) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
19.03.2010 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja KU’i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Maire Arm’i. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks selle aluse äralangemise tõttu. Haldur avaldas sellekohase teate Ametlikes Teadaannetes
S § 159 lg 1 alusel lõpetamisele.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku KU kanda. PankrS § 150 lg 1 p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muuhulgas ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotihaldur esitas 05.04.2013 kohtule pankrotihalduri kulude taotluse. Pankrotihaldur palub määrata halduri bürookuludeks 600 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 720 eurot. Haldur töötasu taotlust esitada ei soovi. Bürookulud palub pankrotihaldur välja 2-10-3730 mõista võlgnikult KU’ilt ja kanda need Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid pangakontole XXXXXXXXXXX. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus teenuse osutamisega seotud kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri kulu, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt kulult 600 eurolt maksmisele kuuluv käibemaks 120 eurot, mille tasub väljamakse tegija. Kohus leiab, et taotletav kulu on mõistlik, mistõttu ajutise pankrotihalduri kuludena on põhjendatud välja mõista 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduri Maire Arm poolt kantud kuludeks tuleb määrata 720 eurot (sealhulgas käibemaks).
S § 150 lg 1 p 5 ja PankrS § 66 lg 1 alusel tuleb pankrotihalduri kulud välja mõista KU’ilt. Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.