TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number menetluse lõpetamise kohta 3-12-1450 Määruse kuupäev 22.11.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Van

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Tartu Vangla direktori 15.09.

1. a otsusega nr 3-30/160-1 jäeti rahuldamata N. Lilitškini taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks perioodil 17.08.
2. a – 26.08.
3. a kartserisse paigutamise ja sellega kaasnenud ebamugavuste eest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kätte toimetamisest alates. 15.09.
4. a otsuse sai N. Lilitškin kätte 19.09.2011.a, seega oli kohtusse kaebuse esitamise viimaseks päevaks 19.10.
5. a. Õige ei ole N. Lilitškini seisukoht, et tema kaebuse halduskohtusse esitamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, kui temale kontaktisik S. Naha otsuse sisu 18.06.
6. a tutvustas. N. Lilitškini kaebus on saabunud kohtusse 11.07.
7. a ja on vanglaametnikule üle antud kõige varem 04.-05.07.
8. a, sest kaebus on kirjutatud kaebajale 04.07.
9. a kohtust edastatud kaaskirja pöördele. Seega on kaebus esitatud tähtaega ületades. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.
10. a kohtumääruses asjas 3-3-1-26-06 on märgitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mõjuva põhjusena on käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel on kohtupraktikas loetud näiteks haldusaktil vaidlustamisviite puudumist ning seda, kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud või haldusaktist mittearusaamine on tingitud haldusorgani menetlusveast. Samuti kui protsessitoiming oleks seadnud ohtu inimese tervise. Ka juhtudel kui esinevad ettenägematud takistused, haldusorgani põhjendamatu viivitus, haldusorgani eksitavad lubadused või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist. Mõjuvaks põhjuseks saavad seega olla sellised objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusena ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 19.01.
11. a otsus nr 3-3-1-59-00). Käesoleval juhul eelnimetatuga sarnaseid takistusi kaebuse esitamiseks ei esinenud. 15.09.
12. a otsusel nr 3-30/160-1 oli märgitud vaidlustamisviide. Kuivõrd vaidlustamisviide oli väljendatud numbriliselt, pidi kaebaja sellest aru saama sõltumata oma emakeelest. Samuti on kaebaja puhul tegemist kinni peetava isikuga, kes on esitanud halduskohtule rohkearvuliselt kaebusi ning on seega teadlik, et vanglas kohtueelse menetluse läbimise korral on tal võimalik pöörduda kohtusse ja selleks on ette nähtud tähtaeg. Kaebaja on eestikeelse vastuse oma kahju hüvitamise taotlusele kätte saanud 19.09.
13. a ning kohtu poole on ta kaebusega pöördunud rohkem kui üheksa kuud hiljem. Kohtu hinnangul viitab see ilmselgele tegevusetusele kaebaja poolt ning kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud seda, miks ta ei saanud ajavahemikul 19.09 – 19.10.
14. a kaebusega kohtu poole pöörduda. Kaebaja märgib ennistamise taotluses, et on korduvalt nõudnud dokumendi nr 3-30/160-1 tõlkimist ning nõudmised on registreeritud 04.08.
15. a ja 05.08.
16. a. Kuivõrd dokument nr 3-30/160-1 2 kannab kuupäeva 15.09.
17. a, siis ei olnud kaebajal võimalik augustikuus selle tõlkimist nõuda. Kohus leiab, et kui kaebaja oleks ajavahemikul 19.09 – 19.10.
18. a küsinud kontaktisikult vangla vastuse kohta selgitust, siis oleks väheusutav, et kontaktisik ei oleks kaebajale öelnud vähemalt seda, et tema kahju hüvitamise taotlus on jäetud rahuldamata. Seejärel oleks kaebaja saanud pöörduda kohtu poole. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis tingiksid käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja peab ise oma asjades näitama üles hoolt ning kindlustama selle, et kaebus saabuks kohtusse tähtaegselt. Selleks on kaebajal võimalik vanglas tutvuda emakeelsete õigusaktidega ja paluda vajadusel täiendavat selgitust inspektor-kontaktisikult. Halduskohtu poole oli kaebajal võimalik pöörduda ka oma emakeeles. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleva kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 124lõikest 2, on kohus seisukohal, et menetlus N.

Lilitškini kaebuses Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2 270 eurot (perioodil 17.08.

1. a – 26.08.
2. a kartserisse paigutamine ja sellega kaasnevad ebamugavused) kuulub lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Tamara Hristoforova kohtunik 3