KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-51884

§ 23

lg 3 sisuga oleks vastuolus võla nõudmine võla tekkimise ajal ametis olnud juhatuse liikmelt; 2) leiab apellant, et kuna solidaarne vastutus tekkis seaduse alusel isikul, kes oli teenuse osutamise ajal juhatuse liige, siis on õigus esitada hagi kohustuste täitmiseks selle juhatuse liikme vastu, kellel selline solidaarne vastutus tekkis. Vastutus ei lõppenud seoses sellega, et tema asemel sai juhatuse liikmeks teine isik; 3) leidis Tartu Ringkonnakohus otsuses nr 2-11-29688: „Seaduse ei näe ette, et isiku valimisel juhatuse liikmeks läheks talle ilma eraldi kokkuleppeta üle EVKS § 23 lg 3 sätestatud solidaarkohustus enne tema juhatuse liikmeks valimist tekkinud kohustuse täitmise eest." Järelikult on Tartu Ringkonnakohus asunud seisukohale, et vastutab just võla tekkimise ajal ametis olnud juhatuse liige.

1. M. Kukk vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus selgelt öelnud, et kohus nõustub kostja seisukohaga ning seda seejärel ka põhjendanud; 2) ei ole EVKS § 23 lg 3 grammatilisel tõlgendamisel võimalik panna vastutama äriühingu endiseid juhatuse liikmeid, kuna sättes puudub lausetäiend „võlgnevuse tekkimisel ajal ametisolnud.“ Seega saab nimetatud sätet tõlgendada vaid selliselt, et võlgnevuse eest vastutavad vaid nõude esitamise hetkel ametis olevad juhatuse liikmed. Kui nõustuda apellandi tõlgendusega, siis tekiks õigusselgusetus küsimuses, milline juhatuse liige vastutaks tema nõude eest juhul, kui juhatuses toimub vahetus vahetult üks päev enne arve esitamise päeva; 3) ei ole Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 2-11-29688 väljendatud seisukohti võimalik käesolevasse vaidlusesse üle võtta. Seal oli küsimuse all see, kas EVKS § 23 lg 3 alusel saab nõuet ka likvideerija vastu esitada. Käesolevas menetluses aga ei ole vastustaja olnud äriühingu likvideerija ja temalt nõutakse sisse kohustust 1,5 aastat hiljem peale seda kui tema juhatuse liikme volitused lõppesid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 3
3. Käesoleval juhul ei ole vaidlust iseenesest selles, et lepingulisest suhtest tulenev võlgnevus hageja (apellandi) ees tekkis AS-l DEF Holding, kes on 19.10.2011.a seisuga äriregistrist kustutatud ja kes seetõttu ei saa ka enam olla õiguste ega kohustuste kandjaks. Hageja nõue on rajatud EVKS § 23 lg-le 3, mille kohaselt registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Tasu maksmisega viivitamisel üle kuue kuu võib registripidaja taotleda kohtus emitendi sundlõpetamist.
4. Maakohus asus seisukohale,

§ 23

lg-t 3 tuleb tõlgendada selliselt, et hageja nõuete eest vastutavad solidaarselt emitendiga hagi esitamise hetkel ametisolevad juhatuse liikmed ja mitte need juhatuse liikmed, kes olid ametis teenuse osutamise hetkel. Kolleegium ei nõustu apellandi etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamata, miks kohus tõlgendas seadust kohtuotsuses toodud viisil. Maakohus on tõlgendanud EVKS § 23 lg-t 3 süstemaatiliselt, asudes seisukohale,

§ 23

lg 3 mõtte ja sõnastuse kohaselt on nimetatud sättega silmas peetud olukordi, kus teenustasude maksmisele suunatud nõuded esitatakse jätkuvalt tegutseva (s.o mitte äriregistrist kustutatud) emitendi vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui võlgnevus tekib jätkuvalt tegutseval (äriregistrist kustutamata) emitendil, siis EVKS § 23 lg 3 kohaselt saab täitmata kohustuse eest lisaks emitendile endale olla solidaarselt vastutav emitendi ametisolev juhatus. Seaduse sõnastus, mille kohaselt emitendiga solidaarselt vastutavad emitendi juhatuse liikmed, ei näe ette eristamist, mille kohaselt nõudeid võiks esitada sõltuvalt olukorrast kas ametis olevate juhatuse liikmete või varem ametis olnud juhatuse liikmete vastu. Äriühingu juhatuse liikmete all saab ja tuleb mõista ametis olevaid juhatuse liikmeid. Kui seadusandja soovib anda võimaluse esitada teatud nõudeid ka äriühingu varem ametis olnud juhatuse liikmete vastu, siis peab selline võimalus seadusest selgesõnaliselt tulenema. 9. Ringkonnakohus märgib lisaks, et juhatuse liikmete isiklik solidaarne vastutus aktsiaseltsi varaliste (lepinguliste) kohustuste täitmise eest on erandlik, mistõttu ei ole alust tõlgendada EVKS § 23 lg-t 3 laiendavalt. Ka EVKS § 23 lg 3 teine lause, mis võimaldab registripidajal taotleda kohtus emitendi sundlõpetamist tasu maksmisega viivitamisel üle kuue kuu, viitab seadusandja ettekujutusele, et registreerimis- ja teenustasude nõuded esitatakse pigem lühikese aja jooksul ning seda emitendi hetkel ametis olevate juhatuse liikmete vastu. See võimaldab asuda seisukohale,

§ 23

lg 3 puhul ei ole silmas peetud nõuete esitamist pärast seda, kui emitent on juba äriregistrist kustutatud. Eeltoodust lähtudes asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kui tegutseva äriühingu (emitendi) puhul ei annaks EVKS § 23 lg 3 alust esitada nõudeid juhatuse liikmete vastu, kelle ametiaeg on lõppenud, siis ei tulene seadusest niisugust võimalust ka äriregistrist juba kustutatud emitendi puhul.

1. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses toodud viide Tartu Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-11-29688, kus ringkonnakohus leidis, et kuigi EVKS § 23 lg-s 3 sätestatud solidaarvastutus laieneb ka emitendi likvideerijale, ei saa aktsiaseltsist emitendi likvideerija olla vastutav kohustuste täitmise eest, mis on tekkinud enne temal juhatuse liikme volituste tekkimist. Seisukoht, et varem tekkinud kohustuste täitmist ei saa sisse nõuda hiljem juhatuse liikme volitused saanud isikult, ei tähenda automaatselt seda, et seaduse kohaselt oleks võimalik neid nõudeid esitada varem ametis olnud isikute vastu. Samuti on käesoleva vaidluse puhul erinevuseks võrreldes tsiviilasjaga nr 2-11-29688, et nimetatud tsiviilasjas oli küsimuse all likvideerija vastutus. ÄS § 372 lg 1 kohaselt on aktsiaseltsi likvideerijatel juhatuse liikme õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus likvideerimise 4 olemusega. Eelöeldut kinnitavad ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-115-12 p 12, mille kohaselt laieneb EVKS § 23 lg-st 3 tulenev vastutus üksnes n-ö sisemistele likvideerijatele, mitte aga kohtu määratud likvideerijatele. Seega ei ole likvideerija vastutuse ulatuse kohta tehtud järeldused vahetult ülekantavad juhatuse liikme vastutusele.
2. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ / allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5