) § 19 lg 8 p 4 ja § 41 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1, 2 ja 3 ,§ 66 lg 2 p-d 3 ja 4 ja lg 3 Eesti Töötukassa juhatuse 21.01.2010 otsus nr 94 tagasiulatuvalt kehtetuks, kuivõrd toetust kasutati tegevuseks, millele töötukassa toetust ei oleks saanud väljastada, s.o. olemasoleva ettevõtte edendamiseks. Ühtlasi otsustati nõuda toetuse täies ulatuses tagasi maksmist ( tl 65).
lg 3 alusel 21.01.2010 juhatuse otsuse nr 94 ning eraldas kaebuse esitajale 70 000 krooni, sealjuures lähtus vastustaja kaebaja poolt esitatud dokumentidest.Kaebuse esitajale ei väljastatud toetust suulise kokkuleppe alusel, vaid isik esitas ise kõik toetuse saamiseks ettenähtud dokumendid. Eeltoodust tulenevalt väljastati haldusakt haldusmenetluses seadustiku (HMS) mõttes, mille väljaandmist isik ise taotles. 12. Kaebusele lisatud kirjavahetus töötukassa töötajaga on käesolevas vaidluses asjasse puutumatu. Märkimist väärib ainult lõik, kus kaebuse esitaja väidab, et mulle pole saadetud allkirjastamiseks ettevõtluse alustamise toetuse otsust, milles on viited seadusele, millele tugineb teiepoolne ettevõtluse toetuse maksmine, millest lähtuvalt ei olnud ma teadlik asjaolust, et ettevõtet või juriidilist keha ei tohi ettevalmistavalt toetuse kasutamiseks registreerida. Viide
§-le 19 on olemas toetuse andmise otsuse esimeses lauses. Vastavalt ettevõtluse alustamise toetuse otsuse punktile 3.
lg 4 p 1 sätestab üheselt: Ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva ettevõtja majandustegevusega alustamiseks ja laiendamiseks. Võttes arvesse, et kaebuse esitaja ei informeerinud eelnevalt vastustajat olemasoleva äriühingu laiendamisest toetuse abil, puudus töötukassal ka vastav informatsioon ning ettevõtluse alustamise toetus maksti välja heauskselt lähtuvalt äriplaanis kirjeldatule. Nagu hilisema kontrolli käigus selgus, ei järginud kaebuse esitaja äriplaanis sätestatut ning, informeerimata töötukassat, kasutas seda hoopis 11.09.2009 asutatud OÜ Arle laiendamiseks .
15.
lg 4 p 1 keelab otseselt ettevõtluse alustamise toetuse andmist olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge seadusandja tahe – välistada toetuse andmist olemasolevatele äriühingutele, mis on asutatud enne toetuse andmist. Kui kaebuse esitaja oleks töötukassat toetuse taotluse esitamisel informeerinud, et kavatseb saadud toetusega alustada või laiendada olemasolevat äriühingut (ettevõtjat), ei oleks töötukassa vastavat toetust võinud väljastada. Toetuse sihipärase kasutamise kohustus laieneb ka toetuse saajale ning kaebuse esitaja pidi olema teadlik uue äriühingu asutamise kohustusest. 16. Selgusetuks jääb, millise dokumendi väljastamist kaebuse esitaja silmas peab, mida töötukassa talle väidetavalt ei väljastanud. Kaebuse esitajale edastati toetuse andmise otsus, mille kättesaamist ta sisuliselt ise kinnitab 27.01.2010 saadetud avaldusega muuta toetuse ülekandmise panka. Kaebuse esitaja väited, nagu ei oleks töötukassa andnud talle piisavalt informatsiooni toetuse kasutamise tingimuste kohta, on paljasõnalised ja pahausksed. Toetuse andmise otsus oli piisavalt informatiivne, viidates muuhulgas toetuse kasutamise tingimustele lähtuvalt
. Lisaks eelnevale oli kaebuse esitajal alati ka võimalik küsimuste tekkimisel pöörduda ise töötukassasse, kuid esimene kontakt kaebuse esitajaga peale toetuse eraldamist tekkis alles 18.10.2011, millal töötukassa ise pöördus kaebuse esitaja poole ettevõtte esimese ja teise poolaasta majandusaruannete esitamise nõudes ning millele kaebuse esitaja vastas 21.10.2011, saades töötukassalt vastavate aruannete esitamiseks tähtaja pikendust. Enne seda kaebuse esitaja poolt töötukassa poole pöördumise kohta andmeid ei ole. 17.Tulenevalt HMS § 64 lg 3 ning § 67 kaalus töötukassa enne toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamist ka selle tagajärgi kaebuse esitajale. Nimetatud kaalutlused nähtuvad kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud töötukassa otsusest. Töötukassa kaalus ka otsuse kehtetuks tunnistamisel avalikku huvi, et haldusakt jääks kehtima. Kaalumise käigus jõudis töötukassa järeldusele, et antud juhul kaalub avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks üles isikliku huvi. Vastustaja hinnangul läheks avaliku huviga ilmselgelt vastuollu olukord, kus jäetakse kehtima otsus toetusele, mida kasutati otseselt seaduse vastaselt. Töötukassa rõhutab, et kuna väljastatav toetus tuleb Euroopa Sotsiaalfondist, siis on töötukassa toetuse väljastamise tingimuste täitmise osas samaselt kontrollitav ning peab suutma põhjendada, miks üks või teine toetus anti või jäeti tagasinõudmata. 18.
Asjas puudub vaidlus, et käesoleval juhul kasutati toetust juba olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamiseks, seega ei oma siin isegi sisulist tähtsust, mis oli selle olukorra tekke põhjuseks – toetust on kasutatud vastuolus seadusega ja on seega mittesihipärane (mitteabikõlblik toetus), kuuludes kohustuslikus korras tagasinõudmisele vastavalt
IV KOHTU PÕHJENDUSED 19. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et Eesti Töötukassa (töötukassa) 28.06.2012 otsus nr 7-8/3412 on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 4 20.
lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.
p 1 avab tööturuteenuse mõiste ning osundatud sättest tulenevalt on tööturuteenuseks nii teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja samas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks, aga samuti teenus, mida osutatakse tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
lg 1 sätestab tööturuteenuste liigid, nähes punktis 9 ette töötule osutatava tööturuteenusena ettevõtluse alustamise toetuse . 21.
, mis käsitleb ettevõtluse alustamise toetust, kehtestab muu hulgas ka selle tööturuteenuse osutamise tingimused ja korra. Vastustaja on õigesti märkinud, et
lg 1 sätestab tingimused, millele peab vastama töötu, kellel on õigus taotleda töötukassast ettevõtluse alustamise toetust ja sama paragrahvi lg 2 on loetletud dokumendid, mis tuleb nimetatud toetust taotleval töötul töötukassale esitada. Käsitletava paragrahvi lg 3 tulenevalt otsustab ettevõtluse alustamise toetuse andmise töötukassa kooskõlastatult töötu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse ning Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse esindajaga 30 tööpäeva jooksul töötult avalduse saamisest arvates. Töötukassa 21.01.2010 juhatuse otsus nr 94 on tehtud vastavalt
lg 3, aluseks on võetud kaebaja 11.12.2009 esitatud avaldus ja sellele lisatud dokumendid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja ise esitas töötukassale toetuse saamiseks avalduse ja teised
lg 2 ettenähtud dokumendid ning esitatud avalduse alusel algatatud haldusmenetluse tulemusena anti haldusakt, mille väljaandmist kaebaja ise taotles. Kohus rõhutab veelkord, et ettevõtluse alustamise toetuse andmise kord ja tingimused on sätestatud seaduses ning
ega teistest
sätetest ei tulene ettevõtluse alustamise toetuse andmist suulise kokkuleppe alusel või kahepoolse lepinguga, milles sisalduvate tingimustega nõustumist kinnitanuks lepingu teise osapoole – kaebuse esitaja allkiri, vaid ettevõtluse alustamise toetuse andmine otsustatakse haldusaktiga. 22. Ülaltoodust tulenevalt ei pidanudki töötukassa esitama kaebajale allkirjastamiseks toetuse kasutamise tingimusi sisaldavat dokumenti ning kaebuse väited, mis rajanevad eeldusel, et ettevõtluse arendamiseks toetuse andmine ja selle kasutamine toimub töötukassa ja taotleja vahel sõlmitava lepingu alusel, on põhjendamatud ning vastuolus
sätestatuga. Kohus ei pea veenvaks kaebuse väiteid, mille kohaselt ei olnud kaebaja sellise dokumendi allkirjastamiseks esitamata jätmise tõttu teadlik, millisele seadusele tugineb ettevõtluse alustamise toetuse andmine, mistõttu ei olnud ta ka teadlik sellest, „et ettevõtet või juriidilist keha ei tohi ettevalmistavalt toetuse kasutamiseks registreerida“. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et kui isik esitab töötukassale omal initsiatiivil avalduse ja vajalikud dokumendid toetuse taotlemiseks, siis on ta ka eelnevalt saanud informatsiooni sellise toetuse olemasolust, selle taotlemiseks vajalikest dokumentidest ( näiteks
lg 1 p 2 nimetatud nõude täitmise tõendamiseks, samuti äriplaan) ja ka toetuse andmise ja kasutamise tingimustest. Lisaks
le on vastav teave avaldatud ka töötukassa kodulehel. Isegi juhul, kui eeldada, et toetuse taotlemisel ei pidanud isik teadma
-st tulenevaid toetuse andmise ja kasutamise tingimusi , ei järeldu sellest, et kaebuse esitaja ei saanud ka olla teadlik otsuses nr 94 sätestatud toetuse kasutamise tingimustest. Vaidlus puudub selles, et toetuse kasutamise tingimused on sätestatud töötukassa otsuses nr 94 ettevõtluse alustamise toetuse andmise kohta, samuti on osundatud otsuses viide
-le. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole kummutanud töötukassa seisukohti, mille kohaselt kinnitab kaebuse esitaja informeerimist talle ettevõtluse toetuse alustamise toetuse eraldamisest, mida töötukassa teeb ainult ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse lihtkirjana edastamise teel, nii kaebuse esitaja poolt antud sisuline hinnang nimetatud otsusele- tegemist on Eesti Töötukassa ühepoolse protokolliga, mis kajastab infot ja tingimusi, milles ei ole A.V. ja Eesti Töötukassa 5 kahepoolselt kokku leppinud, kui ka kaebaja poolt töötukassale 27.01.2010 esitatud avaldus, millega kaebaja palub kanda temale määratud ettevõtlustoetus summas 70 000 krooni pangaarvele, mida ei ole märgitud toetuse taotlemise avalduses ja millest järelduvalt oli kaebaja 27.01.2010 teadlik, et temale on toetus määratud ning on toetus määratud summas 70 000 krooni. Siinkohal märgib kohus, et kaebaja lisatud meilivahetusest töötukassaga nähtuvalt on kaebuse esitaja pöördunud töötukassa poole pärast 28.06.2012 otsust nr 7-8/3412, millega tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 21.04.2010 otsus nr 94 ning millest nähtuvalt on kaebajale selgitatud, et otsus nr 94 väljastati posti teel 26.01.2010.a. aadressile , mille kaebaja märkis ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise avaldusel. Esmalt kinnitab eeltoodu toetuse andmise otsuse kaebajani jõudmist, teisalt aga kinnitab osundatu ning vastustaja selgitus: esimene kontakt kaebuse esitajaga peale toetuse eraldamist tekkis alles 18.10.2011, millal töötukassa ise pöördus kaebuse esitaja poole ettevõtte esimese ja teise poolaasta majandusaruannete esitamise nõudes ning millele kaebuse esitaja vastas 21.10.2011, saades töötukassalt vastavate aruannete esitamiseks tähtaja pikendust Enne seda kaebuse esitaja poolt töötukassa poole pöördumise kohta andmeid ei ole, millele kaebaja vastuväiteid esitanud ei ole, kaebuse väite olen teinud enesest oleneva kirjaliku alusdokumendi saamiseks, kuid pole seda saanud põhjendamatust ja vastuolu tuvastatud faktiliste asjaoludega. 23.
lg 6 sätestab, et ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Samasugune nõue on sätestatud ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse nr 94 punktis 3.6. Ettevõtluse alustamise toetuse andmine otsustati lähtuvalt esitatud dokumentidest, sh äriplaanist. Kaebaja esitatud äriplaani p.2.1 , milles tuli näidata firma nimi, aadress ja ettevõtluse vorm, on kaebaja märkinud : Registreerimist alustan FIE-na: Roseni 10/Rotermanni 5 ( tl 33). Kaebuse esitaja ei vaidlusta töötukassa poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid, mille kohaselt kasutas kaebaja temale makstud ettevõtluse alustamise toetust mitte ettevõtluse alustamiseks vastavalt äriplaanile, vaid juba 11.09.2009 asutatud OÜ Arle laiendamiseks . Kohus on esitanud eespool põhjendused, miks kaebuse esitaja pidi olema teadlik uue äriühingu asutamise kohustusest 24.
lg 4 sätestab ettevõtluse alustamise toetuse andmisest keeldumise alused, sealhulgas p 1 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks. Nii
lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist kui ka § 2 p 1 avatud tööturuteenuse mõistest tulenevalt, samuti arvestades
ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks seatud tingimusi ja toetuse andmisest keeldumise aluseid tuleneb selgelt, et
-i eesmärk on võimalikult kõrge tööhõive saavutamine, mistõttu antakse toetust nimelt ettevõtlusega alustamiseks, mitte olemasoleva ettevõtja majandustegevuse toetamiseks või laiendamiseks.Tulenevalt
lg 4 p 1 imperatiivsest sõnastusest, mis sätestab:“ ei anta ettevõtluse alustamise toetust olemasoleva ettevõtja /../“ on üheselt selge seadusandja tahe välistada toetuse andmine olemasolevatele äriühingutele, mis on asutatud enne toetuse andmist. Kuivõrd
lg 4 p keelab ettevõtluse alustamise toetuse andmise mitte ainult olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamiseks , vaid ka sellise ettevõtja majandustegevuse alustamiseks, siis järelikult on seadusega üheselt sätestatud toetuse andmisest keeldumine olemasolevale ettevõtjale sõltumata sellest, kas osundatud ettevõtja on alustanud majandustegevusega või puudub see. Seega jagab kohus töötukassa seisukohta, et kaebuse esitaja on kasutanud toetust tegevuseks, millele töötukassa ei oleks saanud toetust väljastada, seega kasutanud ettevõtluse alustamise toetust mittesihtotstarbeliselt ning rikkunud
25.
lg 1sätestab: Eesti Töötukassa nõuab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–14 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis 6 nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi. Osundatud säte alusetult makstud toetuse tagasinõudmiseks on imperatiivne. 26.Õigusliku aluseta määratud toetuse tagasinõudmine eeldab toetuse määramise kohta tehtud otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist.
lg 3 tulenevalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
erisusi. Kuna
-is vastav erinorm puudub, kohaldub toetuse maksmise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamisele üldseaduse- haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsioon. Riigikohus selgitas 24.11.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-74-11, et töötuskindlustuse seaduse § 46 lg 1 sätestab imperatiivselt alusetult makstud hüvitise tagasinõudmise, ent ei reguleeri hüvitise maksmise aluseks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamist ning kohaldamisele kuulub eriregulatsiooni puudumisel haldusmenetluse seadus, sealjuures haldusaktide kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtupraktikas on leitud, et viidatud kohtulahendis antud tõlgendus on laiendatav ka
-le ( näit.Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-3247). 27. HMS § 64 lg 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Vaidlust ei ole selles , et töötukassa on kasutanud otsuse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust ja kaalutlusõiguse rakendamine nähtub ka vaidlustatud otsusest. Lisaks nähtub otsusest, et kaebuse esitajale on enne vaidlustatud otsuse tegemist antud võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja on teinud kindlaks, et esinevad usaldust välistavad asjaolud ning on esitanud ka piisava põhjenduse, miks töötukassa käesoleval juhul leidis, et avalik huvi on kaalukam kaebuse esitaja huvist. Kohus leiab, et konkureerivatele huvidele ei ole antud ebaõiget kaalu ning vaidlustatud otsus on proportsionaalne. 28.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole selleks sätestatud korras ja tähtajal taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.