← Eesti

3-13-75/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-75 Määruse kuupäev

  1. aprill 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks menetleda kaebaja
  2. detsembril 2012 esitatud vaiet ja tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus
  3. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas 3-
  4. Määruse ärakiri koos tõlkega vene keelde saata kaebajale.
  5. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist. Resolutsioon Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht
  6. Tartu Halduskohtusse saabus
  7. jaanuaril 2013 Nikolai Lilitškini venekeelne kaebus, milles N. Lilitškin palub kohustada vanglat võtma tema
  8. detsembril 2012 esitatud vaie menetlusse ja algatama selle suhtes menetlus vastavalt haldusmenetluse seaduse viiendale peatükile. Samuti palub kaebaja tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna vangla ei võtnud esitatud vaiet menetlusse.
  9. Tartu Halduskohus jättis
  10. märtsi 2012 määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks on, et vangla lõpetaks õigusvastase tegevuse ja menetleks kaebaja
  11. detsembril 2012 esitatud vaiet vaidemenetluses. Tulenevalt HKMS § 45 lg 4 asus kohus seisukohale, et vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine on erandlik võimalus, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on iseseisvalt rikutud kaebaja õigusi, lahus vaidemenetluse esemest. Kohus osutas, et kui kaebaja leiab, et tema vaie on tagastatud või jäetud menetlusse võtmata õigusvastaselt on tal õigus pöörduda, otse kohtu poole. Kohtul on sel puhul kohustus hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ning võtta õigusvastase vaidemenetluse korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita. Sellest tulenevalt tegi kohus kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et vaidlustada kohtus konkreetset vangla haldusakti või toimingut, millega seoses
  12. detsembri 2012 vaie oli vanglale esitatud. Juhul, kui kaebaja jääb esialgselt esitatud nõude juurde, siis kohustas kohus kaebajat selgitama, kuidas vaideotsus rikub tema subjektiivseid õigusi, eraldiseisvalt vangla haldusaktist või toimingust, mille peale vaie esitati. Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et kaebuse puuduse kõrvaldamata jätmise korral kaebus tagastatakse.
  13. aprillil 2013 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini avaldus puuduste kõrvaldamiseks haldusasjas nr 3-13-75 esitatud kaebuses. Avalduses jääb kaebaja endiselt seisukohale, et soovib vaidlustada tema vaide ebaseadusliku ja põhjendamata menetlusse võtmata jätmise. Kaebaja taotleb, et Tartu Vanglat kohustataks võtma tema vaided menetlusse. Kaebaja on analoogsed nõuded esitanud ka käesoleva aasta
  14. märtsil,
  15. märtsil,
  16. märtsil,
  17. märtsil ja
  18. märtsil. Kohtu seisukoht
  19. Kohtule esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses ei soovinud kaebaja kaebust muuta ega esitanud nõuet vangla konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamiseks, millega seoses
  20. detsembri 2012 vaie oli vanglale esitatud. Avalduses ei ole toodud põhjendusi, millest nähtuks kuidas vaidemenetluse toimingud või nende tegemata jätmine iseseisvalt kaebaja õigusi rikub. Kaebaja nõudest kohustada Tartu Vanglat kaebaja vaiet menetlema järeldab kohus, et kaebaja peab ka ise oma õigusi rikkuvaks eelkõige
  21. detsembri 2012 vaidega vaidlustatud Tartu Vangla haldusakti või toimingut. Vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine rikub kaebaja õigusi seetõttu, et kaebaja vaidega taotletud eesmärk on jäänud saavutamata. Kohus jääb
  22. märtsi 2013 määruses antud selgituse juurde, et sellises olukorras on kohaseks kaebaja õiguste kaitse viisiks halduskohtule kaebuse esitamine vaide eseme nõudes. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud kuidas vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine kaebaja õigusi iseseisvalt rikub ning nimetatud asjaolu ei ole ka kohtule äratuntav, siis on kaebaja jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata. Kaebuse nõue on jätkuvalt vastuolus halduskohtumenetluse (HKMS) § 45 lgga
  23. Kohtule esitatud avalduses märgib kaebaja, et on analoogsed nõuded esitanud ka käesoleva aasta
  24. märtsil,
  25. märtsil,
  26. märtsil,
  27. märtsil ja
  28. märtsil. Kohus jätab kaebaja märkuse tähelepanuta. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet seoses
  29. märtsil,
  30. märtsil,
  31. märtsil,
  32. märtsil ja
  33. märtsil esitatud avaldustega. Ka juhul, kui kaebaja eesmärgiks on
  34. märtsi,
  35. märtsi,
  36. märtsi,
  37. märtsi ja
  38. märtsi avaldustega seoses esitada esialgses kaebuses tooduga samasisuline nõue, ei oleks kohtul määruse punktis
  39. toodud põhjustel alust selles nõudes kaebuse menetlusse võtmiseks.
  40. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse vastuolu HKMS 45 lg 4 keeluga on kohtu hinnangul kaebuse sellise kvaliteediga puudus, mis takistab asja menetlemist, sest kaebajal puudub kaebeõigus kaebuses toodud nõude esitamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et N. Lilitškini kaebust ei ole esitatud kujul võimalik menetlusse võtta. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes HKMS § 121 lg 1 p-le 2 tagastab kohus kaebuse selle esitajale.
  41. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.