KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2013; Tallinn Haldusasja number 3-11-2615 Haldusasi OÜ Nerobalt kaebus Maksu- j

§ 92

lg 1 p-s 3 on sätestatud, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast.

1. Käesoleval juhul on leitud maksuotsuses, et kaebuse esitaja on OÜ EBSRD Group arved küll tasunud, kuid teenuse saamine nimetud äriühingult ei leidnud kinnitust, mis tähendab seda, et avaldajal ei olnud õiguslikku alust arvetel kajastatud sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu tingis asjaolu, et OÜ-s EBSRD Group sisulist majandustegevust ei toimunud. Vaidlustatud haldusaktis on muuhulgas selgitatud, et nimetatud äriühingu puhul täheldati reaalse majandustegevuse puudumist ka varasemate kontrollimenetluste käigus. Siinkohal tuleb nõustuda maksuhalduri seisukohaga veel selles, et ainuüksi esitatud arved ja lepingud ei tõenda teenuse osutamist, kui eksisteerivad muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et dokumentidel kajastatud teenuseid siiski tegelikult ei osutatud. Pooled vaidlevadki sisuliselt selle üle, kas OÜ EBSRD Group poolt esitatud arvetel kajastatud tehingud
2. aastal toimusid või mitte. 24.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused arvetel kajastatud tehingute mittetoimumisest ümber lükanud või mitte. Asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur nimetatud järeldusele jõudis sisalduvad põhiliselt vaidlustatud maksuotsuse punktides 1.1 ja 1.1.1 (tl 12-17). Vastustaja osundab perioodil 07.05.2007 – 12.11.2007 OÜ EBSRD Group juhatuse liikme German Štšerbakovi poolt 02.06.2008 antud selgitustele, millest nähtuvalt äriühing sellel perioodil majandustegevusega ei tegelenud. Vastav kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 69). Samuti on pidanud maksuhaldur oluliseks ja viidanud asjaoludele, mille kohaselt ei olnud ühelgi arvel ega teostatud tööde aktil märgitud tööde teostamise aega, mahtu ega kirjeldust. Vastustaja toob eraldi välja veel täitja ja tellija rollide segaminiajamise teenuste osutamise lepingus (tl 82-83), millest järeldub samuti, et tegelikkuses arvetel kajastatud tehinguid aset ei leidnud. Kaebuse esitaja pidas rollide segaminiajamist lepingus küll lihtsalt eksituseks ning iseenesest ei saa taolist võimalust ka päris kõrvale jätta, kuid vastustaja ei olegi rajanud maksuotsuse seisukohti üksnes eelnimetatule. Maksuhalduri hinnangul tegelikkuses OÜ Nerobalt ja OÜ EBSRD Group vahelisi tehinguid

1. aasta juunist septembrini ei toimunud ning vaidlustatud haldusaktis väljatoodud sellesisuliste põhiaspektide ümberlükkamata jätmise korral tuleb tõdeda, et Põhja maksu- ja tollikeskuse eelnimetatud seiskohta kinnitab kaudselt veel ka ebatäpselt vormistatud leping. Vastustaja on kindlaks teinud, et EBSRD Group OÜ viimane majandusaasta aruanne esitati
2. aasta kohta, kuid aruandest ei ilmnenud, et äriühingul oleks olnud olemas ka põhitegevusalal (ehitus- ja remont) tegutsemiseks vajalikud seadmed ja vara. Käibemaksudeklaratsioone oli esitanud OÜ EBSRD Group kuni
3. aasta oktoobrini selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaksusumma oli sisendkäibemaksuga peaaegu võrdne. Alates
4. aasta novembrist ei ole OÜ EBSRD Group maksuhaldurile enam käibedeklaratsioone esitanud ning alates 05.06.2008 on äriühing käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Vastustaja on kirjeldanud vaidlustatud haldusaktis veel ka arvelduskontole raha laekumise järgset olukorda. Nimelt on enamus OÜ EBSRD Group arvelduskontole laekunud rahast German 6 Štšerbakovi poolt pangakontoris või pangaautomaadist sularahas välja võetud ning tehtud ülekandeid teistele äriühingutele, kelle puhul samuti reaalset majandustegevust ei esinenud. Maksuhaldur on märkinud veel vaidlustatud maksuotsuses, et OÜ EBSRD Group arvelduskontol nähtusid vaid tulud, mis peale laekumist sularahas välja võeti, kuid majandustegevusega äriühingul oleks pidanud kontol (mõnikord) ka kulusid kajastuma. Lähtuvalt eeltoodust tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l EBSRD Group puudusid ehitus- ja remonditeenuste pakkumiseks vajalikud vahendid, töötajaskond ja registreeritud transpordivahendid ning seega tegeleti arvete väljastamisega ning kaebuse esitaja ja eelnimetatud äriühingu vahelisi tehinguid ei saanud kontrollitaval perioodil toimuda. Kohus nõustub maksuhalduri sellekohase seisukoha ja põhjendustega. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg-st 2 ei ole vaja kaebuse rahuldamata jätmise korral kõiki vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendusi üle korrata kui kohus neid põhjendusi järgib. Siinkohal tuleb lähtuda ka sellest, et kaebuse esitaja ei ole vastustaja seisukohti ümber lükanud. Kohtuistungil esitas avaldaja oma väidete kinnituseks küll ühe lepingu, mis on sõlmitud 30.12.2006 OÜ Nerobalt (lepingus märgitud OÜ Neubalt) ja OÜ Belgradi Kaubandus vahel, kuid sellega ei saa tõendada neid töid või teenuseid, mida osaühingud EBSRD Group või Datilografale Group pidid kaebuse esitajale osutama. Seetõttu on asjakohatu ka kaebuses esitatud Belgradi Kaubanduse OÜ ja kaebuse esitaja vaheliste (võimalike) majandussuhete kirjeldus, sest see ei tõenda arvetel näidatud tööde tegemist või teenuste osutamist selliste äriühingute poolt, kellel ei olnud selleks vajalikke seadmeid, töötajaid ja vara ning kelle osas üldse reaalset majandustegevust ei täheldatud.
5. Vastustaja on seisukohal, et ka OÜ Datilografale Group poolt 23.08.2007 esitatud arve nr 050 alusel (tl 87) tegelikkuses osaühingule Nerobalt prügiveoteenust ei osutatud. Seega oli arvel kajastatud 34 600 krooniselt kogusummalt (ümardatuna) 5378 krooni suuruse summa sisendkäibemaksuna mahaarvamine põhjendamatu. Lähtuvalt eeltoodust ei aktsepteerinud maksuhaldur lisaks OÜ EBSRD Group arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamisele ka OÜ Datilografale Group arvel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamist ning vaidlustatud maksuotsusega kohustati kaebuse esitajat tasuma käibemaksuna kokku 210 907 krooni suurust summat. Asjaolusid, mille pinnalt jõudis maksuhaldur järeldusele, et nimetatud tehingut ei toimunud ja prügiveoteenust ei osutatud, sisalduvad põhiliselt vaidlustatud maksuotsuse punktis 1.1.2 (tl 17-19). Seoses eelnimetatuga viitab vastustaja kõigepealt OÜ Datilografale juhatuse liikme Oksana Baburkina seletusele, mille kohaselt anti talle 5000 krooni selle eest, et ta oli nõus asuma äriühingu juhatusse ja allkirjastama dokumente. Äriühingu tegevust oli korraldanud J. K., kelle nimelist isikut maksuhalduri andmetel aga Eesti rahvastikuregistris ei ole. Evaldas Kulieša, kes oli OÜ Datilografale Group juhatuse liige alates 15.11.2007 on aga Leedu maksuadministratsioonile antud seletustes igasugust seost osaühinguga Datilografale Group eitanud. Osaühingu ainukene tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel märgitud töötaja L. S. on kinnitanud maksuhaldurile, et täitis klaastaara vastuvõtja tööülesandeid. Täiendavalt on maksuhaldur teinud veel kindlaks, et enamus OÜ Datilografale Group arvelduskontole laekunud rahast võeti Oksana Baburkina poolt sularahas välja ning et tavapärase majandustegevusega ettevõtetele iseloomulikke majandustehinguid pangakontolt ei nähtunud. Samuti ilmneb vaidlustatud haldusaktist, et majandusaasta aruandeid ei ole OÜ Datilografale Group esitanud. Ei ole tuvastatud ka mingisuguste masinate või seadmete olemasolu, millega oleks olnud võimalik prügiveoteenust osutada. Lähtuvalt eeltoodust nõustub kohus maksuhalduri seisukohaga, et kaebuse esitaja ning OÜ Datilografale Group vahel ei saanud 23.08.2007 arvel kajastatud tehingut aset leida, mis tähendab seda, et sisendkäibemaksu mahaarvamine oli põhjendamatu ning vastava käibemaksu määramine õigustatud. Maksuhalduri seisukohad on kaebuse esitaja poolt ümber lükkamata.
6. Arvestades asjaolu, et maksuhalduri hinnangul ei saanud kontrollitava perioodiga seonduvatel arvetel näidatud tehinguid kaebuse esitaja ning osaühingute EBSRD Group ja Datilografale Group vahel toimuda, on vastavatelt summalt kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt arvestatud ühtlasi ka 7 tulumaksu. Vaidlustatud maksuotsuse andmise ajal kehtinud TuMS § 51 lg 1 kohaselt pidi residendist äriühing maksma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu välja arvatud siis, kui nendelt kuludelt oli kinni peetud tulumaks vastavalt sama seaduse paragrahvidele 48-
7. Eelnimetatud paragrahvide alusel reguleeriti tulumaksu maksmist erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt ning nende juhtumitega antud juhul tegemist ei olnud. Vaidlustatud maksuotsuse punktis 2 on tehtud piisavaid viiteid asjakohastele tulumaksuseaduse sätetele ning põhjendatud miks maksuhaldur jõudis järeldusele, et väidetavaid majandustehinguid kuludokumentidel näidatud müüjaga tegelikkuses ei toimunud. Kohus nõustub maksuhalduri sellekohase hinnanguga ega pea vajalikuks seda üle korrata. Seega oli tegemist kuluga, mis ei olnud ettevõtlusega seotud ning taoline kulu on maksustatav. Seoses eelnimetatuga tuleb siinkohal ühtlasi selgitada, et juhtudel, mil selgub, et osapoolte vahel ei ole tehinguid toimunud ja teenuse saamise fakt ei ole samuti tuvastatav, ei ole maksusummat võimalik hindamise teel määrata ning väljamaksed tuleb tervikuna maksustada. Maksuhalduri käsitlusega tuleb nõustuda ka selles osas, mis puudutab aegumistähtaegasid.

§ 98

esimese lõike teise lausega on sätestatud, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Siinkohal tuleb nõustuda maksuhalduriga, et sisendkäibemaksu mahaarvamisel ja väljamaksete tegemisel tegelikkuses asetleidmata tehingutelt oli tegemist tahtliku tegevusega ning maksusumma määramine ei olnud aegunud. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. 27. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 8