← Eesti

3-12-496/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-496 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 150 euro nõudes seoses 13.03.2011 toimunud intsidendiga, õigusvastase distsiplinaarkaristuse määramise, valesüüdistuse esitamise, laimu ja solvamise eest Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.05.

  1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada määruskaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 09.05.
  3. a määrus osas, milles halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuse nõude osas, saada hüvitist moraalse kahju tekitamise eest seoses väidetavalt 13.03.2011 määruskaebuse esitaja kambris aset leidnud solvamisega (N. A. olevat nimetanud kaebajat debiilikuks, vene lollikeseks, tsibulätiks või tsibulitiks), ning saata asi selles osas Tartu Halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
  4. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.05.
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
  6. 13.03.2011 õhtuse loenduse ajal leidis N. Lilitškini kambris aset intsident, mille käigus võttis vanglaametnik O.K. N. Lilitškini kambrist ära taskupeegli, mis rippus kambri sisetrellide küljes, ning tema isikliku sulepea. N. Lilitškini väitel kuulus sulepea temale, kuid peegel kambrikaaslasele. 08.04.
  7. a käskkirjaga nr 1-4/971 (tl 14) karistas Tartu vangla peaspetsialist-üksuse juht N. Lilitškinit 13.03.2011 intsidendiga seonduvalt kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks. 13.04.2011 esitas N. Lilitškin käskkirja nr 1-4/971 peale vaide (tl 12 pöördel-13 pöördel). 10.05.2011 kell 16.15 paigutati N. Lilitškin kartserisse. 11.05.
  8. a vaideotsusega nr E5 201-1 (tl 12) rahuldas Tartu Vangla direktor N. Lilitškini vaide ning N. Lilitškin vabastati kartserist 11.05.2011 kell 15.
  9. 13.05.2011 esitas N. Lilitskin Tartu vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 9) summas 150 eurot seoses 13.03.2011 aset leidnud sündmusega, tema suhtes tehtud valesüüdistusega ja sellest tuleneva väidetava väärikuse alandamisega. Tartu Vangla direktor rahuldas 21.07.
  10. a otsusega nr 3-30/138-1 (tl 10) N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse osaliselt ning mõistis välja hüvitise 6,39 eurot ühe ööpäeva alusetult kartseris viibimise eest. Nimetatud otsuses oli ära toodud otsuse peale edasikaebamise kord. N. Lilitškin vabastati kartserist 11.05.2011 kell 15.
  11. 08.03.2012 saabus Tartu Halduskohtule N. Lilitškini venekeelne kaebus (tl 2, tõlge tl 5) Tartu Vangla vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 150 euro hüvitamiseks. Kaebuses kirjeldab N. Lilitškin 13.03.2011 tema kambris aset leidnud sündmust, kus vanglaametnik O.K. võttis tema üle naerdes tema kambrist ära temale mitte kuuluva taskupeegli ning temale kuuluva sulepea. N. Lilitškin väidab, et N.A. olevat lisaks eelnevale nimetanud teda debiilikuks, vene lollikeseks, tsibulätiks või tsibulitiks. N. Lilitškini hinnangul tekkis talle nende sündmuste läbi moraalne kahju.
  12. 13.04.
  13. a kohtumäärusega jättis kohus N. Lilitškini kaebuse käiguta ja andis N. Lilitškinile tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ja kaebuse hilinenult esitamise põhjuste esitamiseks.
  14. 19.04.2012 saabus kohtule N. Lilitškini puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 30), milles kaebaja märgib, et ei ole tähtis, millal ta otsuse keeldumise kohta sai, vaid on tähtis, millal ta sai veenduda, et raha temale tegelikult üle kantud ei ole. Kaebaja põhjendab kaebuse hilinemisega esitamist sellega, et otsus kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise kohta anti temale eestikeelsena ning seetõttu ei saanud ta selle sisust päris täpselt aru. Kaebaja on arusaamisel, et antud juhul on kaebetähtajaks 3 aastat.
  15. Tartu Vangla leiab oma 27.04.2012 kohtule esitatud seisukohas (tl 31), et N. Lilitškini taotlusest ei nähtu mitte ühtegi asjakohast põhjust tähtaja ennistamiseks. Seadusandja on halduskohtusse pöördumise tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest või muudest asjaoludest teadasaamisest. Selles, kas isiku õigusi või huve on rikutud, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul. N. Lilitškini poolt toodud põhjus, et vangla jättis otsuse nr 330/138-1 vene keelde tõlkimata ning selle sisust sai ta teada vaid teiste kinnipeetavate abil, on alusetu. Tartu Vangla inspektor-kontaktisikud on alati valmis oma pädevuse, oskuste ja teadmiste piires tõlkima kaebajale vangla poolt edastatavate dokumentide sisu vene keelde ja andma vastavaid selgitusi ja juhiseid juhul, kui N. Lilitškin sellest ise ei keeldu. N. Lilitškin on mitmeid kordi pöördunud kaebustega halduskohtu poole ja peab olema hästi teadlik kohtule kaebuse esitamise tähtajast ja korrast. Juhul, kui vangla otsus jäi siiski arusaamatuks, oli N. Lilitškinil võimalus pöörduda vangla poole täiendavate selgituste saamiseks oluliselt varem, kuid kaebaja ei pidanud vajalikuks seda rohkem kui poole aasta jooksul teha.
  16. Tartu Halduskohus luges 09.05.
  17. a määrusega N. Lilitškini kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega, jättis taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasjas menetluse. Halduskohus leiab, et kuna kaebaja on 25.07.2011 kätte saanud Tartu Vangla 21.07.
  18. a otsuse nr 3-30/138-1 „Kahjunõude osaline rahuldamine“, millel on märgitud 2 vaidlustamisviide, oli kaebaja teadlik, et kaebusega halduskohtu poole on tal õigus pöörduda 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise otsuse kättesaamisest. Kuigi kaebajal võis olla kaebuse esitamine raskendatud või ebamugav, oli see siiski võimalik. Kohus leiab, et kaebaja on tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselt subjektiivsete asjaoludega ega ole välja toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  19. 24.05.2012 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini määruskaebus (koostatud 18.05.2012) Tartu Halduskohtu 09.05.
  20. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus, jättes tema kaebuse läbi vaatamata, jätnud kaitseta tema seadusest tulenevad õigused. N. Lilitškin on seisukohal, et tal oli õigus esitada kaebus kahju hüvitamise nõudes kohtule kümne aasta jooksul alates kahjust teada saamisest. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna ta ei ole talle mõistetud kahjuhüvitise suurusega nõus, siis oli tal tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2 õigus pöörduda kohtu poole ka aasta või kahe möödudes. N. Lilitškin leiab, et antud juhul on kaebetähtaja ennistamise põhjuseks asjaolu, et ta ei saanud vangla poolt tehtud osalise kahjunõude rahuldamise otsusest aru, kuna ta on jäänud keelelise barjääri tõttu ilma seaduse kaitsest. Vangla on õigusvastaselt käitunud, vangla on seda osaliselt tunnistanud ning tulenevalt õiguskindluse põhimõttest on kohus kohustatud kaebuse ka ülejäänud osas läbi vaatama. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole kohane vaidlus tähtaegade üle, kuna see, millal isik kohtusse 10-aastase kaebetähtaja jooksul pöördub, on tema enda otsustada, ning 10 aastat ei ole veel möödunud. Määruskaebuse esitaja heidab halduskohtule ette, et kohus ei ole hinnanud kaebust selle perspektiivikuse aspektist. Samuti on määruskaebuse esitaja hinnangul halduskohus hinnanud kaebuse tähtaegsuse küsimust pinnapealselt ega ole arvestanud kõiki asjaolusid.
  21. Vastustaja palub oma 07.06.2012 kohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on N. Lilitškin ilmselgelt vääralt iseenda jaoks kasulikult tõlgendanud haldusaktist teadasaamist ja halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaegu puudutavaid norme. Seadusandja on seadnud tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte selle sisust teadasaamisest. Sellest, kas haldusakt rikub isiku õigusi või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi ning otsustama ka haldusakti vaidlustamise küsimus. Seega ei ole õige N. Lilitškini seisukoht, et tema kaebuse halduskohtusse esitamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, mil tema selle sisust teada sai. N. Lilitškin sai Tartu Vangla 21.07.
  22. a otsuse nr 3-30/138-1 kätte 25.07.2011 ning sellest ajast hakkas kulgema ka kaebuse esitamise tähtaeg halduskohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Ringkonnakohus leiab, et „ebaseadusliku käskkirja […] valesüüdistuse ja laimu eest“ (tl 9 pöördel) esitatud kahju hüvitamise nõude osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.05.
  24. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asjale teistsuguse hinnangu andmiseks. 3
  25. Ringkonnakohus osutab aga täiendavalt sellele, et määruskaebuse esitaja on 08.03.2012 halduskohtule esitatud kaebuses väitnud, et N.A. olevat teda 13.03.2011 tema kambris nimetanud debiilikuks, vene lollikeseks, tsibulätiks või tsibulitiks, ning teinud sellest väitest halduskohtule esitatud kahjunõude aluse. Toimikust ei nähtu, et halduskohus oleks enne vaidlusaluse määruse tegemist välja selgitanud, kas ka seda episoodi puudutavas osas on hüvitamiskaebuse eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kontrollida tuleb, kas N. Lilitškin on 13.05.2011 esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude ka selle kohta, et N.A. olevat teda väidetavalt nimetanud debiilikuks, vene lollikeseks, tsibulätiks või tsibulitiks, või kas N. Lilitškin on viidatud sündmuse osas esitanud mõnel muul ajal Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Vt RKHKo 17.06.2010, 3-3-1-41-10, p 12; RKHKm 11.11.2008, 3-3-1-68-08, p 9).
  26. Eeltoodu tõttu tuleb Tartu Halduskohtu 09.05.
  27. a määrus osaliselt tühistada ja saata asi tühistatud osas halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maili Lokk Agu Timmi 4 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.