3-12-498/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-498 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.04.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.04.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
3. 08.03.2012 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini venekeelne kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt tulid 26.04.2010 kaebuse esitaja kambrisse nr 1024 vangivalvurid, kes panid tema valutavatele käelabadele käerauad, viisid ta kambrist välja ning võtsid temalt jõudu kasutades ära tikud ja tubaka. Seejärel viidi kaebuse esitaja tema sõnul koridori, kus vangivalvurid andsid talle rida lööke ning jätsid ta ilma sõnaõigusest.
4. Tartu Halduskohus tagastas 28.03.
5. a määrusega N. Lilitškini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna leidis, et kaebuse esitajal on kohtule esitatud nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Sama määrusega andis halduskohus N. Lilitškinile menetlusabi tõlkekulude katteks käesolevas haldusasja menetlemisel.
6. 09.04.2012 saabus (koostatud 05.04.2012) Tartu Halduskohtule N. Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.03.
7. a määrusele, mille kohaselt soovib määruskaebuse esitaja nimetatud määrust täielikult vaidlustada. Samuti palub N. Lilitškin vabastada ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
8. Tartu Halduskohus jättis 13.04.
9. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 28.03.
10. a määruse peale ning jättis määruskaebuse käiguta, paludes täpsustada, millist osa Tartu Halduskohtu 13.04.
11. a määrusest määruskaebuse esitaja vaidlustada soovib. Määruse kohaselt nähtub määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõttelt, et tema sissetulek riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul oli kokku 92,80 eurot, millest hoiustati vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel vabanemisfondi või jäeti rahaliste nõuete täitmiseks kokku 64,96 eurot ja millest on tasutud riigilõivu 0,03 eurot. Seega on HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades N. Lilitškini kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 13,90 eurot (92,80-64,99/4x2). Kuna menetluskulud, s.o riigilõiv 12,78 eurot, ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, siis ei ole halduskohtu hinnangul menetlusabi andmine lubatud.
12. 20.04.2012 kohtusse saabunud määruskaebuse täienduses täpsustab N. Lilitškin, et ei soovi vaidlustada Tartu Halduskohtu 28.03.
13. a määrust osas, milles ta vabastati tõlkekulude kandmisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14. 30.04.2012 saabus Tartu Halduskohtusse (koostatud 28.04.2012) N. Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.04.
15. a määruse punkti 1 peale, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse kohaselt on vangla rikkunud määruskaebuse esitaja õigusi (ähvardanud, tekitanud tervisekahju, piinanud, alandanud inimväärikust) ning määruskaebuse esitajal on õigus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumisel on kohus kohustatud vabastama teda kui Eestis asuvat kinnipeetavat kõikidest kohtukuludest, s.h riigilõivust, aga mitte jätma teda riigilõivu mittemaksmise pärast ilma õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele ja ligipääsust õigusemõistmisele. Määruskaebuse esitajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, kuna tal ei ole sissetulekuid ning vangla ei võimalda tal töötada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
17. Halduskohus on õigesti hinnanud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise majanduslike eelduste täidetust HKMS § 112 lg 1 p-st 1 lähtudes. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Käesoleval juhul on halduskohus õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku ning asunud seisukohale, et kuna menetluskulud ehk määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv (12,78 eurot) ei ületa N. Lilitškini kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.
18. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu, et lähtudes grammatiliselt HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatust, on käesoleval juhul menetlusabi andmise võimalikkuse hindamisel arvesse võetav periood 05.12.2011-04.04.2012, mitte 05.12.2011- 2 05.04.2012, nagu on halduskohus märkinud määruses. Kuna isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei mõjuta see perioodide erinevus kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel saadavat tulemust, ei oma see halduskohtu ebatäpsus käesoleval juhul tähtsust. Agu Timmi Maili Lokk 3 Madis Ernits