← Eesti

2-13-6169/15

Obsah (7)§ 22§ 65§ 31§ 29§ 171§ 23§ 1

2-13-6169 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-13-6169 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 17.aprill 2013 kell 16.15. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Vadim Habarov’i aval

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  1. 07.03.2013 esitatud ajutise halduri aruande kohaselt Võlgnik ei tööta. Võlgnik pole abielus. Võlgnik on lahutatud xxxx aastal. Võlgnikul 5 alaealist last. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgnikul on arveldusarve nr xxxx xxxx, mille saldo on 5.62 eurot, konto broneeritud summas 4.80 eurot kaardi hooldustasudeks. Võlgnikul on krediitkaardi võlgnevus 266.54 eurot, laenuvõlgnevus 3 640.81 eurot. Samuti on tal arvelduskonto nr xxxx xxxx, mille jääk on 0.12 EUR. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad ja ehitised kui vallasvara. Võlgniku omandis on sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, va
  2. Võlgnik on OÜ Desto Romana ainuosanik.
  3. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 14 369 eurot ulatuses, s.h Swedbank AS ees 3 907 eurot, BIGBANK AS 9 011 eurot, Elion Ettevõtted AS ees 383 eurot, Julianus Inkasso OÜ 897 eurot, muud võlgnevused ca 171 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 9 täitemenetlust ning tema võlgnevustele lisanduvad täitemenetluste kulud ja täituri tasud.
  4. Võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita ja võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga ning ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Pankroti põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnik ei valda eesti keelt ja tal raske leida tööd. Sissetulekud ei võimalda tasuda tekkinud võlgnevusi.

  1. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid pankrotiseaduse § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mille korral ei või kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada.
  2. Võlgnikul puudub vara määral, et katta pankrotimenetluse kulud, võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse ning teadaolevalt puuduvad ka asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Seetõttu ajutine haldur taotleb, et kohus kuulutaks võlgniku pankroti välja ja on nõus sellisel juhul tegutsema võlgniku pankrotihaldurina. Võlgniku pankroti välja kuulutamisel määratakse pankrotihalduri tasu vastavalt

§ 65lg 11. Ajutine haldur palus kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata 3

(6)2-13-6169 võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, määrata ajutise pankrotihalduri tasu 7 tunni eest summas 455 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. KOHTUISTUNG
  1. Kohtuistungil võlgnik ja tema esindaja toetasid avaldust. Võlgniku selgituste kohaselt võttis ta laenu äritegevuse alustamiseks, kuid sattus makseraskustesse ja ei suutnud laenu tagastada. Võlgnik on teadlik, et kohustuste vabastamise menetluse ajal tuleb leida vahendid, et võlgu maksta. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega ja ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega.
  2. Ajutine haldur jäi aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära avaldaja, tema esindaja ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  4. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 15. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 14 369 eurot ulatuses. Võlgniku varasid ei ole.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuigi eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemise lõpetamiseks, sest koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise tagamiseks ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 16. Kohtuistungil võlgnikul ja tema esindajal ei olnud vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooslastanud menetlusosalistega,

§ 31lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumiseks ajaks 06.05.2013 kell 11.00. 4

(6)2-13-6169 Ajutise halduri tasu 17. Ajutine haldur on esitanud taotluse

§ 23

ja § 65 lg 11 alusel tasu määramiseks.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

  1. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi.
  2. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PanktS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
  3. Võlgnik on tasunud pankrotiavalduselt riigilõivu ja on esitanud koos pankrotiavaldusega menetlusabi taotluse. Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

Ajutine haldur on arvestanud 7 tunni eest tasu, lähtudes 65 eurot tunnis. Kuigi ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65

lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis, puudub seaduslik alus ajutisele haldurile tema poolt nõutud ulatuses tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot, kokku koos sotsiaalmaksuga 528.01 eurot. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest. et 08.03.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ette tasumiseks kuni 12.04.2013. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud. 5

(6)2-13-6169 21. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1

lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 04. mail 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.