) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning vastavalt poolte kokkuleppele käesolev kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu. Hageja esitas kohtule taotluse, milles palub kohtul tagastada riigilõiv 312,50 eurot. Taotluse kohaselt on hageja tasunud kõigi nõuete pealt kokku 350 eurot, abielu lahutamise nõudelt 300 eurot ja laste hooldusõiguse nõudelt 50 eurot. Riigilõiv abielulahutuse nõudelt on 75 eurot. Hageja leiab, et laste hooldusõiguse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb tagastada, kuna kohus ei võtnud avaldust menetlusse.
lg 1 kohaselt tasutud riigilõiv tasutakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Käesolevas tsiviilasjas on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale seoses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 37,30 eurot. Tulenevalt asjaolust, et hageja tasus abielulahutuse nõudelt seaduses sätestatust rohkem riigilõivu, tuleb hagejale tagastada enam 2 tasutud riigilõiv 225 eurot. Kokku kuulub hagejale tagastamisele 262,50 eurot. Hooldusõiguse nõudelt tasutud riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada hooldusõiguse tsiviilasja raames. Teises tsiviilasjas tasutud riigilõivu kohus käesoleva tsiviilasja raames tagastada ei saa. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.