) § 88 lg 1 p-id 3 ja 7. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist sellega, et hageja olla väidetavalt rikkunud oluliselt töökohustusi - põhjustanud reaalse ohu inimeste eludele ja tervisele ning tööandja varale. Nimelt hageja juhtis vedurijuhiabina koos vedurijuhi ( NA'iga) 26.07.2011.a killustikurongi 3901/ 3902 vedurit M-62 Türi-Võhma jaama vahel. Antud juhul eiras hageja raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 59 nõudeid - sisenedes killustikurongiga Võhma jaama teele vaatamata sissesõidufoori kustutatud tuledele ilma jaamakorraldaja loata. Kostja kinnitas, et hageja põhjustas oma tegevusega raudteeintsidendi raudteeseaduse (edaspidi RdtS) § 40 lg 5 ja raudtee tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) p-i 59 tähenduses. Hageja ei ole nõus töölepingu ülesütlemisega ja leiab, et ülesütlemine on õigusvastane. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine on alusetu ja põhjendamata ning kuulub tühistamisele. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on ka põhjendamata seetõttu, et ei esinenud töölepingu ülesütlemise eeldusi.
lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Tööleping lõpetati erakorraliselt eelnevalt hoiatust esitamata
Kostja põhjendas ülesütlemist sellega, et hageja põhjustas oma tegevusega raudteeintsidendi raudteeseaduse (edaspidi RdtS) § 40 lg 5l ja raudtee tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) p-i 59 tähenduses. Hageja märgib: vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri määrusele nr 64 „Raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide jaotus, ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord „ § 5 p-le 1 raudteeintsident on juhtum, millega kaasneb raudteeveo möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud 2 otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 64 „Raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide jaotus, ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord„ ja kostja avaldusest ülesütlemiseks tulenevalt raudteeintsidendiga ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga. Seda kinnitas ka kostja tunnistades, et tegemist on raudteeintsidendiga. Kui ohtu varale ei olnud, järelikult töölepingu lõpetamine
Seega antud juhtumis on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine
Hageja pole varasemalt töötajapoolseid kohustusi rikkunud ega hagejale pole tööandja poolt hoiatusi tehtud. Arvestades, et hageja on kostja juures töötanud alates 1997 aastast ning eelnevad töökohustuse rikkumised puuduvad, siis juhul kui ka töötaja rikkus töökohustusi polnud siiski temaga töölepingu ülesütlemine mõistlik. Juhul kui hageja rikkus töötajapoolseid kohustusi, siis tulenevalt hea usu põhimõttest lasus kostjal kohustus teha hagejale hoiatus. Vedurijuht NA, kes kostja arvates on samuti töökohustusi rikkunud, töötab endiselt edasi. See tähendab ainult seda, et olukorras, kus hagejaga lõpetatakse tööleping erakorraliselt ja teine juhtumi vahetu osaleja vedurijuht NA jääb tööle, on vastuolus hea usu põhimõttega. Mõlemad töötajad pidid tööle jääma. Aga asjaolu, et vedurijuht NA töötab senini kostja juures ega kostja temaga töölepingut erakorraliselt üles ei öelnud, mistõttu ka võimaliku töökohustuse rikkumise olemasolul pole kostja seda käsitlenud olulise rikkumisena. Ei ole tõendatud ja ei ole aset leidnud eriti raske töökohustuse rikkumine, mille tõttu hageja ei saa kohustuse rikkumisele erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Lisaks
sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Põhiseaduse § 12 kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Juhtumi asjaoludest tulenevalt hagejaga tööleping lõpetati sest tema varaline seis ei ole nii hea kui tema ülemusel vedurijuhil NA'il ja tema tööalane positsioon on kõrgem kui hagejal. Võrdse kohtlemise põhimõte jäi tööandja poolt järgimata. Seega töölepingu lõpetamine on vastuolus seadustega, see tähendab, et vastuolu hea usu põhimõttega on aset leidnud. Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses märkinud, et killustusrongi 3901/3902 kirjalikul sõiduloal LA-64 oli lubatud sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni. Vastavalt Raudtee Rongiliikluse ja Manöövritöö juhendile peab aga kirjalikul sõiduloal LA64 olema märgitud täpne kilomeeter ja piket, tööde sisu ja tööjuhi või tema volitatud töötaja nimi. Nõutud andmed kirjalikul sõiduloal nr LA-64 puuduvad. See tähendab seda, et kui tööandjal jääb mingi nõue täitmata, siis tema võtab riski ja peab vastutama toimunud raudteeintsidenti eest ise. Antud vaidluses tööandja süüdistas juhtumis töötajat vaatamata sellele, et sündmus juhtus tööandja tegemata tööde tõttu. Töö ei olnud piisavalt korraldatud. Töötingimused olid puudulikud. Hageja kutsestandard vedurijuhi abi II kätkeb endas spetsialiseerumist diiselrongi vedurijuhi abi kohuste täitmisele, samuti omab ta õigust juhtida manöövritöid. Remonttööde teostamisel juhib piirkonnas tehnika liikumist ainult selleks määratud töödejuht või tema poolt volitatud isik, hageja täitis diiselvedurijuhi abi kohuseid ega ei olnud manöövritööde juht. Luba Võhma jaama sisenemiseks küsis hageja vedurijuht NA korraldusel. Loa küsimise tingis asjaolu, et eelnevalt oli saadud tosaatorvagunitega manöövrit teostanud GT töötajalt korraldus liikuda 3 3 kuni 4 vagunit tagasi Võhma jaama suunas ja tekkis reaalne oht, et see toob kaasa Võhma jaama kustunud sissesõidu foori loata läbimise sest tosaatorvagunitega manöövreid teostanud GO T töötaja andis korralduse peatumiseks enne kui läbiti Võhma jaama kustunud sissesõidufoor ega ei toimunud töörongi sisenemist Võhma jaama. Korraldust teavitada Võhma jaamakorraldajat, et ei sisenetud Võhma jaama, vedurijuht hagejale ei andnud. Hageja töötas kõne all oleval päeval diiselvedurijuhi abi kohustes ning allus otseselt vedurijuhi korraldustele ja juhtimisele. Oma tööülesannete täitmisel juhindub vedurijuhi abi vedurijuhi korraldustest ja raudteeliiklust korraldavate dokumentide nõuetest, millede tundmine (ettenähtud mahus) on vedurijuhi abile kohustuslikud. E AS-i vedurijuhi ametijuhendi p-i 2.1.3 kohaselt on vedurijuhi põhitööülesandeks vedurijuhile alluvate meeskonnaliikmete (vedurijuhi abi I, vedurijuhi või vedurijuhi abi stažööri, tööülesannete jaotuse piires vedurijuhi abi II) juhtimine, juhendamine ja nende tööde koordineerimine. Lepingu lõpetamisel kostja poolt arusaamatul põhjustel jäi arvestamata väga oluline ja märkimisväärne asjaolu, et 90 % tööajast täidab hageja diiselrongi vedurijuhi abi kohuseid reisirongliikluses. Eelnev kõne all olevates tingimustes töörongi teenindamise kogemus hagejal puudus. 26.07.2011.a tuli hageja tööandja soovile vastu ja nõustus tööajakava muudatusega. Nimelt pidi hageja tööajakava järgselt sel päeval teenindama reisirongi. 26.07.2011.a oli hageja jaoks esimene töövahetus, peale pikka aega töövõimetuslehel viibimist. Hageja oli töökohustuste täitmisest eemal alates 15.04.2011.a kuni 24.07.2011.a. Peale pikka töökohustuste täitmisest eemal viibimist ei viidud hagejaga läbi instrueerimist, kuigi hageja taotles tööandjalt täiendavat informatsiooni töörongiga töötamise kohta TüriViljandi remontlõigul. Kostja ei arvestanud E VAarvamusega, kes oma vastuses tööandjale teatas, et hagejaga pole töölepingu erakorraline ülesütlemine õigustatud ja mõistlik. Hageja on töötajate esindaja ning E VA juhatuse liige ja läbirääkija tööandjaga kollektiivlepingu tingimuste üle. Hageja leiab, et E AS-i poolt osundatud asjaolud hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on pigem otsitud kuna käesoleval ajal käivad E AS-i ja E VA vahelised palgaläbirääkimised.
lg 1 p 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Kollektiivlepingu seadus (edaspidi KLS) § 9 kohaselt läbirääkimistes osalevate poolte esindajatega ei või töölepingut üles öelda töölepingu seaduse § 92 lõike 1 punktist 4 tuleneval põhjusel.
lg 3 sätestab, et kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Juhin tähelepanu asjaolule, et
lg-st 3 tulenevalt tõendamiskoormus pööratud töötaja esindajaga töölepingu ülesütlemisel tööandja kahjuks, kes peab tõendama, et tööleping ei öeldud üles viidatud alusel, vaid muul seaduses lubatud alusel.
lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega hagiavalduse rahuldamisel lepingu ülesütlemise tuvastamise osas, siis tuleb lugeda leping mitte lõppenuks. Sel juhul tuginedes
hagejal on õigus kahju hüvitamisele.
järgi töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest 4 võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Seega hüvitamisele kuulub tasumata töötasu alates 23.08.2011 kuni otsuse jõustumiseni v.a.
Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda
lõikes 2 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik. Juhul kui kohus tuvastab, et oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane ega tuvasta E AS-i poolt 17.08.2011.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisust siis leiab hageja, et töötaja võimalik kohustuse rikkumine ei olnud eriliselt raske ning tööleping öeldi üles etteteatamistähtaegu järgimata. Sel juhul kostja pidanuks järgima töölepingu erakorralisel ülesütlemisel
Ig-s 2 sätestatud tähtaegu ning teavitama hagejat sama sätte p-i 3 kohaselt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette vähemalt 60 kalendripäeva.
Ig-s 5 on sätestatud, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna tööandja pidanuks teavitama hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette 60 kalendripäeva siis on hagejal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Väidetav töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olev asjaolu toimus 26.07.2011.a. Avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esitati 17.08.2011.a ja avalduse kohaselt oli hageja viimaseks tööpäevaks 22.08.2011 .a. Seega teavitas kostja hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette 6 kalendripäeva millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda hüvitist 54 kalendripäeva eest. Hageja palub tuvastada E AS-i polt 17.08.2011 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata töötasu alates 23.08.2011 kuni kohtotsuse jõustumiseni, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses kui kohus lõpetab töölepingu
lg 2 nimetatud juhul ja alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 54 kalendripäeva eest seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest.
lg 1 punktide 3 ja 7 alusel vältimatu.
lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja 17.08.2011 töölepingu ülesütlemisavalduses on põhjalikult loetletud kõik õigusaktid ja dokumendid, mis tõendavad hageja süüd raudteeintsidendi põhjustamises. Kostja tööandjana küsis 01.08.2011 avaldusega seaduses ettenähtud korras E VA(EVA) arvamust töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta hagejaga. Oma 11.08.2011 vastuses ei nõustunud assotsiatsioon töölepingu erakorralise ülesütlemisega, korrates hageja ennastõigustavaid seisukohti. Lõpetuseks märkis E Vedurimeeste Assotsiatsioon, et on sunnitud pöörduma hageja kui töötajate esindaja õiguste kaitseks Tööinspektsiooni poole. EVA selline arvamusavaldus on selgelt erapoolik, kuivõrd tööandjat hoiatati Tööinspektsiooni pöördumisega, mis on siiski ainult töötaja õigus. Sellel põhjusel jättis E AS kõnealuse vastuses toodud seisukohad arvestamata, Hagiavalduses keskendub hageja oma tegevusele töötajate esindajana. Kostja kinnitab, et kõik hageja väited selles, et tööandja otsis võimalust temaga töösuhte lõpetamiseks seoses eelpool nimetatud tegevusega, on paljasõnalised. E AS kinnitab veelkord, et mingit põhjust selleks ei olnud. Hageja ei pea läbirääkimisi tööandjaga ainuisikuliselt, seega tema osa läbirääkimistes ei ole põhjust ületähtsustada. Raudteeliikluse ohutus on E AS prioriteet. Seega ei saa ei saanud kostja jätkata töösuhet töötajaga, kes pani toime ühe võimaliku raskematest raudteeliikluse alase rikkumise (keelava fooritule eiramine) ning asus enda rikkumist eitama ja oma tegevusetust õigustama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4.4-2/2163 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu seadus (edaspidi
) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töösuhe E AS-ga algas 09.12.1997 (enne äriühingute ühinemist oli hageja tööandjaks E V OÜ ) ning 02.05.2007 sõlmitud töölepingu muudatuse kohaselt täitis hageja diiselrongi vedurijuhi abi töökohustusi. Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 07.09.2011
Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on rikkunud oma töökohustusi ning kas töölepingu erakorraliseks üleütlemiseks oli mõjuv põhjus. Samuti on pooltel erimeelsused, kas töölepingu ülesütlemine oli õigustatud ilma ette teatamata. Vastavalt kostja poolt hagejale 17.08.2011 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on pooltevaheline tööleping alates 22.08.2011 üles öeldud
Seega vastab ülesütlemise avaldus
95 lg 1 toodud kirjalikule vorminõudele. 6 17.08.2011 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses sellega, et hageja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi järgnevalt: vedurijuhiabina juhtis hageja koos vedurijuht NA’ga 26. juulil 2001.a. killustikurongi 3901/3902 vedurit M-62 Türi-Võhma jaama vahel. Eirates raudtee tehnokasutuseeskirjade punkti 59 nõudeid sisenes killustikurong Võhma jaama sissesõidufoori kustutatud tuledele vaatamata ilma jaamakorraldaja loata jaama teel. Killustikurongi 3901/3902 kirjalikul sõiduloal LA-64 oli lubatud sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni. Oma sellise tegevusega põhjustas hageja raudteeintsidendi Raudteeseaduse § 40 lg 5 ja Raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 59 tähenduses (TVK tlk 30-34). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendanud töölepingu lõpetamist
lg 2 alusel.
lg 1 p 3 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
lg 1 p 7 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu.
lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5 poole. Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda
sätetest.
lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
lg 3 lubab
lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega eeldab erakorraline ülesütlemine
lg 1 p-de 3 ja 7 alusel mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingu rikkumisega. Rikkumisele hinnangu andmisel tuleb muu hulgas arvestada seda, et selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 17.08.2011 ülesütlemisavalduses märgitud asjaolud tegelikult esinesid. Hageja tunnistab, et rikkus oma töökohustusi, küll on aga hageja seisukohal, et eelnimetatud töökohustuse rikkumisel ei ole tõendatud eriti raske töökohustuse rikkumine. Hageja väidab, et 26.07.2011 väidetava raudteeintsidendi toimumise päeval tegutses ta vahetu juhi juhtimisel, hageja täidab 90% oma tööajast diiselrongi vedurijuhi abi kohuseid reisirongiliikluses ning remonttööde toestamisel töörongi teenindamise kogemus 7 hagejal puudus. Samuti ei viidud peale hageja poolt pikka töökohustuste täitmisest eemal viibimist läbi hageja instrueerimist, kuigi hageja taotles tööandjalt täiendavat informatsiooni töörongiga töötamise kohta Türi-Viljandi rongilõigus. Hageja töötas vaidlusalusel päeval diiselvedurjuhi abi kohustes ja allus otseselt vedurijuhi korraldustele ja juhtimisele. Hageja on seisukohal, et kuigi 26.07.2011 toimus raudteeintsident Raudteeseaduse § 40 lg 5 ja raudtee tehnokasutuseeskirja § 59 tähenduses, siis kuna raudteeintsidendiga ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongiga või muu raudteeveeremiga, siis töölepingu lõpetamine
lg 1 p 7 alusel on ebaseaduslik ja juhul kui hageja rikkus töökohustusi, siis hea usu põhimõttest tulenevalt lasus kostjal kohustus teha hagejale hoiatus.
lg 1 alusel, mis tingiks töösuhte ülesütlemise, st peab olema mõjuv põhjus, mille puhul ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul AS E on kasutanud õigesti töölepingu ülesütlemise põhimõtet ning E AS Veeremiteenistuse töökorralduse reeglite punkt 2.7.16 kohaselt on pidanud töökohustuse oluliseks rikkumiseks, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist, süülist töökohustuste mittenõuetekohast täitmist või täitmata jätmist, mille tagajärjel toimus või oleks võinud toimuda raskete tagajärgedega õnnetus ja /või tekitati varaline kahju või loodi sellise kahju tekkimise oht tööandjale ja/või kolmandatele isikutele. Kostja on pidanud oluliseks seda, et hageja eitas oma süüd tema poolt 26.07.2011 raudteeintsidenti põhjustamises ja võttis temapoolse töökohustuse rikkumise omaks alles Töövaidluskomisjonis. On ilmselge, et vedur, mis veab 25 vaguniga kaubarongi on suurema ohu allikas ning hageja poolt süüline töökohustuste rikkumine lõi kahju tekkimise ohu
Hageja poolt 26.07.2011 süüliselt toime pandud töökohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu ei saa eeldada, et kostja oleks pidanud kohaldama hagejale hoiatust ja jätkama hagejaga töösuhet. Kuivõrd raudteeliikluse ohutus on kostja prioriteet, siis ei saa eeldada, et kostja jätkaks töösuhet töötajaga, kes pani toime ühe võimaliku raskematest raudteeliikluse alastest rikkumistest ning asus enda rikkumist eitama ja oma tegevust õigustama. Kohtu arvates oli kostjal võimalik hinnata hageja käitumist sellise erilise raskusena, mille tõttu ei pidanud ta järgima lepingu ülesütlemisel
Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on tingitud hageja kui usaldusisiku kohustuste täitmisest. Samuti leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks rikkunud hagejaga töölepingu erakorralisel ülesütlemisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja on selgitanud, et vedurijuht N. A ’iga jätkati töösuhet seoses 10 sellega, et N. A tunnistas oma eksimust, hageja aga mitte. Tänaseks on vedurijuht N. A ’iga töösuhe lõppenud. Ülatoodut arvestades, leiab kohus, et kostja on tõendanud, et hageja rikkus 26.07.2011 töökohustusi ulatuses, mis võimaldas tööandjal leping üles öelda 18.08.2011 eelnevaid hoiatusi tegemata, etteteatamise tähtaegu järgimata ja et lepingu üleütlemine on tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 18.08.2011 avalduse alusel 22.08.2011 vastab seaduses sätestatule ega ole
Seega on tööleping ehk võlasuhe nende vahel VÕS § VÕS § 186 p 6 alusel lõppenud. Sellest tulenevalt puudub vajadus anda hinnang hageja keskmise töötasu suurusele ja vastavatele tõenditele. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 on tsiviilasja hind 6504,80 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Marget Henriksen kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.