Obsah (7)

§ 88§ 107§ 109§ 15§ 97§ 95§ 72

2-12-12164 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 22. märts 2013 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

§ 88

lg 1 p 3 alusel, lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel ja mõista välja hüvitis

§ 109lg 1 järgi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 794,67 eurot.

Tsiviilasja hind 794,67 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VG (isikukood XX, elukoht XXX) Kostja AS IE(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Janika D (XXX) 11.02.2013 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud Hageja VG Kostja seaduslik esindaja MK Kostja lepinguline esindaja Janika D RESOLUTSIOON Jätta VG’i hagi AS-i IEvastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses VG’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik 2-12-12164 1. Töötaja VG esitas Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja AS IE vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks. 2. TVK 28.02.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/171 jättis VG avalduse rahuldamata. 3. VG ei nõustunud TVK 28.02.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/171 ja esitas kohtule 19.03.2012 hagiavalduse AS-i IE vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks. Hageja nõue ja selle põhjendused 4. Hageja palub tuvastada poolte vahel 29.04.2011 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus

§ 88

lg 1 p 3 alusel, lõpetada tööleping vastavalt

§ 107

lg 2 alates 27.12.2011 ja mõista kostjalt välja hüvitis

§109lg 1 alusel summas 794,67 eurot ning menetluskulud.

1. Hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2011 töölepingu nr 379/11 määramata ajaks, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle 01.05.2010 puhastusteenindajana. Hageja asus kostja juures tööle osalise tööajaga, põhipalk 1,73 eurot tunnis ja tööülesannete täitmise asukohaks oli Harjumaa. Tööaja arvestus toimus summeeritud arvestuse alusel arvestusperioodiga üks kuu. Vastavalt töölepingu punktile 4.3 kokkulepe töötaja tööaja arvestuse, alguse, lõpu ja ühest vahetusest teise ülemineku kohta määratakse kindlaks poolte kirjalikul kokkuleppel enne uut arvestusperioodi. Kokkulepe on pooltele siduv ning täitmiseks kohustuslik, kui see on allkirjastatud kummagi osapoole poolt.
2. Perioodil 25.10.2011-15.11.2011 viibis hageja töövõimetuslehel ning soovis asuda tööle 20.11.
3. Hagejale teavitati, et hageja senisel puhastusobjektil PC töötab teine inimene ning pakuti tööd teisel objektil, millega hageja nõustus, kui töögraafik jääb samaks. Kuna sellel hetkel ühtegi objekti ei olnud, pakkus kostja hagejale minna puhkusele. 20.11.2011-30.11.2011 hageja viibis puhkusel. Hageja puhkuse jooksul (20.
4. kuni 30.11.2011) ei lahendatud küsimust hagejale puhastusobjekti leidmisel. 30.11.2011 esitas hageja kostjale avalduse, et seoses hagejaga töölepingu ülesütlemisest kostja poolt, palus tasuda puhkusehüvitis. 30.11.2011 teatati hagejale, et teist puhastusobjekti on võimalik pakkuda alles alates 07.12.2011 SP.
5. Poolte vahel on vaidlus 2011 detsembrikuu (01.12.2011-31.12.2011) arvestusperioodi tööajanormi kokkuleppe üle. Hageja teavitas 2011 detsembrikuu töögraafiku sobimatusest koheselt hagejat, kuna see langes kokku hageja põhitöö graafikuga teise tööandja juures, märkides selle kokkuleppe lehele ning jättis kokkuleppe lehe allkirjastamata, mida tõendab ka kostja personalijuhi HT allkirjastatud kinnitus „läbirääkimised sobiva töökoha osas on toimunud telefoni teel. 06.12.2011 keeldus puhastusobjektist SP.“ Hageja märgib, et tööajanormi kokkuleppe lehel esineb ilmne kirjaviga ning hageja on vene keelsest tekstist välja unustanud sõna „не“ eesti keeles „ei.“ Märkuse tekst: „Такой график работе мне подходит, так как я работаю на другой работе“ eesti keeles „selline töögraafik mulle sobib, kuna ma töötan teisel tööl.“ Hageja leiab, et ilmne kirjaviga ei saa muuta isiku tegelikku tahet. Kostja oli teadlik hageja tegelikust tahtest ning pooltevahelise praktika kohaselt andis hageja oma nõusoleku allkirja panemisega selleks mõeldud spetsiaalsesse lahtrisse kokkuleppe lehel. Muud 2011 detsembrikuu tööajanormi kokkulepet hagejale ei pakutud. 06.12.2011 pöördus hageja kostja poolt palvega vormistada hageja koondamine. Kostja ei olnud nõus hagejat koondama, vaid edastas hagejale 08.12.2011 hoiatuse, (sai kätte 22.12.2011), milles soovis saada selgitusi, miks hageja ei asunud tööle 07.12.2011 puhastusobjektil SP ning teatas, et on ettepanek lõpetada hagejaga tööleping

§ 88lg 1 p 3 alusel.

09.01.2012 sai hageja kostja 27.12.2011 töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõpetas kostja hagejaga sõlmitud töölepingu nr 379/11

88 lg 1 p 3 alusel 27.12.

1. Hageja leiab, 2 2-12-12164 et ülesütlemine on tühine, kuna hageja ei ole töökohustusi rikkunud, pooled ei jõudnud kokkuleppele töögraafiku osas. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. 29.04.2011 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu nr 379/
4. Lepingu punkt 3.
5. esimese lause kohaselt on töötaja põhiülesanneteks objektidel koristustööde teostamine nõutud mahus ja kellaaegedel. Vastavalt töölepingu p 3.
6. on tööülesannete täitmise asukohaks Harjumaa. Sellest tulenevalt ei ole töötaja vastavalt lepingule seotud ühegi objektiga, vaid erinevate objektidega Harjumaa piires. Töölepingu punkt 4.
7. kohaselt toimub töötaja tööaja arvestus tööaja summeeritud arvestuse alusel ning arvestusperioodiks on 1 kuu. Töölepingu punkt 4.
8. aga sätestab, et kokkuleppe töötaja tööaja kestvuse, alguse, lõpu ja ühest vahetusest teise ülemineku kohta määratakse kindlaks poolte kirjaliku kokkuleppega enne uut arvestusperioodi. Kokkulepe on pooltele siduv ning täitmiseks kohustuslik kui see on allkirjastatud kummagi osapoole poolt. Ajavahemikul 25.10.2011 - 14.11.2011 viibis hageja töövõimetuslehel ning 21.11.2011 30.11.2011 puhkusel. Enne töövõimetust ja puhkust töötas hageja objektil PC. Tema äraoleku ajal asendati hageja teise töötajaga. Seega peale puhkust s.o 30.11.2011 tekkis vajadus suunata hageja tööle teisele objektile. 30.11.2011 toimus kostja kontoris koosolek uue objekti pakkumise kohta, millel osales ka hageja. Koosolekul lepiti kokku, et 05.12.2011 helistab S töödejuhataja hagejale ning pakub tööd SP, kus hageja asub tööle 07.12.
9. Protokolli on allkirjastanud hageja, nõustudes seejuures tööle asumisega SP objektil alates 07.12.
10. Hageja tutvus 06.12.2011 SP objektiga, pärast mida läks tööandja kontorisse tööriietuse saamiseks, kus esitati hagejale allkirjastamiseks SP objekti tööajagraafik, mille hageja allkirjastas, märkides, et selline graafik temale sobib. Hageja pidi ilmuma tööle 07.12.2011 ja 08.12.
11. Seega, nõustudes ja allkirjastades 2011 detsembri tööajakava, muutus tööajakava nii tööandjale kui ka töötajale siduvaks ja kohustuslikuks. Tööandja täitis oma kohustuse ning kindlustas töötaja kokkulepitud tööga.
12. Hageja väide selle kohta, et allkirjastades graafiku, kirjutas hageja ekslikult, et graafik hagejale sobib, on paljasõnaline. Hageja viitab 30.11.2011 töölepingu ülesütlemise avaldusele personalijuhi HT poolt tehtud märgetele. Isegi juhul, kui hageja hiljem teatas telefoni teel, et hageja keeldub SP objektist, ei muuda see hageja poolt allkirjastatud graafikut temale mittesiduvaks. Tegelikult leidis nimetatud telefonikõne aset 08.12.2011, mil SP töödejuhataja ÜK helistas hagejale ja sai viimaselt teada, et hageja see graafik ei sobinud. 07.12.2011 töötaja tööle ei ilmunud ega teatanud tööandjale tööle ilmumata jätmise põhjusest. Seega eksis töötaja

§ 15lg 2 p 1 vastu.

08.12.2011 saatis tööandja töötajale teate, milles palus informeerida personaliosakonda oma puudumise põhjusest hiljemalt 23.12.2011. Vastasel juhul hoiatas tööandja töötajat töölepingu lõpetamisest

§ 88lg 3 p 3 alusel töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu.

27.12.2011 saatis kostja hagejale teate töölepingu lõpetamiseks

§ 88lõike 1 punkti 3 alusel.

09.01.2012 allkirjastas töötaja töölepingu lisa 1 töölepingu ülesütlemise kohta. Kostjal oli

§ 88

lg 1 p 3 ja § 97 lg 3 tulenev õigus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks (töösuhte lõpetamiseks) alates 27.12.2011. Seadusest tuleneval alusel ja seaduse nõuetele vastav ülesütlemine on kehtiv. Kuna kostja leiab, et ülesütlemine on kehtiv, siis puudub hagejal

§ 109

lõikest 1 tulenev õigus töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamiseks. Vastavalt raamatupidamise õiendile on hageja keskmiseks töötasuks 235,52 eurot kuus aga mitte 264,89 eurot kuus. Maakohtu otsuse põhjendused 3 2-12-12164

1. Kohus, kuulanud vande all üle hageja, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et: • pooled sõlmisid 29.04.2011 töölepingu nr 379/11, mille alusel hageja asus kostja juures tööle 01.05.2011 määramata ajaks puhastusteenindajana põhipalgaga 1,73 eurot tunnis, tööülesannete täitmise asukohaga Harjumaa. Töötaja tööaja arvestus toimub tööaja summeeritud arvestuse alusel. Arvestusperioodiks on üks kuu. Kokkulepe töötaja tööaja kestvuse, alguse, lõpu ja ühest vahetusest teise ülemineku kohta määratakse kindlaks poolte kirjaliku kokkuleppega enne uut arvestusperioodi. Kokkulepe on pooltele siduv ning täitmiseks kohustuslik kui see on allkirjastatud kummagi osapoole poolt (tlk 12-15, TVK tlk 13-16), • Hageja viibis töövõimetuslehel 25.10.2011-14.11.2011 ja puhkusel 21.11.2011-30.11.2011 (tlk 16, TVK tlk 32-33), • 30.11.2011 kostja koosolekul pakuti hagejale töökohaks puhastusobjekti SPt, kus hageja pidi asuma tööle alates 07.12.2011 (tlk 20), • 06.12.2011 esitati hagejale tööaja normi kokkulepe (tlk 21, TVK tlk 34, 36), • Hageja ei ilmunud 07.12.2011 ja 08.12.2011 tööle SP puhastusobjektile. • 08.12.2011 edastas kostja hagejale teate, mille kohaselt palus kostja hagejal teatada töölt puudumise põhjusest hiljemalt 23.12.2011 ning kostja hoiatas hagejat, et vastasel juhul kostja lõpetab hagejaga töölepingu

§ 88

lg 1 p 3 alusel töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu, millise hageja sai kätte 22.12.2011 (tlk 23, TVK tlk 20, 37), • 27.12.2011 edastas hageja kostjale teate, et kostja on lõpetanud hagejaga 29.04.2011 sõlmitud töölepingu nr 379/11 alates 27.12.2011 töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu

§ 88

lg 1 p 3 alusel ja palus hagejal tulla kostja kontorisse töölepingut lõpetama, millise hageja sai kätte 04.01.2012 (TVK tlk 12, 38-39), • 09.01.2012 allkirjastas hageja töölepingu ülesütlemise (tlk 24, TVK tlk 17). 14. Pooled vaidlevad selle üle: • kas hageja on keeldunud töötamast puhastusobjektil SP, • kas kostjapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine, • kas kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist

§ 109lg 1 alusel.

15. Töölepingu seadus (

) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes

-s ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides

-s ettenähtud etteteatamistähtaegu.

§ 88

lg 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus; eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

§ 97

lg-st 3 tulenevalt võib tööandja

§ 88

lg-s 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega eeldab erakorraline ülesütlemine

§ 88

lg 1 p-de 3 alusel mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingu rikkumisega. Rikkumisele hinnangu andmisel tuleb arvestada muu hulgas seda, et selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse 4 2-12-12164 põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Töötaja põhikohustused töösuhtes sätestab

§ 15

, mille kohaselt töötaja eelkõige teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (

§ 15lg 2 p 1, 2, 3).

1. Hageja töötas kostja juures 29.04.2011 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel alates 01.05.2011 puhastusteenindajana osalise tööajaga asukohaga Harjumaa töötasuga 1,73 eurot tunnis. Töötaja tööaja arvestus toimub töötaja summeeritud arvestuse alusel, Arvestusperioodiks on üks kuu. Kokkulepe töötaja tööaja kestvuse, alguse, lõpu ja ühest vahetusest teise ülemineku kohta määratakse kindlaks poolte kirjaliku kokkuleppega enne uut arvestusperioodi. Kokkulepe on pooltele siduv ning täitmiseks kohustuslik kui see on allkirjastatud kummagi poole poolt (tlk 1215, TVK tlk 13-16). Lepingu sõlmimisest hakkas hageja tööle objektil PK (tlk 16-19, TVK tlk 3031), mille osas puudub vaidlus. Hageja viibis töövõimetuslehel alates 25.10.2011-14.11.2011 (tlk 40, TVK tlk 32), haiguselt naastes teatati hagejale, et puhastusobjektil PK on uus töötaja ning hetkel ei ole hagejale tööd pakkuda ja kostja tegi hagejale ettepaneku minna puhkusele, mille osas vaidlus puudub. Hageja viibis puhkusel 21.11.2011-30.11.2011 (tlk 41, TVK tlk 33).
2. 30.11.2011 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus endale välja maksta kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest, seoses tema töölt vabastamisega tööandja initsiatiivil, kuna hagejale ei leitud tööd hageja puhkuse ajal (tlk 22, 52, TVK tlk 19). Kohus on seisukohal, et 30.11.2011 hageja avaldus ei vasta

§ 95sätestatud ülesütlemisavalduse vormile.

Hageja ei saa ise esitada ülesütlemisavaldust, kuna kostja on väidetavalt hageja töölt vabastanud, kuna kostjal ei olnud hagejale tööd pakkuda. 30.11.2011 kostja koosolekul pakuti hagejale teist puhastusobjekti SP, ning võeti vastu otsus, et 05.12.2011 helistab ÜV ja pakub tööd teisel puhastusobjektil S P ja hageja asub 07.12.2011 seal ka tööle, millisele protokolli on hageja allkirjastanud (tlk 20, TVK tlk 35 pöördel). Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostjal ei olnud hagejale pakkuda puhastusobjekti ning seega lõpetati töötajaga tööleping. Hageja 30.11.2011 avaldust ei saa lugeda töölepingu ülesütlemisavalduseks. 18. Hageja käis tutvumas puhastusobjektiga SP, mille osas puudub vaidlus ja 06.12.2011 on hageja allkirjastanud tööaja normi kokkuleppe ja märkinud: „selline töögraafik mulle sobib, kuna ma töötan ka teisel töökohal graafiku järgi“ (tlk 21, 51, TVK tlk 34, 36). Vande all antud ütlustega on hageja tunnistanud, et graafikul olev kiri ja allkiri on kirjutatud hageja poolt (tlk 125). Tunnistaja MV ütlustega on tõendatud, et hagejaga sai kokku lepitud, et hageja asub tööle objektil SP ning hageja objektist ei keeldunud (tlk 128-129) ning tunnistaja ÜK ütlustega on tõendatud, et hagejale sobis 06.12.2011 kokku lepitud tööaja graafiku kokkuleppe, mille tunnistaja koostas (tlk 132-133). Hageja väited, et hageja soovis alla kirjutada, et selline graafik ei sobi, ei ole usutavad. Hageja on andnud juba 30.11.2011 koosolekul nõusoleku asuda puhastusobjektil SP tööle 07.12.2011, seega on arusaamatu, miks peaks hageja graafiku mitte sobimisel kirjutama, et hagejale graafik sobib. Hageja ei ole tõendanud, et on teavitanud kostjat, et hageja on nõus töötama puhastusobjektil SP üksnes sama graafiku alusel, mis oli objektil PK. Hageja töötas teises kohas samuti graafiku alusel, mistõttu oli hagejal võimalus ka teisel töökohal graafikut muuta. Hageja viited, et hageja teavitas 06.12.2011 personalijuhile HT, et hageja keeldub SP puhastusobjektist, mille osas on tehtud märge 30.11.2011 hageja avaldusele, ei muuda hageja poolt allkirjastatud 30.11.2011 protokolli ja 06.12.2011 allkirjastatud tööaja normi kokkulepet hagejale mittesiduvaks. Tulenevalt töölepingu punktist 4.3 kokkulepe on pooltele siduv ning täitmiseks kohustuslik kui see on allkirjastatud kummagi osapoole poolt. Hageja on vande all antud ütlustega tunnistanud, et ei ole kostja juures töötanud alates 30.11.2011 ning 07.12.2011 ja 08.12.2011 hageja puhastusobjektile SP ei ilmunud (tlk 124-125), mistõttu rikkus hageja

§ 72

järgi oma töökohustust

§ 15lg 2 p 2 tulenevalt, s.o kohustust teha tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal.

08.12.2011 edastas kostja hagejale teate, milles palus informeerida personaliosakonda oma puudumise põhjusest hiljemalt 23.12.2011. Vastaselt juhul hoiatas kostja hagejat töölepingu lõpetamisest

§ 88

lg 1 p 3 alusel töötajapoolse töökohustuse 5 2-12-12164 rikkumise tõttu (tlk 23, TVK tlk 20, 37). Kohus on seisukohal, et tulenevalt teate sisust saab lugeda, et tegemist on hoiatusega

§ 88

lg 3 tähenduses, mille kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Hageja sai teate kätte 22.12.2011 (TVK tlk 37 pöördel), kuna viibis Vene Föderatsioonis (tlk 102). Asjaolu, et hagejale graafik ei sobi ei ole õigustuseks töölepingu rikkumisel. 19. 27.12.2011 edastas hageja kostjale teate töölepingu nr 379/11 29.04.2011 lõpetamisest alates 27.12.2011 töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu

§ 88

lg 1 p 3 alusel (TVK tlk 12, 39), millise hageja sai kätte 04.01.2012 (TVK tlk 38), kuna viibis Vene Föderatsioonis (tlk 102). Töölepingu lõpetamise allkirjastas hageja 09.01.2012 (tlk 24, TVK tlk 17). 20. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et hageja rikkus töölepingut ja ei ilmunud tööle ega teavitanud kostjat mitteilmumise põhjustest. Kostja on andnud hagejale 08.12.2011 teatisega võimaluse tööle ilmuda ja teavitada kostjat põhjusest, miks hageja tööle ei ilmunud ning hoiatanud kostjat, et hageja ütleb töölepingu

§ 88lg 1 p 3 alusel üles.

Seega on hagejat ka hoiatatud vastavalt

§ 88lg 3.

Seega oli kostja õigustatud hagejaga 29.04.2011 sõlmitud töölepingu nr 379/11 üles ütlema alates 27.12.2011

§ 88

lg 1 p 3 alusel, kuna hageja ei ilmunud tööle, millega rikkus töölepingut ja seadust ning hageja hagi kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna töölepingu lõpetamine oli õiguspärane, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kostjalt töösuhte lõpetamise korral hüvitiste väljamõistmiseks. 21.Kooskõlas TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 oli hagihind 794,64 eurot. Menetluskulude jaotus 22. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1.2 alusel täielikult hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 6