3-11-697/25

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. aprill 2013, Tartu 3-11-697 Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määrus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Öösel vastu
9. jaanuari 2011 rikuti Viru Vanglas Jaak Reinomägi öörahu, kuna jalutusboksidesse elektrooniliste sigaretisüütajate paigaldamine tekitas kaebaja öörahu häirivat lärmi. J. Reinomägi esitas
10. jaanuaril 2011 taotluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kuna öörahu rikkumisest ei oldud kinnipeetavaid teavitatud. J. Reinomägi esitatud taotlus loeti märgukirjaks ning edastati vastamiseks Viru Vangla direktorile, kelle
11. veebruari
12. a vastusest selgus, et paigaldustöid teostati öösiti, et mitte muuta kinnipeetavate päevarežiimi ja võimaldada neil viibida päevasel ajal üks tund jalutusaladel. Ühtlasi mainiti, et distsiplinaarmenetluse algatamine ei mõjuta J. Reinomägi õigusi.
13. J. Reinomägi esitas
14. märtsil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud seoses öörahu rikkumisega. Kaebuse kohaselt on vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg 2 kohaselt kinnipeetavale ette nähtud kaheksatunnine pidev uneaeg, mida on lubatud katkestada üksnes julgeoleku tagamise eesmärgil. Viru Vangla kodukorra p 6 kohaselt on öörahu alates kella 20.30 kuni hommikul kella 6.
15. Viru Vangla on õigusvastaselt häirinud kaebaja öörahu, kuna elektriliste sigaretisüütajate paigaldamine ei ole seotud vangla julgeoleku tagamisega. Rikutud on kaebaja päevarežiimi, sest öörahu häirimine tingib selle, et kaebajal tuleb end päeval välja puhata. Õigusvastasuse kindlakstegemine aitab kaebajal hiljem kahju hüvitamise nõuet esitada.
16. Tartu Halduskohus tagastas
17. novembri
18. a määrusega J. Reinomägi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt saab VangS § 148 ja § 149 lg 1 kohaselt vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatada ja karistuse määrata ainult ametiisik, kellel on vanglaametniku ametisse nimetamise õigus või justiitsminister või tema volitatud ametiisik. Halduskohtul puudub võimalus algatamaks vanglateenistuja suhtes distsiplinaarmenetlust. Kuna distsiplinaarmenetluse alustamine ja distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsused, ei ole kellelgi subjektiivset õigust nõuda taolise menetluse algatamist või algatamisest keeldumise peale kohtusse pöörduda. Kaebajal puudub asjas ilmselgelt põhjendatud huvi, kuna kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mille hüvitamist oleks tal võimalik hiljem nõuda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
19. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
20. novembri
21. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei tulene õigusaktidest, et kaebaja uneaega võiks piirata sigaretisüütajate paigaldamiseks. Õigusaktidest ei tulene luba ametnikele meelevaldseteks toiminguteks. Kaebaja ei ole halduskohtult palunud distsiplinaarmenetluse algatamist ja distsiplinaarkaristuse määramist ametnike suhtes.
22. Tartu Vangla vastuses määruskaebusele leitakse, et J. Reinomägi määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku karistamist distsiplinaarmenetluse käigus. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid hilisema kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Määruskaebus tuleb rahuldada.
24. Iseenesest on õige halduskohtu seisukoht, et halduskohtul ei ole pädevust vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, ja et isikutel ei ole subjektiivset õigust niisuguse menetluse algatamise õigust nõuda. Kuid ringkonnakohus ei leia, et kaebuse eesmärk oli distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise õigusvastaseks tunnistamine. Kaebuses esitas J. Reinomägi järgmise nõude: „Palun kohtul õigusvastasuse kindlakstegemist vangla teadlikus öörahurikkumises, vanglateenistuja toimingus kaebuses märgitud (Valeri Sõpulin) minu taotlusele vastamises.“ (tl 3p). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest kuidagi teha järeldust, et kaebaja taotles distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist. Ka määruskaebuses kinnitab kaebaja, et see ei olnud kaebuse eesmärk. Seega on halduskohus lahendanud nõuet, mida ei olnud esitatud.
25. Halduskohtu määrusest on võimalik järeldada, et halduskohus võttis siiski seisukoha ka öörahu rikkumise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Selles osas on aga halduskohus piirdunud üksnes järgmise konstateeringuga: „ … antud juhul ei ole kaebajale tekitatud sellist mittevaralist kahju, mille hüvitamist oleks tal võimalik hiljem nõuda. Asjaolu, et Põhiseadus annab igaühele õiguse oma õiguste kaitseks kohtuse pöörduda, ei tähenda seda, et kohus on 2 kohustatud lahendama kõiki esitatud kaebusi, vaid kohtu kohus on hinnata enne kaebuse menetlusse võtmist selle perspektiivikust.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik sellisest põhjendusest aru saada, miks halduskohus sellisele järeldusele asus. Halduskohus on võtnud küll seisukoha, et kahju ei ole tekitatud, kuid ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et seda kahju ei ole tekitanud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka asja materjalidest. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et halduskohus on etteruttavalt määranud kahjunõude mittevaralise kahjuna, kuna kaebuses ei räägita mittevaralisest kahjust, vaid laiemalt kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusest (tl 3p). Lisaks ei nähtu halduskohtu määrusest analüüsi, miks kohus leiab, et mittevaraline kahju igal juhul puudub. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 võimaldab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist muuhulgas näiteks tervise kahjustamise korral. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole iseenesest välistatud, et müra, mis takistab öösel magamist, võib kaasa tuua tervisehäire. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue võib olla ilmselgelt välistatud, kui puuduvad igasugused tõendid tervisekahju tekkimise kohta, kui müra kestvus oli öösel lühike, müra oli vaikne või esinevad muud tuvastatud asjaolud, mille puhul on selge, et müra ei saanud kaebajale kahju tekitada. Kuid üksnes kaebuse põhjal, kus isik kirjeldab magamist takistanud müraga seotud olukorda, ei saa kahjunõuet ilmselgelt välistada. Sellises olukorras tulnuks halduskohtul lasta kaebust täpsustada või võtta kaebus menetlusse ja küsida kaebuse osas seisukoht ka vastustajalt. Sellele, et kaebuses kirjeldatu ei olnud kaebaja ammendav seisukoht, viitab ka kaebuses märgitu, kus soovitakse suulist menetlust, et nõudeid täpsustada (tl 3p). Kui ilmneb, et kahju tekkimine on siiski ilmselgelt välistatud, saab kohus kaebuse HKMS vr § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata jätta ja menetluse lõpetada ka pärast kaebuse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus viitab siinkohal ka Riigikohtu seisukohale, mille järgi tuleks keerukama küsimuse korral eelistada kaebuse tagastamise asemel selle menetlusse võtmist ja asja analüüsimist kohtuotsuses (vt nt RKHKm 3-3-1-57-11, p 16).
26. Seega on halduskohus kaebuse ennatlikult tagastanud. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus märgib, et käesolev määrus ei välista lõppkokkuvõttes kaebuse tagastamist või läbi vaatamata jätmist, kui halduskohus järgib sealjuures asjakohaseid menetlusnorme ja põhjendamiskohustust.
27. Kuna halduskohtu määrus tühistatakse juba eeltoodud põhjustel, ei võta ringkonnakohus seisukohta küsimuses, mis on samuti kaebuses ja määruskaebuses tõstatatud, ja millest võib järeldada, et kaebaja soovib ka seda, et tunnistataks õigusvastaseks vanglaametnike poolt tema pöördumistele reageerimine vaidlusalusel ööl. Selles osas ei ole halduskohus oma määruses üldse seisukohta võtnud. Madis Ernits Tiina Pappel 3 Einar Vene