← Eesti

3-12-379/51

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2013, Tallinn Haldusasja num

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-12-379 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Linnavaraameti juhataja 27.01.2012 käskkirjaga nr 8-1/3 vabastati Tallinna Linnavaraameti elamumajanduse ja varahalduse osakonna peaspetsialist N L teenistusest arvates 28.01.2012 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 114 lg 1 alusel ametniku algatusel, otsustati maksta talle hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 10 kalendripäeva ulatuses ning kohustati andma asjaajamise ja teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara üle Tallinna Linnavaraameti juhataja asetäitjale.
  2. N L esitas 23.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada tema teenistusest vabastamise õigusvastasus ja mõista vastustajalt hüvitisena välja 6 kuu ametipalk, kuna kaebaja loobub teenistusse ennistamisest. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja ei kirjutanud teenistusest vabastamise aluseks olnud avaldust vabal tahtel, vaid linnavaraameti juhataja E U ja õigusosakonna juhataja T M tugeva psüühilise surve ning ähvardamise mõjul ja kujunenud eksimuse tõttu; 2) kaebaja põhiülesanneteks oli munitsipaalelamute halduritega suhtlemine, elanike ja haldurite pretensioonide lahendamine ja vajalike remonttööde korraldamine, sh ka remondi tegemiseks pakkumiste küsimine. Kaebaja kutsuti 27.01.2012 hommikul kella üheksa paiku E. U kabinetti, kus viibis ka T. M. E. U väitis, et linnakantselei sisekontrolli osakond on tuvastanud, et kaebaja on XX remonttööde hanke käigus pakkujalt raha küsinud ning kui kaebaja töölt ei lahku, kontrollitakse kõiki linnavaraameti menetlusi ja siis tuleb paljudel ametist lahkuda. Samuti süüdistati kaebajat pakkujate ebavõrdses kohtlemises. Kaebajale anti paberileht ja pastapliiats ning T. M ja E. U kinnitasid, et kaebajal tuleb ameti päästmiseks kirjutada omal soovil lahkumisavaldus. Kuna kõik toimus väga kiiresti, ei olnud kaebajal aega järele mõelda ja õigusosakonna juhataja dikteerimisel kirjutas ta avalduse omal soovil ametist lahkumiseks. Samas anti kaebajale üle eelnevalt valmis pandud blankett tema kasutuses oleva ameti vara üleandmiseks. Tunni-kahe jooksul esitati kaebajale vaidlustatav käskkiri, samuti kanti juba samal päeval üle lõpparve. Vaba tahte väljenduseks ei saa pidada olukorda, kus, andmata aega hinnata esitatud väiteid ja esitades põhjendamatuid süüdistusi ning eksitades kaebajat ebaõigete ja tõendamata väidetega ning kasutades ära tema usaldust, kallutatakse kaebajat kirjutama teenistusest lahkumise avaldust. Seejuures lubas E. U kaebajale, et aitab muretseda uue töökoha. Segadusse viidud kaebaja kirjutaski lahkumisavalduse ja jäi ootama uut töökohta. Kui E. U talle seda kuu aja jooksul ei pakkunud, pöördus kaebaja kohtusse; 3) kaebaja mõjutamine ja eksitamine seisnes selles, et teda süüdistati õigusvastaste tegude toimepanemises eesmärgiga kallutada teda kirjutama omal soovil teenistusest lahkumise avaldust. Ebaõigeteks asjaoludeks olid nii alusetud süüdistused kui ka väljamõeldud olukord, mille järgi oleks kaebaja pidanud tundma ennast süüdlasena ja vastutama ka teiste ametnike võimaliku teenistusest vabastamise eest. Kuna ameti juhataja oli veendunud kaebaja väidetavates õigusrikkumistes, ei saanud kaebaja olla kindel, et E. U hinnang ei mõjuta hilisema kontrolli teostamist. Vastustaja tegevuse eesmärgiks võis olla teha ruumi poliitiliselt vajaliku inimese teenistusse võtmiseks. Kaebaja oli Keskerakonna liige alates
  3. a detsembrist kuni 12.02.2012, kuid ta ei usu, et erakond oleks seotud tema teenistusest lahkuma sundimisega, sest E. U ei ole Keskerakonna liige; 2

(10)3-12-379 4) arusaamatuks jääb, milles seisnes väidetud pakkujate ebavõrdne kohtlemine kaebaja poolt. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi hankekorra sätte rikkumisele. Hankemenetluses ei ole keelatud pakkumiste küsimine. XX riigihanke puhul oli tegemist lihthankega (väärtus alla 10 000 euro). Väiksemate ehitushangete puhul juhtub tihti, et pakkumisi esitatakse vähe, kõnealusel hankel esitati ainult üks pakkumine, OÜ-lt Ventexpert. Kuna aga korra kohaselt peab riigihankel olema võimalik valida vähemalt 3 pakkumise vahel, saatis kaebaja firmadele ise hinnapakkumise esitamise ettepanekuid, sh ka AS-le Maket Kinnisvara, millega linnavaraametil oli pikk koostöökogemus. Esitatud pakkumistes on tihti ilmseid lohakusvigu, mida tuleb täpsustada, et vältida hilisemaid vaidlusi või töö puudulikku teostamist. AS Maket Kinnisvara pakkumine oli 2 korda odavam kui teistel, sest selles polnud kirjas kõiki seadmeid ja töid, mis olid kirjas hinnapakkumise ettepanekus. Kuna kaebaja teadis, et nii suur hinnaerinevus ei ole reaalne, kirjutas ta aktsiaseltsile ja palus koostada hinnapakkumine, milles oleks arvestatud äriühingule juba varem saadetud hinnapakkumise esitamise ettepanekus sisalduvate kõigi tingimustega. 3. Tallinna linn palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited kaebusele: 1) kaebaja tahet 27.01.2012 esitatud teenistusest vabastamise avalduse esitamisel ei ole mõjutanud eksimus, pettus ega muud seaduses sätestatud asjaolud, mille olemasolul saaks asuda seisukohale, et avaldus ei vasta kaebaja tegelikule tahtele. Linnavaraameti juhataja E. U kutsus kaebaja 27.01.2012 välja selgituste saamiseks, kuna hankemenetluses esitatud dokumentide kontrollimisel ilmnes, et XX munitsipaalelamu ventilatsioonitööde hankemenetluses 20.01.2012 koostatud parima pakkumise valiku protokoll nr 3.4-7/21 on ebatäpne ja hankemenetluses on esitatud hinnapakkumine ettevõtjalt, kellelt kaebaja ei olnud hinnapakkumist küsinud. Parima pakkumise protokolli kohaselt on hinnapakkumisi küsitud neljalt äriühingult, kuid protokollis on loetletud kolm äriühingut: AS Maket Kinnisvara, OÜ KTS Baltic ja OÜ Ventexpert. Protokollile on lisatud nende kolme äriühingu hinnapakkumised ja kaebaja koostatud hinnapakkumise tegemise taotlused, mille hulgas ei ole aga OÜ-le Ventexpert adresseeritud taotlust, kuid on OÜ-le KV Service saadetud taotlus. Samuti tekitas küsimusi asjaolu, et kaebaja ei olnud taotlusi hinnapakkumise saamiseks äriühingutele esitanud üheaegselt, vaid OÜ-le KTS Baltic oli see esitatud pea kolm nädalat hiljem, kui teistele äriühingutele. Kaebaja ei osanud selgitada, miks ei ole protokollile lisatud OÜ-le Ventexpert esitatud taotlust hinnapakkumise saamiseks ja miks on erinevatelt äriühingutelt hinnapakkumisi küsitud erinevatel aegadel. Kaebaja on küsinud hinnapakkumisi 21.12.2011, kuid ei ole määranud kindlaks pakkumiste esitamise tähtaega ja pakkumise kehtimise tähtaega, mis pidanuksid hinnapakkumise esitamise ettepanekus kindlasti olema kindlaks määratud; 2) lisaks selgus vestlusest kaebajaga, et protokoll ei kajastanud kõiki esitatud hinnapakkumisi ja et kaebaja saatis parima pakkumise esitanud AS-le Maket Kinnisvara pärast hinnapakkumise saamist uue täpsustatud hinnapakkumise esitamise taotluse ja andis juhised uue hinnapakkumise koostamiseks. Seega eiras kaebaja hankemenetluse korraldamisel pakkujate võrdse kohtlemise ning hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet. Põhjendamatult madala hinna muutmise võimalust ei ole ka lihtmenetluses - kui pakkuja on esitanud ebareaalselt madala hinna, tunnistatakse tema pakkumine mittevastavaks, mitte ei anta võimalust hinda tõsta. Vastutaja ei tea, milline oli AS-le Maket Kinnisvara esitatud hinnapakkumise parandamise ettepanek, sest kaebaja ei pannud kõiki materjale linnavalitsuse-sisesesse dokumendihaldussüsteemi Postipoiss, kuigi oli selleks kohustatud. Samuti puudub dokumendihaldussüsteemist aktsiaseltsi esialgne hinnapakkumine. Samas ei ole kaebaja see isik, kes saanuks otsustada, kas AS Maket Kinnisvara pakkumise hind on liiga madal, õigus otsustada oli ameti juhatajal, kellele kaebaja aga seda pakkumist ei näidanud; 3
(10)3-12-379 3) tõele ei vasta kaebaja väide, et ameti juhataja ütles talle, et kui ta töölt ei lahku, tuleb paljudel pärast üleüldist kontrollimist ametist lahkuda. Kuna kaebaja ei osanud põhjendada pakkujate ebavõrdset kohtlemist, juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et sisekontrolöri teenistus teostab linna asutustes riigihangete ja hankemenetluse läbiviimise üle kontrolli aasta teisel poolel ning kaebaja peab siis oskama põhjendada oma hankemenetluses tehtud toiminguid. Ameti juhatajal on õigus kontrollida alluvate tööd ja esitada neile töösse puutuvaid küsimusi. Kaebaja ei selgitanud, millised olid need tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 92 ja 94 nimetatud ebaõiged asjaolud, mille mõjul kirjutas ta teenistusest vabastamise avalduse. Kaebaja avaldas soovi kirjutada avalduse teenistusest vabastamiseks pärast seda, kui selgus, et ta ei suuda selgitada, mis põhjusel on ta hankemenetluses erinevaid pakkujaid erinevalt kohelnud. Seega sai kaebaja 27.01.2012 vestluse käigus aru, et ta ei ole oma tööd teinud nõuetekohaselt. Kui see asjaolu tekitas ametnikus ebamugavustunnet või häbi, pole see käsitletav survestamisena teenistusest lahkumiseks. Ka fakt, et kaebaja andis vaidlustatud käskkirjale allkirja mitu tundi pärast avalduse esitamist, näitab, et kaebaja ei kirjutanud lahkumisavaldust sunni, eksimuse või pettuse mõjul. E. U poolt kaebajale töökoha otsimine ei tõenda midagi, sest E. U on ka teistele töölt lahkunud alluvatele töökohti otsinud.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 05.06.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Otsuse põhjendused: 1) vaidlust ei ole selles, et kaebaja kirjutas 27.01.2012 omakäeliselt avalduse, milles palus vabastada end teenistusest alates 27.01.
  2. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja kirjutas selle avalduse enda vabal tahtel või viisid E. U ja T. M ta pettuse ja ähvarduste teel eksliku arusaamani, et kaebaja vabatahtlik teenistusest lahkumine on parim lahendus tema enda ja ameti teiste töötajate jaoks; 2) kaebaja teenistusest lahkumise avaldus on TsÜS mõistes tehing, s.o toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingu võib seaduses sätestatud korras tühistada (TsÜS § 90 lg 1). Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest; tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (TsÜS § 92 lg-d 1 ja 2). Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema (TsÜS § 94 lg 1); 3) asja kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et teenistusest lahkumise avaldust ei kirjutanud ta vabatahtlikult, vaid eksimuse mõjul, mille põhjustasid E. U ja T. M ebaõiglased süüdistused riigihanke läbiviimise väidetavas õigusvastasuses ja ähvardused, et kui kaebaja vabatahtlikult ei lahku, siis lastakse ta pärast sisekontrolli poolt teostatavat üleüldist kontrolli nagunii lahti, kuid siis peavad tema pärast teenistusest lahkuma ka mitmed teised töötajad; 4) kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud E. U ja T. M eitavad kaebaja töölt lahkuma kallutamist, selgitades, et kuna T. M pidi hakkama asendama välislähetusse suunduvat E. U, tutvusid nad poolelioleva XX riigihanke käiguga ja selgus, et hanke dokumendid olid vormiliselt, sisuliselt ja tehniliselt ebatäpsed. Asjas selguse saamiseks kutsusid tunnistajad hanget läbi viiva kaebaja E. U kabinetti, kus kaebaja küsitlemisel selgus, et lisaks dokumentides esinevatele puudustele on kaebaja kohelnud pakkujaid ebavõrdselt, andes AS-le Maket Kinnisvara 4
(10)3-12-379 võimaluse esitada ebareaalselt madala hinnaga pakkumise asemel uus hinnapakkumine. Vestluse käigus teatas kaebaja, et esitab lahkumisavalduse, ja kirjutas selle ka sealsamas valmis; 5) AS-lt Maket Kinnisvara ebareaalselt madala hinnaga pakkumise saamist, aktsiaseltsile kõrgema hinnaga pakkumise ettepaneku tegemist ja äriühingult uue pakkumise saamist kinnitas kohtuistungil ka kaebaja ise ning esitas kohtule AS Maket Kinnisvara esialgse (11.01.2012) hinnapakkumise ja enda 12.01.2012 e-kirja aktsiaseltsile ettepanekuga esitada uus hinnapakkumine. Samuti ei sisaldanud kaebaja poolt 21.12.2011 ja 13.01.2012 erinevatele isikutele saadetud kolm hinnapakkumise esitamise ettepanekut pakkumiste esitamise tähtaega ja pakkumise kehtimise tähtaega, mis pidanuksid ettepanekutes (tl 33-34) tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) §-dest 25, 26 ja 35 olema kindlaks määratud. Seega oli kaebajale küsimuste esitamine E. U ja T. M poolt õigustatud ja asjakohane, puuduvad aga igasugused tõendid selle kohta, et E. U ja T. M oleksid pettuse või ähvarduste abil mõjutanud kaebajat kirjutama teenistusest lahkumise avaldust. Fakti, et kaebaja avaldus samal päeval koostatud käskkirjaga rahuldati ja lõpparve viivituseta tema pangaarvele kanti, ei saa iseenesest kuidagi käsitada tõendina, et kaebajale avaldati teenistusest lahkumiseks survet; 6) kohus jätab tähelepanuta poolte seisukohad, mis seonduvad sellega, kuidas linnavara ametis riigihankeid tavapäraselt läbi on viidud, ega anna hinnangut, kas kaebajale esitati tavapärasest kõrgemaid nõudeid või mitte, sest need asjaolud ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. N L esitas 05.07.2012 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 05.06.2012 otsus, rahuldada kaebus ja mõista kaebaja kasuks välja tema kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kaebaja teenistusest vabastamine on toimunud õigusvastaselt. Kaebajale tekitati ebaõige ettekujutus tema poolt õigusrikkumiste toimepanekus, sh süüdistati kaebajat riigihanke läbiviimisel pakkujalt raha küsimises. Tunnistajad kinnitavad kaebaja survestamist. Vastustaja seisukohaga on tõendatud, et kaebaja viidi eksitusse tööalase rikkumise toimepanemises, tegelikult rikkumist ei olnud. Vaidlustatud käskkirja koostamine mõne tunni jooksul ja lõpparve kiire ülekandmine on linnavalitsuses üldjuhul võimalik vaid eelneva ettevalmistuse korral, juhul kui lõpparve summad on välja arvestatud ja raha ülekanne broneeritud; 2) teenistusest vabastamise käskkirjale allkirja andmine tähendab ainult haldusakti teatavaks tegemist ja sellest alates hakkab kulgema vaidlustamise tähtaeg. Muud tähendust allkirja andmisel ei ole; 3) põhjendatud ei ole vastustaja etteheited lihthangete läbiviimise vorminõuete rikkumise kohta, sest enne 01.01.2012 ei sisaldanud RHS lihthanke regulatsiooni; 4) kohus on istungil hakanud tuvastama rikkumisi riigihanke menetluses, kuid pidanuks hindama teenistusest vabastamise õiguspärasust (vt Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 3-09-1770); 5) vastustaja süüdistused on ebaõiged ja paljasõnalised. Seadus ega Tallinna linnas kehtinud riigihanke läbiviimise kord ei sätesta parima pakkumise väljaselgitamise protokolli vorminõudeid. Kontrolli XX hankemenetluse läbiviimise osas ei ole toimunud. XX pakkumismenetluse läbiviimise kohta pole selgitusi küsitud kaebaja kolleegilt O Elt, pole teada, kas neid on küsi5
(10)3-12-379 tud osakonna juhatajalt. Asjaolu, et pakkumisi küsiti neljalt äriühingult, kuid protokolli on kantud vaid kolm, on seletatav sellega, et kõik äriühingud ei pruukinud pakkumist esitada vaatamata pakkumise küsimisele; 6) käesoleval juhul on rikutud töötaja õigusi. Enne kaebajale süüdistuste esitamist oleks asutuse juht pidanud läbi viima asjakohase menetluse, mis andnuks võimaluse hinnata, kas ametnik on toime pannud rikkumisi ja kui on, siis kas need olid sedavõrd rasked ja sellise iseloomuga, et välistavad isiku teenistuses jätkamise. Käesoleval juhul sisulist kontrolli ei toimunud. Tööandja ei ole töötajat ära kuulanud ega andnud võimalust esitada süüdistusele vastuväiteid; 7) XX tööde hankemenetluse käik oli korrektne; 8) vastustaja on kohtumenetluses kinnitanud kaebaja väiteid lahkumisavalduse kirjutamise asjaolude kohta, seega sisuliselt kinnitanud, et kaebaja kirjutas avalduse eksimuse tõttu.
  1. Tallinna linna vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ja vastustaja kohtumine leidis aset selgituste saamise eesmärgil, et kontrollida XX munitsipaalelamu ventilatsioonitööde hankemenetluses esitatud dokumentides ilmnenud ebatäpsusi. Ametiasutuse juhtkonnal on õigus kontrollida alluvate tööd ja riigihangete üldpõhimõtteid puudutavate küsimuste esitamine ei ole vaadeldav apellandi survestamisena. Käskkirjale alla kirjutamine omab tähtsust sedavõrd, et enne käskkirja andmist oli kaebajal vastustaja nõusolekul võimalik loobuda teenistusest vabastamisest, kuid seda õigust kaebaja ei kasutanud; 2) kaebaja mittesurvestamist tõendavad tema enda poolt kohtule esitatud kirjalikud tõendid ja kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta käis 31.01.2012 E. U sünnipäeval ja palus tema abi uue töökoha leidmisel. Vaidlemaks vastu väitele, et vara üleandmise akt oli eelnevalt ettevalmistatud ja lõpparve summad välja arvutatud ning broneeritud, esitab vastutaja seda ümberlükkavad tõendid: a) A L 27.01.2012 viseeritud isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude arvestuse (tl 122-123); b) E. U 01.02.2012 kinnitatud teenistuja asjaajamise ja vara üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8.-4/7 (tl 125-127); c) A. L 27.01.2012 e-kirja P Sile (tl 124); 3) väited hankemenetluse korrakohase läbiviimise kohta ei oma mingit tähendust, kuna vaidlus puudutab ainult küsimust, kas kaebaja kirjutas teenistusest vabastamise avalduse oma vabal tahtel või mitte; 4) kaebaja viited töötaja õiguste rikkumisele ei ole asjakohased, sest kaebaja on ametnik ning teenistusest vabastamise käskkiri anti välja tema enda initsiatiivil. Siin pole midagi tegemist distsiplinaarmenetlusega.
  2. N. L esitas 29.08.2012 seisukoha linna esitatud tõenditele: 1) kaebaja ei ole väitnud, et asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt oli eelnevalt täidetud või ettevalmistatud. Kaebajale anti viivitamatult vastav blankett. Kaebaja vabastati nii kiiresti, et tal jäid mitmed tööülesanded lõpuni viimata. Kaebaja lõpparve laekus panka 27.01.2012, kuid isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon laekus alles kolm päeva hiljem, mis omakorda kinnitab, et kaebaja lõpparve pidi olema teatud mahus eelnevalt broneeritud. A. L e-kiri P. Sile puhkusepäevade jäägi küsimuses edastati ca tund aega pärast lahkumisavalduse kirju6
(10)3-12-379 tamist ja ilmselt pidi selleks ajaks olemas olema ka lõpparve ülekandmise aluseks olev haldusakt ehk vaidlustatud käskkiri; 2) kaebaja esitas lahkumisavalduse tagasivõtmise avalduse suuliselt ja sai teada, et vastavat õigust omav isik selleks nõusolekut ei anna, seega polnud mingit mõtet enam avalduse kirjalikult esitamisel. Naeruväärne on väide, et kaebaja esitas lahkumisavalduse ebamugavustunde ja häbi tõttu - kaebaja on täiskasvanud inimene, kellel on kohustused panga ja pere ees. Pärast avalduse saamist tunnistas ameti juhataja korduvalt, et ei arva, et apellant tööalaselt midagi oleks valesti teinud ja põhjendas apellandi teenistusest vabastamist „ülevalt poolt“ tulnud käsuga. Ameti juhataja lubas oma rikkumise hüvitada selliselt, et aitab leida samaväärse töökoha; 3) kõik 27.01.2012 esitatud süüdistused olid põhjendamatud; 4) kaebaja esitas uued tõendid:
  1. a)Nordea panga 24.08.2012 tõend, millega soovis tõendada linnavaraametilt töötasu laekumist kaebaja arveldusarvele 27.01.2012 kl 15.02 ja sõidulehtede alusel tasutud hüvitise laekumist kaebaja arveldusarvele 31.01.2012 kl 13.08 (tl 141);
  2. b)Tallinna Linnavaraameti 28.12.2010 käskkiri nr 1-1-/29, mille kohaselt oli XX puhul tegemist ostumenetlusega, millele nähti ette riigihangetest oluliselt erinev regulatsioon (tl 142-143);
  3. c)ostumenetluse dokumendid pakkumiste saatmise ja saamise kohta (tl 144-159);
  4. d)töökoha otsimist tõendavad e-kirjad (tl 160-166). 8. Tallinna linna vastuses leitakse, et esitatud tõendid ei kinnita teenistusest vabastamise eelnevat ettevalmistamist. Käskkiri registreeriti linnavaraameti dokumendiregistris 27.01.2012 kl 11.51 ja koostati pisut varem paberkandjal. Väite tõendamiseks esitas linn väljavõtte dokumendiregistrist (tl 178). Asjaolu, et ametnikud hakkasid pärast teenistusest lahkumise avalduse allkirjastamist kaebajale väljamakstavate summade suurust arvutama, näitab tegevust kaebaja taotluse alusel. Isikliku sõiduauto nõuetekohane kuluarvestus vormistati kl 16.08 (vt tl 122-123), st pärast reedese tööpäeva lõppu ja kuna nädalavahetusel ülekandeid ei teostata, laekus selles osas vastav summa kaebajale hiljem. Kaebaja on 29.08.2012 esmakordselt väitnud, et ta loobus esitatud lahkumisavaldusest suuliselt, kuid ei saanud teenistusest vabastamise õigust omavalt isikult selleks nõusolekut. 9. N. L esitas 24.09.2012 vastuse Tallinna linna täiendavale seisukohale: 1) vastustaja on tõendusmaterjalina esitanud küll e-kirja auto kasutamise kompensatsiooni maksmise ettepaneku kohta, ent mitte teiste lõpparve summade ülekandmise kohta, kuigi selline ettepanek pidi olemas olema. Samuti ei selgu, miks tõendusmaterjalina esitatud kirjaliku ettepaneku alusel laekub lõpparve teine osa apellandi arveldusarvele alles 2 tööpäeva pärast tema teenistusest vabastamist; 2) vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei võetud teistelt hanke läbiviimisega kokkupuutunud isikutelt selgitusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus võtab poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja juurde, sest tegemist on kummagi poole väiteid kinnitavate tõenditega ning nende asja juurde võtmine ei venita menetlust. 7
(10)3-12-379
  1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kutsuti 27.01.2012 hommikul linnavaraameti juhataja juurde, kus juhataja ja õigusosakonna juhataja küsisid talt selgitusi XX ehitustööde hanke kohta, kohtumise käigus kirjutas kaebaja teenistusest lahkumise avalduse alates samast päevast ning mõne tunni pärast oli ta teenistusest vabastatud ja lõpparve välja makstud. Kaebaja leiab, et alusetute süüdistustega viidi ta eksitusse ning ähvardusega, et juhul, kui ta teenistusest ei lahku, tullakse ametit kontrollima ning lahkuma peavad paljud inimesed, mõjutati lahkumisavaldust kirjutama. Vastustaja väitel kirjutas kaebaja avalduse seetõttu, et ei osanud selgitada hanke korraldamisel toimunud minetusi 27.01.2012 hommikul ning ilmselt mõistis, et ei suuda neid selgitada ka sisekontrollile teisel poolaastal plaaniliselt läbiviidava kontrollimenetluse raames.
  2. Halduskohus on otsuses asunud seisukohale, et kaebaja teenistusest lahkumise avaldus on TsÜS mõistes tehing, mille kohus võib TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tühistada, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Tehingu tühistamise nõuet halduskohtumenetluses esitada ei saa ning sellist nõuet pole kaebaja ka esitanud. Kaebaja avaldus teenistusest lahkumiseks on taotlus (ka alates 01.04.2013 kehtima hakkav ATS § 87 nimetab ametniku vastavasisulist sooviavaldust taotluseks), mis on käsitletav isiku avalik-õigusliku tahteavaldusena, millele kohalduvad eriregulatsiooni puudumisel eelkõige halduskohtumenetluses kaebuse tõlgendamise reeglid ning ka eraõiguses tahteavalduse tõlgendamise kohta sätestatu (vt A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 135). TsÜS § 75 lg 1 näeb ette, et tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
  3. Kuna kaebaja on kinitanud, et lahkumisavaldust esitades tal tegelikult teenistusest lahkumise soovi ei olnud, tuleb käesoleval juhul kindlaks teha, kas kaebaja teenistusest vabastamise õigust omav ametnik teadis või pidi teadma, et kaebaja tegelikult teenistusest lahkuda ei soovi ning esitas avalduse hoopis teistel põhjustel. Kui vastustaja vastav ametiisik teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole taotluse esitaja tegeliku tahtega teenistusest lahkumiseks, on kaebaja vabastamiseks antud käskkiri õigusvastane ning kaebajal on õigus nõuda ATS § 135 ettenähtud õigust kaitsevahendite kohaldamist.
  4. Kaebaja esitatud seisukohtadest saab järeldada, et kaebaja arvates mõjutati teda lahkumisavaldust kirjutama, sest haldusorgan soovis temast vabaneda. Sellisel juhul teadis või pidi vastustaja teadma, et kaebaja tegelik tahe polnud suunatud teenistusest lahkumisele. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiste asjaoludega: talle esitati põhjendamatud ja kontrollimata süüdistused seoses XX remonditeenuse ostumenetlusega; talle loodi ettekujutus, et järgneva kontrollimenetluse tagajärjel peavad teenistusest lahkuma mitmed ameti töötajad; teenistusest vabastamise käskkiri täideti ebaharilikult kiiresti ning lõpparve oli üle kantud juba sama päeva õhtuks; ameti juhataja E. U ütles talle, et ei arva, nagu oleks kaebaja rikkunud teenistuskohustusi, kaebaja lahkumist sooviti „kõrgemalt poolt“, ning lubas talle otsida uue töökoha. Vastustaja leiab, et kaebajalt kui konkreetse hankemenetluse eest vastutavalt ametnikult küsiti selgitusi avastatud puuduste kohta; kaebajat ei süüdistatud ega ähvardatud, talle selgitati üksnes, et ta peab samasisulised selgitused esitama sisekontrollile, kui see hakkab teisel poolaastal läbi viima plaanilist hankemenetluste kontrolli ametis, ning kuna kaebaja ei osanud avastatud puudusi kuidagi selgitada, avaldas ta samas soovi teenistusest lahkumiseks; kuna kaebaja soovis teenistusest lahkuda samal päeval ja vastustaja oli sellega nõus, pidi vastustaja seadusest tulenevalt vormistama käskkirja ja kandma üle lõpparve ilma viivitamata; E. U lubas kaebajat 8
(10)3-12-379 aidata töökoha otsimisel kaebaja palvel, mille kaebaja esitas E. U sünnipäeval 31.01.2012 ning sellise abi pakkumine pole E. U puhul midagi ebatavalist.
  1. Kõigepealt tuleb märkida, et kaebaja suhtes pole läbi viidud distsiplinaarmenetlust, seepärast pole asjakohased kaebaja etteheited, et vastustaja esitas talle põhjendamata ja kontrollimata süüdistusi. Kaebaja ja vastustaja kohtumenetluses avaldatud väiteid hinnates saab järeldada, et vastustajal oli tekkinud kahtlus, et kaebaja on hankemenetluse läbiviimise korda rikkunud ning sellise kahtluse kontrollimiseks jäi menetlus läbi viimata eelkõige sellepärast, et kaebaja esitas lahkumisavalduse. Vastustaja on kohtumenetluses tõendanud, et kaebajalt selgituste küsimine seoses remonditööde hankega oli põhjendatud. Seda kinnitasid kohtus üle kuulatud E. U ja T. M, kelle seletused on kooskõlas mõlema poole poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kaebaja poolt pakkumiste küsimine erineval ajal, parima pakkumise valiku protokolli ebatäpsused ning kaebaja esitatud kirjavahetus ühe pakkujaga, mida kaebaja polnud kajastanud linnavalitsuse dokumendihalduse süsteemis, kinnitavad, et vastustajal võis tekkida kahtlus pakkujate ebavõrdses kohtlemises. Kaebaja seisukoht, et kohus on hankemenetluses pakkumise kutse vormistamise reeglite osas alusetult viidanud RHS §-dele 25, 26 ja 35 ning tegelikult tuli lähtuda Tallinna Linnavaraameti 28.12.2010 käskkirjaga nr 1-1/29 kehtestatud „Tallinna Linnavaraameti alla riigihanke maksumuse piirmäära jäävate asjade ostmise, teenuste ja ehitustööde juhisest“, võib olla õige, kuid ka selles juhises näidatud ostumenetluse puhul tuli juhise preambulast nähtuvalt järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtteid. Seega ei tohtinud linna ametiasutused pakkujaid ebavõrdselt kohelda ega anda alust arvamuseks, et mõnda pakkujat eelistatakse. Tagatud pidi olema ostumenetluse läbipaistvus ja kontrollitavus. Kuna vastustaja ei asunud kaebajat küsitlema otsitud põhjusel, vaid tegelikult põhjendatud kahtluste pinnalt, ei tõenda küsitluse läbiviimine kaebaja survestamist teenistusest lahkumiseks.
  2. Kaebaja on väitnud, et E. U ja T. M survestasid teda lahkumisavaldust kirjutama, väites, et kontrolli läbiviimise korral peavad tuvastatud rikkumiste tõttu lahkuma ka teised ameti töötajad peale kaebaja. Kaebaja ja vastustaja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest (lisatud kirjavahetus jms) survestamist ei nähtu ning seda ei tunnistanud ka kohtus ülekuulatud tunnistajad E. U ja T. M. E. U ja T. M on kohtus seletusi andes kinnitanud, et sisekontrolli läbiviimisest sama aasta teisel poolaastal oli juttu ning kaebajale selgitati, et ta peab oskama sisekontrollile oma tegevust õigustada. Asjaolu kohta, et linna sisekontrolöri
  3. a tööplaanis oli II poolaastal ette nähtud riigihangete ja/või alla riigihangete piirmäära jäävate ostumenetluste läbiviimise kontroll linna ametiasutustes, on vastustaja esitanud vastava tööplaani (tl 37 pöördel). Usutav on ka tunnistajate väide, et nende arvates tekkis kaebajal soov teenistusest lahkumiseks, sest ta mõistis, et ei suuda rahuldavalt selgitada oma tegevust ostumenetluse läbiviimisel. Kui isik tunneb end süüdi olevat, võib ta kontrolli läbiviimise vältimiseks tõepoolest otsustada teenistusest lahkuda. Kaebaja on sellist seisukohta 29.08.2012 kohtule esitatud vastuses pidanud naeruväärseks, sest tal on pere ja pangalaen, mis välistavad kergekäelise teenistusest lahkumise. Kaebaja väidetest nähtub aga, et avalduse kirjutas kaebaja selleks, et vältida kontrolli läbiviimist linnavaraametis ja rikkumiste avastamist, mille tagajärjel oleks pidanud ametist lahkuma lisaks kaebajale ka mitmed teised ametnikud. Seega välistab kaebaja asjaolu, et ta oleks teenistusest lahkumisega soovinud vältida enda teenistuskohustuste täitmise kontrolli, kuid toob esile, et lahkus teenistusest, et kaitsta teisi ameti töötajaid. Selline üksnes teiste kaitseks teenistusest lahkumine võiks olla usutav, kui kaebajale oleks vastukaaluks pakutud mingit hüve. Kaebaja ongi selgitanud, et talle lubati abi töökoha otsimisel. Samas on kohtumenetluses selgunud, et abi töökoha leidmiseks palus kaebaja alles 31.01.2012 E. U sünnipäeval osaledes ning enne avalduse kirjutamist sellest juttu ei olnud. Seega pole kaebaja survestamine teenistusest lahkumiseks tõendatud. 9
(10)3-12-379
  1. ATS § 114 lg 2 näeb ette, et ametnik peab teenistusest lahkumisest vähemalt ühe kuu ette teatama. Sama paragrahvi lg 21 annab kokkuleppel ametnikuga, kellel on teenistusest vabastamise õigus, võimaluse kohaldada lühemat etteteatamistähtaega. Kaebaja vabastati avalduse esitamise päeval. Eeltoodu viitab sellele, et vastustaja ei soovinud kaebajaga teenistussuhet jätkata, kuid pelgalt sellest ei saa teha järeldust, et kaebajat survestati lahkumisavaldust kirjutama. Juhul, kui kaebaja rikkumisi ostumenetluses peeti tõsiseks, ei pruukinud vastustajal olla soovi teenistussuhte jätkamiseks. Kui ühe poole soov teenistusest lahkuda vastas teise poole soovile teenistussuhte lõpetamiseks, on teenistussuhte lõpetamine toimunud vastastikusel kokkuleppel, kuid siit ei saa järeldada, et kaebajaga oleks käitutud õigusvastaselt.
  2. Kaebaja poolt esile toodud teenistusest lahkumise vormistamise kiirus näitab üksnes vastustaja poolset õigusnormide täitmist. ATS § 114 lg 4 kohaselt tuligi ametnik vabastada tema avalduses märgitud päevast arvates. ATS § 134 lg 1 kohaselt oli ametiasutus kohustatud maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Kui vastustaja oli juba nõustunud sellega, et kaebaja lahkub teenistusest päevapealt, pidi ta tagama ka, et teenistussuhte lõpetamine toimuks seaduses ettenähtud tähtaegu järgides. Sõiduauto kasutamise hüvitise ülekandmisel on vastustaja õigusvastaselt viivitanud.
  3. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtu otsus kaebus rahuldamata jätta lõppkokkuvõttes õige. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane. Seepärast jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. 20.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja palus halduskohtus hüvitada talle riigilõivu 15,97 eurot ja esindajatasu 864 eurot. Kulude tasumine on tõendatud. Apellatsioonimenetluses palub kaebaja hüvitada talle riigilõivu 15 eurot ja esindajatasu 648 eurot. Esindajatasu kohta on esitatud üksnes OÜ Advokaadibüroo Arvo Junti 02.07.2012 arve, kulude kandmist esitatud dokumentidest ei nähtu. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

§ 108lg 1 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.