3-11-2544/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2544 Otsuse kuupäev 22.detsember 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Maire Koppeli (Koppel) kaebus Puhja Vallavalitsuse 25.07.2011 korralduse nr 125 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Maire Koppeli kaebus rahuldamata.
2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23.jaanuaril 2012 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Puhja vallas Kaimi külas asuva Venevahi kinnistu omanik Artur Sinilill esitas Puhja Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Venevahi kinnistul paikneva elumaja laiendamise projekti koostamiseks.
4. Puhja Vallavalitsuse 25.07.2011 korraldusega nr 125 väljastati projekteerimistingimused PT6-2011 Puhja vallas Kaimi külas Venevahi kinnistul (katastritunnus 60502:003:0119) paikneva elumaja (ehitusregistri kood 104037566) laiendamise projekti koostamiseks, võttes aluseks ehitusseaduse § 19 lõike 1 punkti 2, lõike 3, Puhja valla ehitusmääruse § 3 lõike 3 punkti 4 ja Artur Sinilille taotlust.
5. Kohus kaasas oma 08.11.2011 määrusega kolmanda isikuna menetlusse Artur Sinilille. Edasikaebamise kord KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
6. 31.10.2011 esitas Puhja vallas Kaimi külas asuva Öövahi kinnistu omanik Maire Koppel kohtule kaebuse, milles palub tühistada Puhja Vallavalitsuse 25.07.2011 korraldus nr 125 ja kaebuse rahuldamise korral välja mõista vastustajalt kohtukulud. Kaebaja sai teda puudutavast haldusaktist teada Puhja valla õigusaktide elektroonilisest andmebaasist 24.10.
7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktiga on asutud seadustama tema kinnistule viiva ainsa juurdepääsutee tõkestamist ning rikutakse tema õigusi aastakümneid ühiskasutuses olnud juurdepääsutee kasutamise üle. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud seoses käesoleva asja menetlemisega kaebuse esitaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole projekteerimistingimuste väljastamine A.Sinilillele kuidagi seotud juurdepääsu takistamisega kaebuse esitaja Öövahi kinnistule ning tema õigusi pole rikutud. Kuni käesoleva ajani ei ole vallavalitsusele esitatud ei ehitusprojekti ega ehitusloa taotlust A.Sinilille poolt.
9. KOLMAS ISIK - Artur Sinilill kohtule oma seisukohti ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidluse esemeks on projekteerimistingimuste väljastamine Artur Sinilillele Puhja vallas Kaimi külas Venevahi kinnistul paikneva elumaja laiendamise projekti koostamiseks. Kaebaja on Venevahi kinnistuga piirneva Öövahi kinnistu omanik. Halduskohtumenetluse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine (va seaduses sätestatud juhtumid, mil isik saab esitada kaebuse avalikest huvidest lähtuvalt ning millise juhtumiga käesolevas asjas tegemist pole) ning kui kohus tuvastab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis ei pea kohus selle haldusakti õiguspärasust kontrollima ega kaebuse esitaja vastavaid väiteid analüüsima.
11. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus rikub tema õigust aastakümneid kasutuses olnud juurdepääsutee kasutamiseks ning lõpptulemusena viib selleni, et ainus juurdepääsutee tema koduni kaob olematuks. Kohus nii ei leia ja on seisukohal, et Puhja Vallavalitsus ei ole rikkunud projekteerimistingimuste väljastamisel Artur Sinilillele kaebuse esitaja õigusi. Projekteerimistingimused, mis on üldised lähtekohad projekteerijale ehitusprojekti koostamiseks, ei ole veel aluseks ehitusloa väljastamiseks ja ehituse alustamiseks, samuti ei ole nende alusel kinnistu omanikul õigust teha mingisuguseid muudatusi looduses. Vastustaja väidete kohaselt ei tähenda taotluses märgitud elamu laiendamine ristisuunas hoone pikiteljega veel seda, et laiendust soovitakse teha tee suunas. Projekteerimine on ehituslik kavandamine ja vaid koostatud projekt saab olla aluseks ehitusloa väljastamiseks. Seega annab ehitamise õiguse ehitusluba, kuid seda kuni käesoleva ajani A.Sinilille poolt taotletud ei ole. Üksnes projekteerimistingimuste väljastamine A.Sinilillele ei riku kaebaja õigust väidetavalt aastakümneid tema kasutuses olnud juurdepääsutee kasutamiseks. Mitte millegagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ka kaebaja väide, et vastustaja on asunud vaidlustatud haldusaktiga seadustama tema kinnistule viiva ainsa juurdepääsutee tõkestamist. Küll peaks aga kohtu arvates A.Sinilill arvestama asjaoluga, et tema ja kaebaja vahel on vaidlusaluse juurdepääsutee osas käimas tsiviilvaidlus, mistõttu mitte enne jõustunud kohtulahendit järgmisi toiminguid teha.
12. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda. Maare Aloe kohtunik 2 3