Obsah (5)

§ 29§ 2§ 60§ 61§ 16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-542 Haldusasi J. H ( H) kaebus Pärnu Linnav

§ 29

lg 1 p 4 ja 13, § 60 lg 1 p 4, § 61 lg 1 p 9) õigust nõuda mõõdistusprojekti esitamist koos inventari paigutuse ja ääsigaaside ärajuhtimise süsteemi joonistega. Kuur-sepikojale on väljastatud 2004. aastal kasutusluba. Kasutusluba väljastati ehitusprojekti ning ülevaatuse akti alusel ning antud kuur-sepikoda ei vasta ühelegi ehitusseaduses (

) toodud olukorrale, kus selle kohta peaks olemas olema või esitama mõõdistusprojekti. Samuti ei sätesta

, et antud ehitisel peaks olema inventari paigutuse joonised. Seega ei ole vaidlustatud haldusakt antud kehtiva õiguse alusel ega sellega kooskõlas. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud

§ 29

lg 1 p-le 4 ja 13, mille kohaselt on omanik kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ning õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise. 2 Haldusakti põhjendustes toodud faktilistest asjaoludest ei järeldu, et Supeluse 4 kinnistul asuvast kuur-sepikojast lähtuks oht ümbruskonnale või, et J H ei oleks taganud ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist. Tehnosüsteemiks

§ 2

lg 10 kohaselt on ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. Sepaalasi või mis iganes muu inventar, mille paiknemise jooniseid vaidlustatavas haldusaktis nõutakse ei ole tehnosüsteem

tähenduses. Kuna kuur-sepikojal ei pea olema mõõdistusprojekti, siis ei saa seda ka

§ 60

lg 1 p 4 alusel nõuda.

§ 60

lg 1 p 4 võimaldab tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju. Eeltoodu aga ei anna kaebuse esitaja arvates võimalust nõuda dokumentidega tutvumist, milliseid ei pea

kohaselt kaebuse esitajal olemas olema. 4.3. Samuti on viidatud sunniraha määramisel

§ 61

lg 1 p-le 9, mille kohaselt teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Vaidlustatava haldusakti põhjendustes ei ole välja toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Haldusakti põhjendustes nõutakse kaebuse esitajalt vaid dokumente, milliste olemasolu ei ole

-s antud kuur-sepikojale ettenähtud. Kuna kaebuses toodud faktilistes asjaoludes ei sisaldu põhjendust, et ehitis oleks ohtlik, siis ei ole võimalik kohaldada ka

§ 61lg 6 sätestatud sunniraha.

Lisaks eeltoodule ei sisalda vaidlustatav haldusakt põhjendusi, millest tulenevalt on akti andja pidanud vajalikuks määrata kaebuse esitajale sunniraha summas 300 eurot. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. 4.

1. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et vastustaja nõudmised ehitise omanikule peaksid puudutama ka ehitise teisi omanikke. Kuur-sepikoda asub Supeluse 4 kinnistul, millel on rohkem kui üks omanik. Ehitis on kinnisasja oluline osa ning kinnisasja omanike kaasomandis, kui see ei ole ehitatud kehtiva hoonestusõiguse alusel. Supeluse 4 kinnistule ei ole seatud hoonestusõigust J. H kasuks. 4.
2. 09.05.2012 menetlusdokumendis kaebuse esitaja märgib, et kuur-sepikojas oli kivikorsten ning katuseaken olemas ka kasutusloa andmise ajal 2004 ning kasutusloa andmisel kohapealsel ülevaatusel ei pidanud vastustaja vajalikuks kuuri projekti parandusi teha. OÜ Arcus Project koostatud ülevaatuse akti ei peetud tsiviilkohtumenetluses usaldusväärseks tõendiks. Nimetatud ülevaatuse akt on vale ja ilmselges vastuolus vastustaja enda viidatud LääneEesti Päästekeskuse kirjaga, mille kohaselt on ääsist tuleneva suitsu ärajuhtimiseks paigaldatud seinale ventilaator. Seega on eeltoodud seisukohad ilmselges vastuolus, ühes väidetakse põlemisgaaside ärajuhtimist läbi katusel oleva korstna, teisel läbi seinas asuva ava. Katusel oleva korstnaga ei ole ühendatud ühtegi küttekeha ega muud, mis võiks eraldada soojust või suitsu. Tegemist on lihtsalt korstnajalaga. Eeltoodust tulenevalt on ekslikud vastustaja seisukohad katusel paikneva korstna ohutuses ning samuti lähtub vastustaja vastuolulisest arvamusest, mida ei ole aktsepteeritud ka tsiviilkohtumenetluses. 3 Hoone on samas seisukorras kui see oli kasutusloa andmisel, ning selles ei ole tehtud täiendavaid ehitustöid peale kasutusloa väljastamist. Tavalise korstnajala otsa paigutatud ventilatsioonitoru iseenesest ei ole ventilatsioonisüsteem ning seda ei ole ka seinal seisev ventilaator. Vastasel juhul oleks ventilatsioonisüsteemiks ja seega ka tehnosüsteemiks ühtlasi toas laual olev ventilaator. Kuur-sepikojas puudub ka kütteelement, seega puuduvad ehitises tehnosüsteemid

§ 2lg 10 mõttes.

Kuigi kaebuse esitaja ei ole ehitist muutnud, ei oleks isegi muutmise puhul vastustaja viidatud kirjalik nõusolek vajalik kuna ei ole muudetud ehitise tehnosüsteeme. Tegemist ei ole olnud omavolilise ehitamisega, ehitisel on väljastatud kehtiv kasutusluba.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse kas läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. 5.
2. Vaidlustatud haldusaktiga nõuti kaebajalt Supeluse tn 4 kinnistul asuva kuur-sepikoja mõõdistusprojekti esitamist. 2012 aprillis esitas kaebaja kuur-sepikoja teostusjoonise. 14.05.2012 toimunud kuur-sepikoja ülevaatusel tuvastati, et teostusjoonis ei vasta tegelikule olukorrale ning sellest teavitati ka kaebajat andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 01.06.2012 seisuga esitas kaebaja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale uue muudetud teostusjoonise. 11.09.2012 toimunud ülevaatuse käigus tuvastati, et esitatud projekt ei vasta jätkuvalt tegelikule olukorrale. Projekti vastuolust tegeliku olukorraga on teavitatud ka kaebajat ning antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega on kaebaja asunud täitma vaidlustatud haldusakti ning vastustajale jääb arusaamatuks esitatud kaebuse eesmärk. Eeltoodu alusel on vastustaja seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 151 lõike 2 punkti 1 kohaselt. Käesoleval juhul ei saavuta kaebaja kaebusega eesmärki. 5.
3. Kui kohus siiski leiab, et kaebust ei saa jätta läbi vaatamata, siis on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5.2.
4. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on teostanud kuur-sepikojas ebaseaduslikku ehitustegevust. Kuur-sepikojale on väljastatud 24.11.2004 kasutusluba (KL-685). Hilisema hoone ülevaatusega on tuvastatud, et hoone ei vastanud kasutusloa aluseks olevale projektile ja selles oli tehtud täiendavaid ehitustöid. Teostatud tööde vastavuse kontrollimiseks ehitusenormidele ja nõuetele ning tuleohutuse nõuetele palus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond esitada ehitise omanikul vastav projekt. Inventari paigutuse äranäitamine on vajalik ääsi põlemisgaaside ärajuhtimissüsteemi tuvastamiseks. Ehitise ohutuse seisukohalt on oluline teada, missuguse temperatuuriga ja millisest avast (kas katusel paiknevast korstnast või kuuri seina tehtud avast) väljuvad põlemisgaasid. Kui ääsi kasutamisel põlemisgaasid on kõrge temperatuuriga ja neis on osiseid, võivad need lenduda hoone avadest (korsten, ava kõrvalhoone seinas), põhjustades ohtu ümbruskonnale. Ääsi kasutamisel lenduvad ka suitsugaasid, meil puuduvad praegu andmed, kuidas ja kuhu need juhitakse.

§ 16

lõike 1 punkti 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega.

§ 2

lõike 4 10 kohaselt on ehitise tehnosüsteem ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. Ehitusseaduse seletuskirjast selgub, et tehnosüsteemiks saab lugeda eelkõige seadmete kogumit, aga ka selliseid konstruktsioonielemente, nagu eraldiseisvad kütteelemendid (ahi, küttekolded, lõõrid). Seega ei nõustu vastustaja kaebajaga selles osas, et kuursepikojas ei ole tehnosüsteeme. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond tuvastas ehitise tehnosüsteemide muutmise (väikeehitisse on paigaldatud ventilatsioon) ja nimetatud töödeks oleks pidanud ehitustööde teostajal olema kirjalik nõusolek. Samuti on kuur-sepikojale paigaldatud ventilatsioonikorsten, kuuri seina sisse on tehtud ava ja sellest on välja viidud toru, ruumi on paigutatud ääs ja katusesse on paigaldatud katuseaken. Seega on vastustaja seisukohal, et kuur-sepikojale on peale kasutusloa väljastamist tehtud täiendavaid ehitustöid – tegu on omavolilise ehitamisega. Omavolilise ehitise avastamisel on kohalikul omavalitsusel võimalus, kas seadustada omavolilise ehitis või nõuda omavolilise ehitise lammutamist. Kui seadustamiseks on vajalik teha ümberehitustöid, siis seadustamiseks ei piisa ainult kasutusloa väljastamisest, vaid vajalik on koostada ka ehitusprojekt. Selleks, et aga selgeks saada, kas seadustamiseks on vajalik teha ka täiendavaid ehitustöid, peab kohalikule omavalitsusele olema selge, milline on ehitise hetke olukord, mida on võimalik tuvastada ehitisele mõõdistusprojekti koostamisega. Nimelt tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 75 „Nõuded ehituse kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise mõõdistusprojektile“ (edaspidi MKM määrus 75) § 2 lõikest 2, et kasutusloa taotlemisel esitatavas mõõdistusprojektis tuleb esitada ehitise kohta need andmed ja mõõdistusprojekti osad, mis on asjakohased ning mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab mõõdistusprojekt sisaldama muuhulgas kütte- ja ventilatsiooniosa, elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa ja tuleohutusosa. MKM määruse nr 75 § 9 lõige 1 kohaselt tuleb mõõdistusprojekti tuleohutuse osas esitada andmed muuhulgas ehitise konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavate näitajate kohta; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus ja muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid. 5.2.

1. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamata ning kaalutlusvigadega. Vaidlustatud haldusaktis on piisava põhjalikkusega toodud haldusakti andmise faktilised asjaolud. Põhjendatud on ettekirjutus-hoiatuse tegemise vajalikkust, milleks on välja selgitada tegelik olukord. Ettekirjutus-hoiatuses on viidatud Lääne-Eesti Päästekeskuse 08.12.2010 kirjale nr 7.37/881-3, kus on märgitud muuhulgas: „Ventilatsioonitoru ei sobi põlemisgaaside ära juhtimiseks, kuna puuduvad vajalikud omadused, mis on ette nähtud suitsulõõrile…. Puudub info ääsiga töötamisel tekkiva suitsugaaside temperatuuri kohta ning kas paigaldatud suitsu ärajuhtimise seadmed sobivad selleks. Joonisel ei ole näidatud ääsid ega selle laadset seadet sepikojas.“ Nimetatud kirjaga on Lääne-Eesti Päästekeskus leidnud, et projekt tuleks viia vastavusse tegeliku olukorraga ning tõendada paigaldatud süsteemi tuleohutust. Samuti on vaidlustatud haldusaktis viidatud 29.04.2010 toimunud kuur-sepikoja ülevaatusele Pärnu Linnavalitsuse ametiisikute poolt. Ülevaatusel tuvastati, et hoone katusele on paigaldatud nn. ventilatsioonikorsten, samuti on kuuri tagumise külje sisse tehtud ava, millest on läbi viidud toru, katusele on paigaldatud katuseaken. Ruumis paikneb ääs, mis eraldab põlemisgaase. Plekktorust korstna kaugus kõrvaloleva Supeluse tn 6 elumaja osaliselt puitvoodriga kaetud fassaadist on ca 1 meeter. Supeluse tn 4 kuur-sepikoja kaugus samal kinnistul asuvast puitelamust on ca 5,5 meetrit. 5 Lisaks eelnevale tõendab kuur-sepikoja ohtlikkust Arcus Projekti poolt 23.08.2010 koostatud avariisituatsiooni ülevaatuse akt nr
2. Nimetatud ülevaatuse akti kohaselt „Korstna konstruktsioon ei vasta ehitusnormi EPN 10.4 osa 3.2 nõuetele ja oli kinnitatud ebapiisavalt…“. Kokkuvõtvalt leidis ekspert, et sepikoja korsten ja küttesüsteem on projektivälised ja ehitatud ning kinnitatud mittevastavalt kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Eesti projekteerimisnormid tuleohutuse osas EPN 10.4 „Väikesed suitsulõõrid“ punkti 3.2 sätestab metallist suitsulõõride nõuded. Vaidlustatud haldusakti tegemise hetkel oli ülevaatuse akt ettekirjutus-hoiatuse tegijale teada. Samuti oli ülevaatuse akt teada kaebajale, kuna akt oli tõendina ka tsiviilasjas nr 2-10-16301, kus kaebaja oli menetlusosaline. Vastustaja möönab, et selguse huvides oleks pidanud vaidlustatud ettekirjutuses olema viide nimetatud avariisituatsiooni ülevaatuse aktile, kuid viite lisamine oleks ikkagi viinud samasisulise ettekirjutuse tegemiseni. Vastustaja leiab, et antud juhul põhjendab vaidlustatud haldusakti tegemise vajadust ka asjaolu, et Supeluse tn 4 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal. Piirkonnas paiknevad valdavalt puitelamud. Kuur-sepikoda asub kinnistu piiril, Supeluse tn 6 kinnistul asuva elamu vastas. Käesolevasse kohtumenetlusse kaasatud kolmas isik on korduvalt pöördunud Pärnu Linnavalitsuse poole tundes muret oma vara ohutuse pärast. Vastustaja möönab, et lisaks ettekirjutus-hoiatuses aluseks märgitud

§ 61

lõige 1 punktile 9 oleks pidanud alusena märgitud olema ka

§ 61lõige 1 punkt 6.

HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on 20.09.2007 otsuses nr 3-3-1-33-07 leidnud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas. Ehitusseadus annab ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule õiguse teha ettekirjutust, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale (

§ 61

lõige 1 punkt 9), samuti siis kui ehitatakse ilma kirjaliku nõusolekuta (

§ 61

lõige 1 punkt 6) ning kohustada tegema muuhulgas ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid (

§ 61lõige 4 punkt 3).

Kui vastustaja oleks vaidlustatud haldusaktis kasutanud õigusliku alusena

§ 61

lõike 1 punkti 6, oleks see ikkagi lõppenud samasisulise ettekirjutuse tegemisega. Lisaks eeltoodule on vastustaja seisukohal, et ehitise mõõdistusprojekti puhul on tegemist ehitamise tehnilise dokumendiga, millele on ehitise omanik kohustatud nii kui nii võimaldama ehitusjärelevalvet teostavale ametnikule juurdepääsu (

§ 29lõike 1 punkt 5).

1. Kolmas isik (Supeluse 6 kinnisasja omanik) märgib, et temaga jäeti kooskõlastamata Supeluse 4 kõrvalhoone ehitamine vahetult vastu Supeluse 6 asuva hoone seina. Pärast hoone vastuvõtmist pandi hoone katusele seinast 0,5 m kaugusele ventilatsioonitorust korsten, mille ots ulatus puidust konstruktsiooniga maja räästa alla, mis tekitab ohu sädemete levikuks räästakastile. Hoonet köetakse kivisöega. Kolmas isik leiab, et ehitis ei ole tuleohutu, kahjustab tema vara, keskkonda ja tervist. Aastaid on akendest sissepressinud kivisöe suits ning korteri tuulutamine ei ole võimalik. Samuti häirib alasi tagumisel tekkiv müra. Kuurile on ehitatud omavoliliselt korsten, tehtud katuseaken. Katuseaken takistab lume koristamist naaberhoone katuselt, kuna lumi kukub katuseaknale. Seina tehtud põlemisgaaside ärajuhtimise ava asub naaberhoone akendest madalamal ning suits tungib läbi akende. Ka ülejäänud ümbruskonna hooned on puithooned, sh arhitektuurimälestised, mis on kaebaja ehitise kasutamisel pidevas tuleohus. KOHTU PÕHJENDUSED 6
2. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Menetlusosalistel puudub vaidlust selles, et kaevatav haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt ei ole antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning on põhjendamata. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas haldusorganil oli kaevatavas haldusaktis viidatud normidest tulenevalt õiguslik alus nõuda mõõdistusprojekti esitamist koos inventari paigutuse ja ääsigaaside ärajuhtimise süsteemi joonistega. Kaebaja arvates ei nähtu haldusakti põhjendustest, et ehitisest tuleneks oht ümbruskonnale (sh inimeste elule, tervisele, varale) või et kaebaja ei oleks taganud ehitise ja tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise võimalust. Kasutusluba on väljastatud peale ülevaatuse teostamist ning esitatud ehitusprojekti alusel. Vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused, miks määrati sunniraha 300 euro suuruses summas.
3. Vastustaja esitas vastuses kaebusele taotluse, et kuna kaebaja on asunud kaevatavat haldusakti täitma tuleks kaebus jätta selle eesmärgipäratuse tõttu läbi vaatamata. Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 151 lg 2 p 1; § 121 lg 2 p 2). Antud juhul kaebuse läbivaatamata jätmiseks alust ei ole. Kaebuse eesmärgiks on see, et kohus tühistaks ettekirjutuse, millest tulenevalt peab kaebaja esitama kuur-sepikoja mõõdistusprojekti koos inventari paigutuse ja ääsigaaside ärajuhtimise süsteemi joonistega. Vastustaja ei ole esitanud kohtule nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistavat haldusakti ega asunud üheselt seisukohale, et ei nõua kaebajalt vaidlusaluse ettekirjutuse täitmist. Puudub ka vaidlus, et käesolevaks ajaks oleks kaebaja poolt esitatud haldusaktis nõutud dokumendid kujul, mis vastustajat rahuldab (mille alusel saaks vastustaja lugeda ettekirjutuse täidetuks). 24.05.2012 Pärnu Linnavalitsuse kirjas (tlk 63) märgitakse üheselt, et 10.02.2010 ettekirjutuse alusel nõutakse nõuetekohase mõõdistusprojekti esitamist uueks tähtajaks (18.
4. 2012). Kaebaja on vastustajale esitanud 01.06.2012 teostusjoonise (tlk 64-68), kuid 11.09.2012 teostatud ülevaatuse käigus on leitud, et mõõdistusprojekt (millena käsitleti 01.06.2012 teostusjoonist) ei ole jätkuvalt vastavuses tegeliku olukorraga (tlk 69, 11.09.2012 akt). Pärnu Linnavalitsuse 14.09.2012 kirjaga (tlk 73) on pikendatud ettekirjutuse täitmise tähtaega, märkides, et J. Hil tuleb esitada mõõdistusprojekt vastavuses tegeliku olukorraga või teha ümberehitus vastavuses teostusjoonisega. 16.11.2012 tegi Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve insener ettekirjutushoiatuse nr 9-13/9690-26, millega peatas Supeluse tn 4 kinnistul paikneva kuur-sepikoja kasutamise sepikojana. Samas teavitati omanikku, et kuur-sepikoja kasutamiseks sellel otstarbel peab omanik viima hoone vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega, rekonstrueerides ehitise ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt ja taotlema rekonstrueeritud ehitisele uue kasutusloa. Kohtu arvates on haldusorgan tekitanud ebaselge olukorra, kus käesolevas asjas kaevatav ettekirjutus kehtib, kuid 16.11.2012 ettekirjutuses selgitatakse, et J. H peaks rekonstrueerima 7 ehitise ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt. Tegemist ei ole sunniraha ähvardusel täitmisele kuuluva ettekirjutuse punktiga, vaid selgitusega, mida kaebaja ehitise kasutamise taastamiseks tegema peaks. Kas selleks projektiks on 2002.a. kuuri ehitamise projekt või olemasoleva ehitise rekonstrueerimiseks koostatav uus projekt jääb arusaamatuks. Kohus leiab, et kaevatav haldusakt on kehtiv, selle tühistamine on kohtu poolt võimalik ning kaebaja ei ole tühistamistaotlusest loobunud. Ettekirjutust ei ole võimalik tühistada siis, kui kaebaja esitab mõõdistusprojekti, mis on puudusteta ning selle tulemusel vastustaja enam 10.02.2012 ettekirjutuse täitmist ei nõua, so haldusakti kehtivus on lõppenud kohustuse täitmisega (HMS § 61 lg 2) või kui vastustaja tunnistab ise ettekirjutuse kehtetuks või asub üheselt seisukohale, et nõuetekohane mõõdistusprojekt vahepeal tuvastatud asjaolude tõttu ei ole enam vajalik.
5. 10.02.2012 tegi Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve insener ettekirjutushoiatuse nr 9-13/9690-8 (tlk 7), millega nõudis Supeluse tn 4 kinnistul paikneva kuur-sepikoja mõõdistusprojekti esitamist 09.04.2012, koos inventari paigutuse ja ääsigaaside ärajuhtimise süsteemi joonistega. Ehitusjärelevalvemenetluse alustamisele eelnes teave, et Supeluse tn 4 kinnistul paikneva kuursepikoja korstnast tulev vingugaas ja hoonest pidevalt kostuv alasi tagumise müra häirivad naaberkinnistu omanikku. Eelnev on märgitud kaevatavas haldusaktis. Ettekirjutus-hoiatuses viidatakse Lääne-Eesti Päästekeskuse vastusele (tlk 26). Nimetatud vastuses märgitakse, et paikvaatluse tulemusel tuvastati, et kivist korstnale, mis asub naabermaja seinast ca 80-90cm kaugusel on paigaldatud kivikorstnale pikendus (metallist ventilatsioonitoru). Ventilatsioonitoru ei sobi põlemisgaaside ärajuhtimiseks, kuna puuduvad vajalikud omadused, mis on ette nähtud suitsulõõrile. Korsten ei ole hetkel ohtlik, kuna ei ole ühendatud kütteseadmega. Omaniku sõnul on tal plaanis ehitada sinna saun. Sepikoja-kuuri omanik on teadlik, et ventilatsioonitoru ei sobi põlemisgaaside ärajuhtimiseks. Esitatud põhiplaani kohaselt on ehitise näol tegemist kuuriga ning joonise kohaselt ei tohiks seal olla korstent. Sepikojas asub ääs, millele on eeldatavasti isevalmistatud suitsu ärajuhtimise süsteem. Välisseinale on paigaldatud ventilaator äratõmbe soodustamiseks ning lisaks on paigaldatud ventilaatori ümber metallist kaitse/pikendus. Puudub info ääsiga töötamisel tekkiva suitsugaasi temperatuuri kohta ning kas paigaldatud suitsu ärajuhtimise seadmed sobivad selleks. Joonisel ei ole näidatud ääsi ega sellelaadset seadet sepikojas. Kokkuvõttena on leitud, et projekt tuleks viia vastavusse tegeliku olukorraga ning tõendada paigaldatud süsteemi tuleohutus. Ettekirjutuses on viidatud ka 21.12.2010 J. Hile saadetud märgukirjale (tlk 62), kus märgitakse, et projektiväliselt paigaldatud korsten ei vasta ehitusnormidele, puuduvad tõendid tuleohutuse kohta ning selgitatud, et ehitusjärelevalve algatamisel on võimalik kaaluda kasutusloa kehtetuks tunnistamist, kui ei ole tagatud kasutatava ehitise ohutus. Märgukirjas viidatakse OÜ Arcus Projekt 23.08.2010 koostatud avariisituatsiooni ülevaatuse aktile; 05.11.2010 KOV ehitusjärelevalve inseneride ülevaatuse aktile ning Päästekeskuse eelkäsitletud vastusele.
6. Kaebaja ei vaidlusta seda, et valminud ehitis ei ole vastavuses haldusorganile esitatud ehitusprojektiga, vaid viitab sellele, et kasutusloa menetluses ei pidanud haldusorgan vajalikuks nõuda projektis paranduste tegemist ning projektivälised ehitustööd ei ole kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba nõudvad. Kaebaja väidab, et peale kasutusloa väljastamist 8 mingeid ehitustöid ka tehtud ei ole. Kaebaja väidab, et ettekirjutuses nõutud dokumente ei pea tal olema. Ehitise ohutuse kohta puudub kaevatavas aktis põhjendatud hinnang. OÜ Arcus Projekt ülevaatuse akti ei peetud nõuetekohaseks tõendiks tsiviilmenetluses, seega ei saanud sellele tugineda ka haldusorgan. Katusel paikneva korstna ohutuse osas on vastustaja seisukohad vastukäivad. Kaebaja ei nõustu ka hinnanguga nagu oleks ventilatsioonitoru käsitletav ventilatsioonisüsteemina.
7. Kuigi kohus nõustub, et haldusakt on põhjendamispuudustega, on see siiski piisavalt arusaadav kohtuliku kontrolli teostamiseks ja mõistlikule isikule akti andmise aluste ja põhjenduste mõistmiseks ning kohtus vaidlustamiseks. Kohtu hinnangul on kaevatava ettekirjutuse põhjal arusaadav, et haldusorganil on tekkinud kahtlus, kas ehitis on kasutamiseks ohutu. Kui pädeval haldusorganil on tekkinud selline kahtlus, siis sõltumata kasutusloa olemasolust, tuleb märgitud asjaolu kontrollida ning vajadusel algatada ehitusjärelevalve menetlus. Puudub vaidlus, et valminud ehitis ja selle kohta haldusorganil olnud dokumentatsioon ei ole vastavuses, seega on võimalik nõuda mõõdistusprojekti, mis sisaldaks ka tehnosüsteemide osa, et kontrollida, kas ehitis vastab nõuetele ja on sellisel otstarbel kasutamiseks ohutu. Mõõdistusprojekti nõudmine ohutuse kontrollimiseks on kohtu arvates põhjendatud eelkõige seetõttu, et ehitisel on teostatud projektivälised tööd, vastasel juhul võinuks haldusorgan nõuda ka ohutuse kohta eksperdi arvamuse esitamist. Kuigi kohtule jääb arusaamatuks, miks peeti võimalikuks puitfassaadiga hoonega ühendatud kuurile anda sepikoja kasutusotstarve ja seda ilma eluhoone omaniku seisukohta küsimata, ei jää see käesoleva vaidluse piiridesse. Vastustaja saab selle küsimusega vajadusel tegeleda kasutusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel. Antud juhul on vastustaja kaevatava ettekirjutuse tegemisega võimaldanud kaebaja jaoks soodsama lahenduse leidmist, so mõõdistusprojekti esitamisel ja ehitise ohutuse kontrollimisel, võimalikku kasutamise jätkamist. Faktilised asjaolud, mille põhjal on haldusorgani kahtlused tekkinud on haldusaktis välja toodud ja peaksid olema keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavad. So, naaberhoone akendesse leviv vingugaas; projektivälised ehitustööd; tehnosüsteem, mille ohutuse kohta puudub dokumentatsioon. Ettekirjutuses tulnuks tõepoolest esitada faktilised asjaolud selgemalt ja seostada need haldusorgani poolt kohaldatud õigusnormidega koos haldusorgani enda põhjendustega, mitte üksnes refereerida muid asjassepuutuvaid dokumente. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt võib haldusakti põhjendused esitada menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, kuid see ei võta haldusorganilt kohustust esitada haldusakti põhimotiivid haldusaktis endas, sidudes tuvastatud faktilised asjaolud loogiliselt kohaldatavate õigusnormidega. HMS § 58 annab võimaluse jätta tühistamata menetlus- ja vorminõuetele mittevastavad haldusaktid, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist ehk kui uuel otsustamisel ei saaks sündida teistsugust otsust. Kohus leiab, et kaebaja suhtes teistsuguse ja eriti nö leebema otsuse tegemine antud juhul võimalik ei oleks. Haldusorgani nõudmised tuginevad kehtivale õigusele ja on põhjendatud.
8. Kaevatava ettekirjutuse õiguslike alustena on viidatud

§ 29

lg 1 p-le 4 ja 13; § 60 lg 1 p-le 4; § 61 lg 1 p-le 9 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse §-le 2, 7 ja 10. 9

§ 29

lg 1 p 4 sätestab, et ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid. Sama paragrahvi ja lõike punkt 13 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise.

§ 60

lg 1 p 4 sätestab, et ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju.

§ 61

lg 1 p 9 alusel teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Vastustaja on möönnud, et kaevatavas haldusaktis puudub viide

§ 61

lg 1 p-le 6, mille kohaselt teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ilma kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta. Kohus nõustub vastustajaga, et selle viite puudumine ei anna alust haldusakti tühistamiseks. Samuti ei ole tühistamise aluseks MKM-i määrusele, milles on toodud mõõdistusprojekti puudutav regulatsioon, viitamata jätmine. MKM määruse § 2 lg 2 sätestab, et kasutusloa taotlemisel esitatavas mõõdistusprojektis tuleb esitada ehitise kohta need andmed ja mõõdistusprojekti osad, mis on asjakohased ning mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab mõõdistusprojekt sisaldama muuhulgas kütte- ja ventilatsiooniosa, elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa ja tuleohutusosa. MKM määruse § 9 lg 1 kohaselt tuleb mõõdistusprojekti tuleohutuse osas esitada andmed muuhulgas ehitise konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavate näitajate kohta; ventilatsioonija kütteseadmete tuleohutus ja muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid. Kui haldusorgan võib nõuda mõõdistusprojekti esitamist kasutusloa taotlemisel, siis võib ta nõuda mõõdistusprojekti esitamist ka juhul kui on tekkinud kahtlus õiguspärase (sh ohutu) kasutamise osas, kohaldades viidatud määrust analoogia alusel.

§ 2

lg 10 kohaselt on ehitise tehnosüsteem ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. Ehitusseaduse seletuskirjast selgub, et tehnosüsteemiks saab lugeda eelkõige seadmete kogumit, aga ka selliseid konstruktsioonielemente, nagu eraldiseisvad kütteelemendid (ahi, küttekolded, lõõrid).

§ 16

lg 1 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega. Pärnu Linnavalitsuse pädevad ametnikud on (nii vaatluse kui Päästekeskuse arvamuse põhjal) tuvastanud ehitise tehnosüsteemide muutmise (väikeehitisse on paigaldatud tehnosüsteem). Kaebaja ei vaidlusta ventilatsioonitoru paigaldamist katusele ega toru läbiviimiseks ventilatsiooniava tegemist seina, koos ventilaatori paigaldamisega, samuti ei vaidlustata ääsi olemasolu ehitises, mis on ühtlasi kasutatav küttekoldena ega elektrisüsteemi paigaldamist. Kaebaja võrdlus tuppa õhuventilaatori panemisega on kohatu, kuna eluruumides ei toimu tavapäraselt kivisöe avatud koldes põletamist, millest tekkinud suitsugaase oleks vajalik ventilatsiooniavasse juhtida. Nõue esitada kasutusse lubatud aga projektdokumentatsioonile mittevastava ehitise puhul mõõdistusprojekt tuleneb loogiliselt eeltoodud sätetest. 10 Kaebaja väide, et ehitises peale kasutusloa väljastamist mingeid muudatusi ei tehtud on paljasõnaline. Samas ei oma see asjaolu ka määravat tähtsust, sest kasutusloa väljastamine ei võta haldusorganilt õigust ega kohustust kontrollida, kas ehitise kasutamine on ohutu. Kui kasutusluba väljastati pealiskaudselt (so jättes tähelepanuta projekti ja valminud ehitise mittevastavuse ja kontrollimata planeeritaval kasutusotstarbel kasutamise ohutuse) ning ehitise kasutamise käigus ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse ehitusjärelevalve läbiviimiseks, siis kehtiv kasutusluba (mille kehtivus kohtumenetluse ajal on küll peatatud) ei anna selle adressaadile alust eeldada, et vigade tagantjärele kõrvaldamist nõuda ei saa. Kaebaja viitab ise õigesti asjaolule, et on ebaselge, kuidas kuur-sepikojast toimub suitsugaaside väljajuhtimine (ruumi ventileerimine), kuna seda ehitise projektdokumentatsioon ei kajasta. Kuna tegemist on tavapäraselt projekti tehnosüsteemide osas lahendatava küsimusega, siis on loogiline nõuda selle äranäitamist mõõdistusprojektis, mis tuleb kooskõlastada pädevate haldusorganitega. Loa aluseks oleva projekti jooniselt (tlk 22, 23) nähtub, et hoonel puudub korsten ja katuseaken. Projekti seletuskirja (tlk 20-21) kohaselt puudub kuuril küte, elektrit kuuri ei veeta, ventilatsiooni kohta puuduvad projektis igasugused andmed. Küll on kasutusloas märgitud, et kuur-sepikoda on varustatud elektriga ja ruumi küttesüsteem on ahju või kaminaküte, kuid vastavaid jooniseid ja seletuskirja kasutusloa taotlusele lisatud ei ole. Kohus viitas eelnevalt Lääne-Eesti Päästekeskuse poolt vaatluse käigus tuvastatule, millele viidatakse ka kaevatavas ettekirjutuses ning mille põhjal on üheselt võimalik järeldada, et ehitise kasutamiseks on vaja tõendada selle tuleohutust. Ettekirjutuses viidatakse ka juba 21.12.2010 kaebajale saadetud märgukirjale (tlk 62), millest selgitatakse, et visuaalse vaatluse käigus tuvastati, et Supeluse 6 kinnistu omaniku avalduses toodud väited vastavad tegelikkusele ning valminud ehitis ei ole projektikohane ning selle kasutamiseks tuleb tõendada tuleohutust. 23.08.2010 OÜ Arcus Projekt ülevaatuse aktis (tlk 76, pöördel), millele on 21.12.2010 märgukirjas viidatud, on öeldud sisuliselt sama, mida 08.12.2010 Päästekeskuse kirjas, et objektil on isevalmistatud suitsu ärajuhtimissüsteem, mille ohutuse kohta tõendid puuduvad ning katusele paigaldatud kivikorstna pikendus, mis ei sobi põlemisgaaside ärajuhtimiseks. Haldusorganil tekkis eelneva põhjal mõistlik kahtlus, et kuur-sepikoda ei ole kasutamisel ohutu ümbruskonnale. Puudus tegelikule olukorrale (valminud ehitisele) vastav projektdokumentatsioon, mille põhjal saanuks ohutust kontrollida, mistõttu nõue esitada mõõdistusprojekt koos tehnosüsteemide joonisega oli põhjendatud ja õiguspärane. Kaebaja ei nõustu haldusorgani hinnanguga, kuid ei ole kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Kohtumenetluse ajal, 02.11.2012 andis Päästekeskus hinnangu Supeluse tn 4 kinnistul asuval kuursepikoja vastavuse osas tuleohutusnõuetele ning leidis, et ehitis on ohtlik. 16.11.2012 tegi Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve insener ettekirjutushoiatuse nr 9-13/9690-26, millega peatas Supeluse tn 4 kinnistul paikneva kuur-sepikoja kasutamise sepikojana alates ettekirjutuse teatavakstegemisest omanikule. Kaevatava haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga, kuid eelviidatud aktid ei anna alust kaebaja paljasõnalisi väiteid pidada usaldusväärseteks. 13. Kaebaja väidab kaebuses, et kaevatavas haldusaktis ei ole põhjendatud 300 euro ulatuses sunniraha rakendamist ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kuna tegemist ei ole sunnivahendi rakendamisega vaid hoiatusega sunnivahendi rakendamise võimaluse kohta ning kaebaja ei ole ka 11 põhjendanud, kuidas sellise sunnivahendi valik tema õigusi rikub või miks ei ole proportsionaalne, siis ei saa kohus väidet täpsemalt käsitleda. Sunniraha rakendamist sunnivahendina lubab

§ 61

lg 6 ning selles sättes toodud sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul on 1300 eurot. 300 euro suurust sunniraha ei ole ilmselgelt alust pidada ebaproportsionaalseks. 14. Ettekirjutuse koostamist J. Hile kui ühele ehitiste kaasomanikest põhjendas kohus juba esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise määruses, märkides, et vaid ühele kaasomanikule ettekirjutuse koostamist

ei keela.

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaevatav haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane ega riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.
2. Kuna kaebus jääb rahuldamata siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Teised menetlusosalised menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 12