) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 301 430 euro ulatuses ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata 2 võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 11.03.2013 määrusega A OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole A OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 300 eurot hiljemalt 22.03.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna A OÜ-l (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada A OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu
lg 1 alusel.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril puuduvad tõendid, mis viitaksid pankroti põhjusena kuriteo tunnustega teole või raskele juhtimisveale. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale AN (isikukood XXX).
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,6 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 608 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 200,64 3 eurot, kokku 808,64 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 100,78 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest
lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab A OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole A OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt
lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 211 eurot (608 eurot – 397 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 69,63 eurot, kokku 280,63 eurot ning kulutuste hüvitis 100,78 eurot, kõik kokku 381,41 eurot välja võlgnikult, A OÜ (likvideerimisel). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.