lg 1 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vanglateenistus pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel.
lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 p 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lg 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.
lg 3 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. 4 Viidatud regulatsiooni puhul puudub vanglateenistusel otsustuspädevus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega materjalide kohtule edastamise osas. Vanglateenistus edastab materjalid kohtule vastavalt vangistusseaduse sätestatule või kohtu poolt määratule. Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2010 määrusega 1-10-5505 jõustus Tartu Maakohtu 01.06.2010 määrus nr 1-10-5505, millega kohus otsustas Margus Kunglat KarS § 76 lg 3 alusel elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppu mitte vabastada.
lg 2 kohaselt on vanglateenistusel kohustus edastada uuesti kohtule kaebaja materjalid tingimise enne tähtaega vangistusest vabastamiseks siis, kui kaebaja on ära kandnud Kars § 76 lg 2 p 2 sätestatud karistusaja (vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast). Riigikohus on oma 3-3-1-5-09 otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, kui kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna halduskohus ei saa kohustada Tartu Vanglat edastama kohtule materjale M. Kungla tingimisi enne tähtaega vabastamiseks vangistusseaduse §-s 76 sätestatust erinevalt, peaks halduskohus selle nõude kaebajale kui ilmselgelt perspektiivitu, tagastama. Vastustaja selgitab vanglas koostatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitu mõju kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel. Karistusseadustiku § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemiste asjaolusid, süüdimõistetud isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdlase vastavust nendele tingimustele peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Õiguskuuleka käitumise all vangistuse kandmise kestel ei tule siiski mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist süüdlase ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmisaegse käitumise all ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse kandmise lõpptähtaja saabumist. Lisaks nimetatule tuleb süüdlase käitumise hindamisel arvestada ka muid süüdlase isiklikku toimikusse koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames peab kohus arvestama selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna tingimisi enne tähtaega vabastamine on kriminaalpoliitiline otsustus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata 5 igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohast tervikuna. Sellest aspektist nõuab tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine kuriteo toimepanemise ajaolude, süüdimõistetud isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid (nt eriti jõhker ja küüniline viis vms) jne. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Tartu Maakohtu 01.06.2010 määruses nr 1-10-5505 toodud põhjenduste kohaselt jäeti M.Kungla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata põhjusel, et toime pandud kuriteo (eriti julmalt ja piinaval viisil tapmine) raskus ei ole kooskõlas ja proportsioonis kandmata jäänud karistusaja pikkusega – kandmata oli veidi vähem, kui pool karistusaega. M. Kungla elama asumisega sotsiaalmajja kaasneks uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riski tõus, puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Vaatamata M. Kungla poolt vangistusajal läbitud kursusest ning programmidest ja igati positiivsest käitumisest karistusaja jooksul, ei ole need ajaolud piisavad selleks, et Margus Kunglat käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Vastustaja selgitab, et 2006 aastal Murru Vanglas kaebajale koostatud ITK ajal kehtinud vangistusseaduse regulatsiooni kohaselt oli vanglal kinnipeetava tingimisi enne tähtaega kohtule materjalide saatmise osas kaalutlusõigus. See tähendab, et vangla otsustas ise, kinnipeetava käitumist vanglas ning sooritatud kuriteo asjaolusid arvestades, kas algatab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluse ning saadab vastavad materjalid maakohtule või mitte. Alates 01.01.2007 kehtima hakanud vangistusseaduse § 76 regulatsiooni kohaselt vanglal enam sellist otsustuspädevust ei ole ja vangla peab peale kindla kinnipeetava poolt ärakantud karistusaja kandmist edastama ettenähtud materjalid kohtule, kes otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise või vabastamata jätmise. Kuna käesoleval hetkel kaebajale koostatud erinevate ITK-de võrdlemisel ongi ainuke tegelik erinevus 2006 koostatud ITK ja 29.12.2009 koostatud ITK vahel see, et viimases (ning ka varasemates Tartu Vangla poolt koostatud ITK-des) ITK-s puudub viide soodustusele, et kui kinnipeetav käitub hästi, siis esitatakse vangla poolt materjalid kohtule, siis käesoleval hetkel ei saa seda pidada üldse soodustuseks, mida ITK-sse märkida, kuna materjalid vangla poolt edastatakse kohtule igal juhul, kui kinnipeetava poolt on ära kantud kindel aeg karistusest. 27.01.2011 esitatud seisukoha kohaselt on Margus Kunglale koostatud ja 22.12.2010 kinnitatud uus individuaalne täitmiskava. Seega ei mõjuta 29.12.2010 kinnitatud ITK tema edasist karistuse kandmist ja selle tühistamise taotlus on muutunud ainetuks. Kohtu põhjendused ja otsus Kuna Margus Kungla on kohtumenetluse kestel korduvalt muutnud ja täiendanud oma kaebuse taotlusi, loeb kohus lõplikeks taotlusteks tema poolt 15.11.2010 kohtule esitatud kaebus-selgituses esitatud taotlused, mis on järgnevad: 1) Tunnistada detsembris 2008 ja detsembris 2009 toimunud riskihindamised õigusvastaseks; 2) Tunnistada 12.12.2008 ja 29.12.2009 kinnitatud individuaalsed täitmiskavad õigusvastaseks ja tühistada 29.12.2009 kinnitatud individuaalne täitmiskava; 3) Lugeda karistuse täideviimise programm täidetuks ( tl 65). Kaebaja esitas 15.11.2010 kaebus- selgituses ka taotluse mõista tekitatud moraalse kahju eest välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Selle taotluse jättis kohus 11.01.2011 kohtumäärusega HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohtumäärusele on M. Kungla esitanud määruskaebuse. 6 Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 kehtestatud kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärk on: 1) suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise; 2) toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu; 3) tõsta kinnipeetava iseseisvat õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et täitmiskava on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, mis ei oma vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Riigikohtu halduskolleegium on
lg 1 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vanglateenistus pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel.
lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 p 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lg 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.
lg 3 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Seega on tingimisi enne tähtaega vabastamiseks maakohtule materjalide esitamine seatud sõltuvusse mitte vangla kaalutlustest või ITK-s kavandatu täitmisest, vaid teatud konkreetse karistusaja ärakandmisest ning uue taotluse esitamise võimalus (tähtaeg) on seatud sõltuvusse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise alusest. Karistusseadustiku § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemiste asjaolusid, süüdimõistetud isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindab ja kaalub maakohus iseseisvalt kõiki KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning halduskohtu konstateering, et ITK-de koostamine ja kinnitamine on toimunud õigusvastaselt, ei mõjuta ega saagi mõjutada isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses tehtavat maakohtu otsustust. Kaebuses on esitatud ka taotlus lugeda kaebuse esitaja karistuse täideviimise programm täidetuks. Kaebaja veendumusel on temale Murru Vanglas 2006.aastal koostatud programm täidetud ning halduskohus võiks seda fakti tunnistada. Sellest on abi maakohtult ennetähtaegse vabanemise taotlemisel. Maakohtule halduskohtu poolt materjalide edastamine on kaebaja jaoks oluline. Selle kaebuse taotluse osas märgib kohus, et halduskohtul puuduvad volitused hinnata seda, kas kaebaja karistuse täideviimise programm on täidetud või mitte ning ka selle hinnangu edastamiseks maakohtule. Seda, kas karistuse täideviimise programm on täidetud või mitte, on volitatud hindama maakohus, kui ta otsustab, kas vabastada kinnipeetav karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt või mitte. Tartu Maakohtu 01.06.2010 määrusega kohtuasjas nr 1-10-5505 (määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2010 määrusega) on maakohus otsustanud mitte vabastada Margus Kunglat vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Tartu Maakohtu 01.06.2010 määruses nr 1-10-5505 toodud põhjenduste kohaselt jäeti M.Kungla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata põhjusel, et toimepandud kuriteo raskus ei ole kooskõlas ja proportsioonis kandmata jäänud karistusaja pikkusega – kandmata oli veidi vähem kui pool karistusaega. Vabanemisel elama asumisega sotsiaalmajja kaasneks uue vägivaldse kuriteo toimepanemise 9 riski tõus. Riski tõstab ka toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine. Vaatamata M. Kungla poolt vangistusajal läbitud kursusest ning programmidest ja igati positiivsest käitumisest karistusaja jooksul, leiab kohus, et need ajaolud ei ole piisavad selleks, et Margus Kunglat käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada ( tl 57). Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida ka seda, et 22.12.2010 on Margus Kunglale Tartu Vanglas koostatud ja kinnitatud uus individuaalne täitmiskava. Selle kohaselt avaneb tal võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks 01.11.2011. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus Margus Kungla kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.