MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-791 Haldusasi L T kaebus Maksu- ja

§ 206lg 2, § 119 lg 2, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L T esitas 18.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida edasise menetluse käigus (02.07.2012, 29.10.2012, 05.11.2012, 18.01.2013) täpsustas. Kaebaja palus süüdi mõista Puka Vallavalitsus lohakuses või tahtlikus segaduse tekitamises oma kohustuste täitmisel seoses kaebajale maksuteadete kätte toimetamata jätmisega; kohustada Puka Vallavalitsust tagasi maksma Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt neile üle kantud summad koos seonduvate kuludega; tühistada ja tunnistada õigustühiseks MTA korraldused kaebaja konto sulgemise kohta alates esmakordsest konto sulgemisest 02.08.2010 ning kohustada tagastama kontolt ärastatud summad koos intresside ja maamaksu summadega, millele lisada kaebaja sõidukulud pensioni järele, kontolt pensioni väljastamisel maha arvatud summad kohtuotsuse 3-12-791 tegemise aja seisuga; tühistada MTA poolt teistkordne konto sulgemine 28.12.2011 ja nõuda tagasi sellel ajavahemikul mahavõetud summad; võtta vastutusele AS Swedbank juhtkond selle eest, et kaebajale keelduti väljastamast tema konto väljavõtet alates 02.08.2010, ning tagastada kaebajale kontolt maha võetud summad. Kaebuse kohaselt on kaebajale määratud alates
2. a-st maamaks xxxxxxxxxx kinnistu eest, samuti xxxxxxxxxx asuva korteri eest. Kaebaja elukoht elanikeregistri järgi on alates 18.02.2003 olnud Valga linn, enne seda Puka vald. Alates aastast 2004 (määruskaebuses täpsustatud andmetel alates aastast 2006) on kaebaja ajutiselt tütre juures Kohilas. Kaebaja oli avalduse alusel vabastatud maamaksu tasumisest. Puka Vallavalitsus saatis kaebajale
3. al kirja, et kaebaja on vanaduspensionärina maamaksust vabastatud ja tulevikus ei ole tal vaja uut sellekohast avaldust esitada. 05.08.2010 suleti kaebaja pangakonto ning pangalt sai ta teada, et konto on blokeeritud maamaksu võla tõttu. Kaebaja ei ole kätte saanud maamaksuteateid ning 03.08.2009 korralduse maksuvõla tasumiseks sai ta kätte alles
4. a märtsis, kui see väljastati tema järelepärimise peale. Puka vald muutis maamaksuvabastuse kaebajat sellest teavitamata, ehkki varem oli kaebajale teatatud, et ta on vabastatud maamaksust eluaegselt. Vallale oli teada, et kaebaja elab Valgas. Pangakonto on maksuvõla tõttu kahel korral arestitud. Kontod suleti ilma kohtulahendita ja puudub kohtutäituri märge konto sulgemise kohta. MTA ei ole kaalunud konto vabastamist, maksuvõla ajatamist ega aegumist kaebaja
5. a pöördumise alusel. AS Swedbank andis konto väljavõtte ajavahemiku kohta enne konto sulgemist ja pärast konto avamist, jättes välja aja, mil kontolt võeti maha kogu maamaksusumma ja kanti üle MTA-le. Pank võttis kontolt maha nõutud maamaksusummast suurema summa.
6. Tallinna Halduskohtu 01.02.2013 määrusega tühistati kaebajale menetlusabi (riigi õigusabi) andmine (resolutsiooni p 1); tagastati kaebus kaebaja konto väljavõtte alates 02.08.2010 väljastamisest keeldumise eest AS Swedbank juhtkonna vastutusele võtmise ja nende poolt kaebaja kontolt mahavõetud summade tagastamise nõudes (resolutsiooni p 2); tagastati kaebus nõudes mõista süüdi Puka Vallavalitsus lohakuses või tahtlikus segaduse tekitamises seoses kaebajale maksuteadete kättetoimetamata jätmisega ning nõudes kohustada Puka Vallavalitsust tagasi maksma MTA poolt neile üle kantud summad koos seonduvate kuludega (resolutsiooni p 3); muus osas jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks talle aeg (resolutsiooni p 4). Menetlusabi andmise tühistamise ja nõuete tagastamise põhjendused on järgmised. 2.
7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 9 lg 1 kohaselt otsustatakse riigi õigusabi andmine isiku taotluse alusel. RÕS § 17 lg 1 kohaselt võib õigusabi andmise aluste äralangemisel lõpetada isikule riigi õigusabi andmise.

§ 117

lg 1 p 2 alusel võib menetlusabi andmise tühistada, kui selle saamise tingimused on ära langenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kannab menetlusabi andmise tühistamise korral menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud ise. Kuna kaebaja ei taotle esindaja vahetamist ega soovi talle määratud esindaja (Heidi Rajamäe-Parik) jätkamist riigi õigusabi osutajana ehk kaebaja ei soovi riigi õigusabi, siis tuleb menetlusabi andmine tühistada. 2.2. Kaebaja taotleb AS Swedbank juhtkonna vastutusele võtmist kaebajale tema konto väljavõtte alates 02.08.2010 väljastamisest keeldumise eest ja nende poolt kaebaja kontolt kõigi maha võetud summade tagastamist. Halduskohus tegeleb isikute õiguste kaitsmisega õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 1).

§ 4lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus 2

§ 121lg 1 p 1 alusel (halduskohtu pädevuse puudumine).

2.3. Kaebaja taotleb süüdi mõista Puka Vallavalitsus lohakuses või tahtlikus segaduse tekitamises seoses kaebajale maksuteadete kättetoimetamata jätmisega ning kohustada Puka Vallavalitsust tagasi maksma MTA poolt neile ülekantud summad koos seonduvate kuludega. Halduskohus ei mõista kedagi süüdi, kuna halduskohtus ei menetleta süüasju. Samuti ei saa kaebajal olla nõuet Puka valla vastu seoses maamaksu tasumata jäämisega, kuna maamaksu teateid ei väljastanud Puka vald, vaid MTA. Samuti ei ole Puka vald teinud toiminguid või andnud üksikakte, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Kaebaja ei vaidlusta ise seda, et tema registrijärgne elukoht ei ole olnud alates 18.02.2003 Puka vald (mistõttu ei saanud ta kasutada Puka valla maksusoodustust), seega ei saa võimalikuks kahju tekitavaks toiminguks olla ka MTA-le teadlikult kaebaja kohta valeandmete esitamine. Kui kaebaja väidab, et MTA on tema kontolt midagi alusetult või õigusvastaste haldusaktide alusel kinni pidanud, siis ei saa olla kahju hüvitamise nõude subjektiks Puka vald ka vaatamata sellele, et maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kaebaja nõue Puka Vallavalitsuse süüdi mõistmiseks tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel ning nõue kahju hüvitamiseks

§ 121lg 2 p 2 alusel (kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki).

1. Tallinna Halduskohtu 20.02.2013 määrusega vabastati kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 1); võeti määruskaebus halduskohtu 01.02.2013 määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamiseks menetlusse (resolutsiooni p 2); jäeti määruskaebus rahuldamata (resolutsiooni p 3); edastati määruskaebus halduskohtu 01.02.2013 määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale lahendamiseks ringkonnakohtule koos toimikuga (resolutsiooni p 4); jäeti kaebaja taotlus asja menetleva kohtuniku taandamiseks käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg (resolutsiooni p 5). MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. L T 19.02.2013 kohtule saabunud määruskaebuses märgitakse, et kuigi halduskohus on lubanud esitada määruskaebuse vaid määruse p-de 1-3 peale, peab kaebaja vajalikuks esitada see kogu halduskohtu määruse ulatuses. Osas, mis ei puuduta kaebuse käiguta jätmist, leitakse määruskaebuses kokkuvõtlikult järgmist. Maksuvõlg alates
3. a-st koos intressidega on tekitatud kunstlikult ilma, et kaebajale oleks kätte toimetatud maksuteateid tegeliku elukoha aadressile, samuti Puka valla määrust endise maksuvabastuse muutmisest, mille kättesaamine oleks teavitanud maamaksu määramisest ja kohustanud hakkama ise uurima MTA-st maksuteadete olemasolu kohta, kui neid posti teel ei saabunud. Puka vald peab MTA poolt üle kantud maamaksu summad koos intressiga maksma tagasi kaebaja kontole, sest Puka vald on edastanud MTA-le teadlikult ja tahtlikult valeandmed kaebaja elukoha kohta, kuigi alates 18.02.2003 oli kaebaja elukohaks xxxxxxxxx. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3

§ 206

lg 1 sätestab, et halduskohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist, kusjuures kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Halduskohus on 01.02.2013 määruses õigesti selgitanud edasikaebamise korda: määruskaebuse saab esitada üksnes selle määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale ning muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. Halduskohtu 20.02.2013 määruse resolutsiooni p-ga 2 on õigesti võetud menetlusse määruskaebus halduskohtu 01.02.2013 määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamiseks ning selle määruse põhjendava osa p-s 8 on õigesti ka selgitatud, et halduskohtu 01.02.2013 määruse resolutsiooni p 4, millega jäeti kaebus tagastamata osas käiguta ja määrati Taeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, ei ole määruskaebuse korras vaidlustatav (

§ 203lg 1).

Halduskohus ei ole aga 20.02.2013 määruse resolutsioonis keeldunud määruskaebust menetlusse võtmast osas, milles vaidlustatakse 01.02.2013 määruse resolutsiooni p 4. Ka ei ole 20.02.2013 määruses edasikaebamise korda selgitades märgitud

§ 206

lg-st 2 tulenevat võimalust määruskaebuse selles osas menetlusse võtmisest keeldumise peale määruskaebuse esitamise võimalust. Kohus on selgitanud üksnes määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise peale määruskaebuse esitamise võimalust ning märkinud, et muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. Kuna halduskohus ei ole 20.02.2013 määruse resolutsioonis keeldunud määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles vaidlustati 01.02.2013 määruse p 4, tuleb määruskaebus lugeda menetlusse võetuks tervikuna.

§ 207

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja kui ringkonnakohtu arvates on määruskaebus võetud menetlusse ebaõigesti, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna, nagu eespool öeldud, ei saa määruskaebust esitada kaebuse käiguta jätmise määrusele, tuleb ringkonnakohtul jätta kaebaja määruskaebus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse halduskohtu 01.02.2013 määruse resolutsiooni p

2. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu 01.02.2013 määruse ka osas, millega kohus tühistas kaebajale riigi õigusabi andmise (resolutsiooni p 1). Määruskaebus sisaldab vaid selgitusi, miks kaebaja ei olnud rahul riigi õigusabi osutajaga, kuid vastuväiteid kohtu otsustuse kohta riigi õigusabi andmine lõpetada, määruskaebus ei sisalda. 18.01.2013 kohtule saabunud menetlusdokumendis on kaebaja palunud mitte arvestada riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadi arvamistega, kuna ta kaebajale esindajaks ei sobi, ning palunud sõnaselgelt mitte määrata ka uut esindajat advokaadi näol riigi kulul (I kd, tl 227). Kuna määruskaebust ei nähtu riigi õigusabi andmise lõpetamise suhtes pretensioone ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus nimetatud otsustuse tegemisel menetlusnorme rikkunud, jääb määruskaebus selles osas rahuldamata.
3. Määruskaebus ei sisalda sisulisi vastuväiteid ka kohtu seisukohale, et vaidluse lahendamine AS-ga Swedbank ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruskaebuses palutakse vaid selgitada, kas AS Swedbank mahhinatsioonide avastamiseks tuleb pöörduda prokuratuuri või veel kusagile mujale. Halduskohus on määruses õigesti selgitanud, et pangaga saab vaielda tsiviilkohtumenetluse korras. See tõendab, et panga vastu saab nõudeid esitada mitte halduskohtule, vaid maakohtule. Ka selles osas pole halduskohtu määruse tühistamiseks alust. 4

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Viidatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu, leides määruskaebuses, et Puka vald on esitanud MTA-le teadlikult ja tahtlikult ebaõiged andmed kaebaja elukoha kohta. Puka vald ei saa ka ringkonnakohtu hinnangul vastutada selle eest, et maksuteated kaebajani ei jõudnud. Kohtunõude täitmiseks on MTA saatnud kohtule kordustrükid kaebajale aastatel 2004-2010 koostatud maksuteadetest maamaksu kohta (I kd, tl 187-200). Kõigil maksuteadetel (nii xxxxxxxxxxxxxxxx asuva maa kohta) on kaebaja aadressiks märgitud xxxxxxxx, ning MTA 21.11.2012 kaaskirjas (I kd, tl 186) märgitu kohaselt on kõik teated saadetud aadressil xxxxxxxxxx kümne päeva jooksul teate koostamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 5