) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus rahuldab menetluse lõpetamise avalduse
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
).
lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on põhjendanud hagist loobumise avaldust sellega, et selgunud asjaolude tõttu ei ole hagejal suure tõenäosusega võimalik käesolevas menetluses oma eesmärki saavutada. Järelikult tingis hagist loobumise hagejast endast tulenev asjaolu. Seega tuleb vastavalt
2.2. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine Kostja on oma menetluskuludena nimetanud õigusabikulud. Käesolevas tsiviilasjas oli nõudeks varalise kahju nõue summas 2 742,87 eurot ja mittevaralise kahju nõue summas 3 000 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 3 järgi kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui ka mittevaralist nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär. Seega tuleb lähtuda piirmäärast summas 3 000 eurot. Määruse § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot maksimaalselt 1 600 eurot. Käesoleval juhul on kostja palunud lepingulise esindaja kuluna kindlaks määrata 600 eurot, mis ei ületa eelnimetatud määruses sätestatud piirmäära. Järgnevalt analüüsib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 2 Igal konkreetsel juhul tuleb kulude väljamõistmisel juhinduda
lg-s 1 sätestatust.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Kostja on menetlustoimingutena märkinud 20.09.2012 nõupidamise (0,5 tundi, arve nr 8988), hagimaterjalidega tutvumise ja hagivastuse koostamise (3,5 tundi, arve nr 8988), hageja 07.01.2013 taotlusega tutvumine, seisukoha kujundamine, nõupidamine kliendiga (0,5 tundi, arve nr 9175), ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil 15.01.2013 (3 tundi, arve nr 9175). Kostja esindaja on esitanud kohtule 04.10.2013 vastuse hagile (tl 46-49) ja osalenud 15.01.2013 toimunud kohtuistungil (istungi protokoll tl 82-83, istungi kestus 50 min). Kohus peab põhjendatuks ajakuluks seoses vastuse koostamise ja kohtuistungil osalemisega 4 tundi ning seoses nõupidamise, seisukoha kujundamise ja istungiks ettevalmistamisega 1 tundi. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Muuhulgas oli olemas ekspertkomisjoni hinnang, mille kohaselt olid pretensioonid kostja tegevuse suhtes alusetud. Seega puudus kostjal vajadus täiendavalt tõendada teda vastutusest vabastavate asjaolude esinemist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja menetluskuludena tuleb kindlaks määrata õigusabikulud 5 h x 80 eurot/h = 400 eurot ning mõista 400 eurot välja hagejalt kostja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.