3-12-2485/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-12-2485 Määruse kuupäev

1. aprill 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi AS Samat kaebus Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni 03.10.2012 ettekirjutuse nr 3.1-1/10293-1 tühistuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks
2. Lõpetada haldusasja menetlus.
3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv, s.o 15 eurot, AS Samat arveldusarvele
5. Mõista Tööinspektsioonilt AS-i Samat kasuks menetluskulude katteks välja üheksasada kakskümmend kolm eurot ja nelikümmend senti (923,40).
6. Kohtumääruse koopia saata menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Resolutsioon Edasikaebamise kord Asjaolud
7. Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni 03.10.2012 ettekirjutusega nr 3.1-1/10293-1 (tlk 20) kohustati AS-i Samat tööandjana korraldama sõidukijuhtide töö- ja puhkeaega nii, et juhid saavad kinni pidada töö- ja puhkeaja nõuetest ning juhte juhendada ja regulaarselt kontrollida. Kaebaja esitas 15.10.2012 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. Tööinspektsiooni (vastustaja) 25.10.2012 vaideotsusega nr 3.1-1/10293-4 (tlk 26-28) jäeti vaie rahuldamata.
8. 26.11.2012 esitas kaebaja kaebuse Tartu Halduskohtule, nõudes ettekirjutuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt selle tühistamist.
9. Vastustaja 01.03.2013 otsusega nr 3.1-1/10293-8 (tlk 117) tühistati Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni 03.10.2012 ettekirjutus nr 3.1-1/10293-1 alates 12.02.
10. Vastustaja esitas halduskohtule seisukoha, milles leidis, et kohtumenetlus tuleb haldusasjas lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. 1
11. Kaebaja nõustus oma 11.03.2013 vastuses (tlk 121-123) vastustaja seisukohale menetluse lõpetamise osas menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 2436,60 eurot. Taotlusest ja sellele lisatud kaebaja esindaja arvetest nähtuvalt on kaebaja kandnud vastustaja ettekirjutuse vaidlustamisega seoses kokku 2436,60 eurot, millest 1498,20 eurot on kantud vaidemenetluses. Taotlusele on lisatud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid.
12. Vastustaja vaidleb menetluskulude taotlusele vastu (tlk 132-133). Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine on tingitud teises kohtumenetluses ilmnenud asjaolude tõttu, mistõttu ei olnud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest. Haldusasjas käsitleti asjaolusid, mis osaliselt kattusid väärteoasjas nr 4-12-5311 käsitletud asjaoludega ning väärteomenetluses oli kaebaja kaitsjaks sama isik, kes esindas teda halduskohtumenetluses, seetõttu pole menetluskulud kaebaja poolt taotletud ulatuses põhjendatud.
13. Kaebaja vaidleb omakorda 15.04.2013 seisukohas (tlk 186-187) vastustajale vastu ja on seisukohal, et kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Kohtu seisukoht
14. Praeguseks vaidlevad pooled ainult menetluskulude hüvitamise üle. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS ) § 152 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud. Kaebaja on avaldanud nõusolekut asjas menetluse lõpetamiseks ega ole taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudega. Eelnevale tuginedes lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
15. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2436,60 eurot. Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt on kaebaja menetluskulud kujunenud järgnevalt: menetluskulud vaidemenetluses 1248,50 eurot + käibemaks 249,70 eurot, riigilõiv kaebuselt 15 eurot, menetluskulud halduskohtumenetluses 769,50 eurot + käibemaks 153,90 eurot. Taotlusele lisatud maksekorraldustelt nähtub, et menetluskulud on kaebaja poolt kantud (tlk-d 126 ja 127).
16. Kohus märgib, et tasutud riigilõiv 15 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele.
17. HKMS § 108 lg 6 kohaselt vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul on vastustajal olnud enne kohtumenetlust võimalik vaidemenetluses kaebaja argumente kaaluda ja oma otsustust revideerida. Vastustaja seda teinud ei ole. See võimalus on tal olnud ka halduskaebuse saamisel, kuid ka siis ei ole seda tehtud. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti andmine on muuhulgas tingitud just kaebuse esitamisest. Halduskohus nõudis vastustajalt vastust kaebusele. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu. Kohtute infosüsteemi andmetel oli vastustaja 2 aga väärteoasja menetluses juba samal ajal maakohtus kaebuse vähemalt osaliselt õigeks võtnud. Vastuses halduskaebusele vastustaja sellest halduskohut vastuses ei informeerinud. Väärteoasjas tehtud kohtuotsusega tühistati Tööinspektsiooni tööinspektor-väärteomenetleja Eda Oisalu 03.10.2012 koostatud kiirmenetluse otsus nr 3.1-2/10294 Rene Musta karistamises LS § 244 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Kaebemenetluses tuvastati väärteoasja kohtuvälisel menetlusel väärteomenetluse õiguse olulisi rikkumisi ning menetluse ühekülgsus ja puudulikkus, mis tingisid otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise Rene Musta teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus on seisukohal, et süüteomenetluses tehtud otsus ei tinginud iseenesest järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist, kuid mõlemad otsused on vastustaja poolt antud olulises määras samadel faktilistel asjaoludel. Vastustaja oli maakohtu otsuse tegemise ajaks oma eksimust haldusasjas tähtsust omavates faktilistes asjaoludes maakohtus tunnistanud, mistõttu ei ole tema poolt põhjendatud oma seisukohtade muutust siduda maakohtu otsuse kuupäevaga. Haldusmenetluse seaduse § 65 lg 3 sätestab, et kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates. Seega tekib haldusorganil kohustus sellise haldusakti kehtetuks tunnistamiseks isiku vastavasisulise taotlusega. Kõnealusel juhul oli isik juba esitanud ettekirjutuse tühistamiseks kaebuse halduskohtule. Käesoleval juhul ei ole õigusvastaseks osutunud haldusakti andmist tinginud kaebaja pahatahtlik käitumine (vrdl RKHKm kohtuasjas nr 3-3-1-06 p 11), vaid vastustaja poolt asjas tähtsust omavate asjaolude ebapiisav väljaselgitamine. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise otsustus seotud kaebuse esitamisega halduskohtule ning põhjendamatu oleks jätta kohtumenetluses kantud kulud kaebaja enda kanda. HKMS § 108 lg 11 tulenevale volitusnormile tuginedes on kohus seisukohal, et neil asjaoludel on kaebaja menetluskulude kaebaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, vaatamata sellele, et nii haldus- kui süüteosasjas oli kaebaja lepinguliseks esindajaks sama advokaadibüroo advokaat.
18. Kaebaja on taotlenud ka vaidemenetluses kantud kulude hüvitamist. Kohus selgitab, et vaidemenetluses kantud kulud ei ole HKMS §-dest 101-103 ja 109 tulenevalt menetluskulud, mida saaks kohus välja mõista. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
19. juuni 2011 otsuses nr 3-3-1-20-11 (p 18). Seega ei mõista kohus vastustajalt välja vaidemenetluse kulusid summas 1498,20 eurot.
20. Kaebaja taotleb kohtumenetluses kantud õigusabikulude summas 938,40 (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Kuna selle hulka on arvestatud tasutud riigilõiv, mis kuulub kaebajale tagastamisele, tuleb see hüvitatavast summast maha arvata. Seega jääb kohtumenetluses kantud kuluks 923,40 eurot, mille hulgas on arvestatud käibemaks 20% (vt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 19.12.2012 otsuses nr 3-3-1-54-12, p 22). OÜ Advokaadibüroo Evesheds Ots & Co arvelt nr 20121559 nähtuvalt on kaebuse koostamiseks osutatud õigusabiteenust kaebajale kokku 8 tundi. Kohtu hinnangul on kaebaja kulud põhjendatud ning tuleb vastustajalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3