaalumata jäänud. Käesolevas asjas vaidluse all olevas haldusaktis on neist ära märgitud üksnes asjaolu, et N.D. esitas parandatud projekti ja vallavalitsusel selle osas pretensioone polnud, kuid seda väidet ei ole lähemalt selgitatud ega põhjendatud. Jätkuvalt tuvastamata on see, kas üldse ning millisel põhjusel ja osas on ehitis õigusvastane ja lammutusettekirjutuse taotleja õigusi rikkuv. Vastustaja ei saa seejuures lähtuda pelgalt oma kirjalikus vastuses avaldatud arvamusest, et ehitusloa kehtetuks tunnistamise korraldus on täiesti motiveerimata ja seetõttu õigusvastane. Riigikohus on korduvalt rõhutanud koormava haldusakti põhjendamise kohustust ja märkinud lahendi nr 3-3-1-23-06 punktis 13, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral kui alles siis, kui kõik leebemad vahendid on ammendatud. Seega võib vastustaja niisugune seisukoht iseenesest küll õige olla, kuid kuna ta pole korraldust kõigi nõuete kohaselt kehtetuks tunnistanud ning seda pole ka kohtu poolt tühistatud, on ehitusluba kehtetu.
18. Eeltoodud järeldustel tuleb Alajõe Vallavalitsuse 03.09.2012 korraldus nr 181 täies ulatuses tühistada ning teha vallavalitsusele ettekirjutus A.V. 19.01.2010 taotluse uueks läbivaatamiseks. Kuna seni tuvastatud asjaolud ei olnud otsustamiseks piisavad, pole taotluse uuesti läbivaatamine kaebaja poolt soovitud ühe kuulise tähtaja jooksul ilmselt kuidagi võimalik. Seetõttu peab vallavalitsus asja lahendama mõistliku aja jooksul, kuid vältima seejuures põhjendamatut viivitamist. Lisaks peab Alajõe vald halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel hüvitama kaebajale tema poolt õigusabi eest tasumisega kantud 360 euro suuruse menetluskulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 4