TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1224 Otsuse kuupäev 10.12.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 15000 euro hüvitamise nõudes keelelise diskrimineerimise eest (seonduvalt arvutil vene tähestiku puudumisega vanglas, tõlkimisprogrammi puudumisega ja venekeelsete õigusaktide lugemise mittevõimaldamisega) Asja läbivaatamise kuupäev 27.11.2012, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin; Tartu Vangla esindaja Mattias Jõgi Resolutsioon Jätta Nikolai Lilitškini kaebus mittevaralise kahju nõudes rahuldamata haldusasjas 3-12-
- Jätta Nikolai Lilitškini taotlused vangla kohustamise nõudes läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 09.01.2013 Asjaolude kirjeldus Nikolai Lilitškin on esitanud kohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles nõuab kahju hüvitamist 15000 eurot seoses vanglas arvuti klaviatuuril vene tähestiku puudumisega ja vene keeles õigusaktidega ja kohtulahenditega tutvumise mittevõimaldamisega arvuti vahendusel ning tõlkimisprogrammi puudumise tõttu. Nikolai Lilitškin leiab, et kuna õigusaktidega ja kohtulahenditega tutvumine on võimaldatud ainult eesti keeles, diskrimineeritakse teda keeleliselt, kuna vangla on teda seetõttu sellest õigusest ilma jätnud. Nikolai Lilitskin on esitanud vanglale 09.04.2012 kahju hüvitamise taotluse ning vangla on 05.06.2012 otsustusega nr. 1-13/73-1 jätnud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebaja on seisukohal, et teda diskrimineeritakse, kuna eesti keelt kõnelevate isikute jaoks on olemas võimalus arvuti abil tutvuda õigusaktidega ning kohtulahenditega ning kasutada internetti. Kaebaja seisukohalt on diskrimineerimine see, kui ühtede jaoks on olemas kõik ja teiste jaoks mitte midagi. Kohtuistungil taotleb kaebaja 15 000 euro väljamõistmist kahju hüvitisena diskrimineerimise eest ning nõuab vangla kohustamist, et vangla arvutites oleks venekeelne internet ning juurdepääs venekeelsetele kohtulahenditele ning arvutite klaviatuur oleks samuti venekeelne, et kõigil oleks juurdepääs kohtulahenditele ja õigusaktidele. Kaebaja viitab VangS § 311 sättele ja Euroopa Vanglareeglistiku p. 38.3 ja 87.2 sätetele ning Põhiseaduse § 51 lg 2 , § 44 ja 12 sätetele. Mis puudutab 15000 euro väljanõudmist kahju hüvitisena, on kaebaja märkinud, et summa suurus tuleneb tema poolt hingelisest läbielamisest. Vastustaja seisukohad ja taotlused Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et haldusorgan ning kohus peavad kvalifitseerima tekitatud kahju kirjelduse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 järgi, kui kaebaja pole seda teinud, kuid ei haldusorgan ega halduskohus ei saa hüpoteetilist tekkinud kahju välja mõelda ning kontrollima asuda, kui tekkinud kahju ei ole kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses halduskohtule kirjeldatud. Samuti tuleb silmas pidada, et RVastS § 9 lõikes 1 toodud mittevaralise kahju hüvitamise aluste loetelu on ammendav ning kui riivatud pole seal toodud õigushüve, ei ole võimalik kõnelda ka mittevaralise kahju hüvitamisest. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et kaebaja sooviks on kohustada vanglat täiendava tarkvara või klaviatuuri paigaldamiseks vangla arvutitele, mis on kaebaja poolt esitatud uus väide, mille osas tuleks kontrollida kohtueelse menetluse läbiviimist. Lisaks peab Tartu Vangla vajalikuks rõhutada, et lubab vastavalt Vangistusseaduse § 31¹ kinnipeetavatel kasutada internetis ametlikke õigusaktide andmebaase ja kohtulahendite registreid. On ilmselge, et lähtuvalt Eesti riigikeelest on Eesti ametlikud õigusaktide ja kohtulahendite andmebaasid eestikeelse kasutajaliidese ja sisuga. Kohtu seisukohad ja otsustus Kohus asub seisukohale, et kaebus kahju nõudes on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele ning kohtuistungil esitatud lisanõuete osas tuleb jätta kaebus läbi vaatamata.
- Tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile ning lähtuvalt sellest, et Eestis on riigikeeleks eesti keel, on kohandatud riigikeelest tulenevalt õigusaktide ja kohtulahendite andmebaasid eesti keeles. Tartu Vangla on rõhutanud, et lubab vastavalt Vangistusseaduse § 31¹ kinnipeetavatel kasutada internetis ametlikke õigusaktide andmebaase ja kohtulahendite registreid. On ilmselge, et lähtuvalt Eesti riigikeelest on Eesti ametlikud õigusaktide ja kohtulahendite andmebaasid eestikeelse kasutajaliidese ja sisuga. Eksisteerib küll nii õigusaktide kui kohtulahendite tõlkeid 2 vene keelde, kuid need ei ole ametlikud andmebaasid ega registrid ning ei ole VangS § 31¹ ja Riigikohtu halduskolleegiumi määruse nr 3-3-1-5-09 valguses kinnipeetavale interneti kaudu lubatud. Seejuures ei oleks mingit vahet, kui kaebajal oleks võimaldatud kasutada kirillitsaga klaviatuuri, kuna otsinguid andmebaasides tuleks kaebajal sooritada ikkagi ladina tähtedes. Seega on vangla poolt tagatud VangS § 311 kohaselt juurdepääs õigusaktide andmebaasile ja kohtulahenditele, kuid ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et vangla peab tagama venekeelse klaviatuuri arvutil vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele ja programmi, mis tõlgiks õigusaktid ja kohtulahendid tasuta kinnipeetavate jaoks vene keelde. Riigikohtu üldkogu kohtuotsuses 3-3-1-5-09 on asutud seisukohale, et VangS §-s 311 sätestatud Interneti kasutamise piirang ei ole vastuolus Põhiseaduse § 12 lg 1 ja § 44 lg 1 ja lg
- Asjaolu, et kaebaja ei valda piisavalt eesti keelt ning kaebaja väidete kohaselt ei ole tal olnud seetõttu juurdepääsu õigusaktidele ja kohtulahenditele, ei anna alust väita, et kaebajat vanglas keeleliselt diskrimineeritakse. Diskrimineerimiskeelu rikkumise tuvastamiseks tuleb kõigepealt teha kindlaks eristamine ning selgitada välja kas see on põhjendatud või mitte, eristamine hõlmab ebavõrdset kohtlemist. Et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi võrdne või ebavõrdne, peab olema võrdluseks vähemalt kaks isikut või isikute gruppi. Kohtu küsimusele, kas kaebaja ei võiks õppida eesti keelt, vastas kaebaja, et tema jaoks on eesti keel surnud keel, kaebaja pidas mõistlikuks õppida inglise ja hispaania keelt.
- Kaebaja on viidanud ka Põhiseaduse § 51 lg 2 rikkumisele, mille kohaselt paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastuseid ametiasutustelt selle vähemusrahvuse keeles. Kohus märgib, et antud juhul ei vasta Tartu Vangla kriteeriumile, mis on sätestatud Põhiseaduse § 51 lg 2, tegemist on vanglaga, kus on kehtestatud teatud piirangud ja võimalused. Välistatud ei ole võõrkeelsed pöördumised vangla poole ja tõlke nõuded, kuid PS § 51 lg 2 toodud õigus ei tähenda, et kõik ametiisikud peaksid oskama vähemusrahvuse keelt. Kaebaja on viidanud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p. 38.3 ja 87.2, mille kohaselt keeleoskamatusest tulenevate raskuste ületamiseks tuleb kasutada pädevate tõlkide abi ning valmistada ette kirjalikud materjalid nendes keeltes, mida konkreetses vanglas kasutatakse ja direktor, juhtkond ja suurem osa vanglaametnikest peavad olema võimelised rääkima keeles, mida kõneleb suurem osa vangidest või mida suurem osa vangidest mõistab. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätted kaebaja poolt viidatuna antud asjas ei ole asjakohased ja ei puuduta arvutis vene keeles õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumise võimaldamist, mistõttu jätab kohus nimetatud viited tähelepanuta, samuti on Euroopa vanglareeglistik Eestis soovitusliku iseloomuga.
- Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju nõude lahendamisel tuvastab kohus, kas kahju on tekitatud, kas avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või tehtud toiming (ka tegevusetus), millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu või õigusvastase haldusakti vahel on põhjuslik seos. Antud juhul puuduvad kahju nõude eeldused ning kaebaja kaebus kahjunõudes 15000 eurot jääb rahuldamata. 3 Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Kohtuistungil on kaebaja esitanud lisanõude ( vangla kohustamiseks) – kohustada vanglat võimaldama kaebajal lugeda arvutist venekeelseid õigusakte ja kohtulahendeid ning tagada arvutis venekeelse klaviatuuri kasutamine. Kuna nimetatud küsimustes käesolevas asjas on tõendamata, et kaebajal oleks vaidemenetlus läbitud, ei saa kohus anda kohtuistungil esitatud nõuete osas sisulist hinnangut ja jätab esitatud taotlused läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p. 1 alusel viitega HKMS § 121 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks 4