← Eesti

3-13-7/47

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-7 Otsuse kuupäev 28.03.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.K. kaebus Viljandi Linnavalitsuse poolt 06.11.2012 väljastatud ehitusloa nr. 187 ja Viljandi Linnavalitsuse 22.10.2012 korralduse nr. 724 õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 25.03.2013 , kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada A.K. kaebus osaliselt. Tühistada Viljandi Linnavalitsuse korraldus nr. 724 22.10.

  1. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista välja Viljandi Linnavalitsuselt A.K. kasuks kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 7 (seitse) eurot ja 50 eurosenti ning kanda see kohtuotsuse jõustumisel A.K. arvelduskontole 221030450962 Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 29.04.
  2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Viljandi Linnavalitsus on 02.04.2012 korraldusega nr. 236 (edaspidi korraldus nr. 236) „Projekteerimistingimuste kinnitamine“ on kinnitanud tuginedes V.S. 21.03.2012 esitatud avaldusele ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 ja Viljandi linna ehitusmääruse § 24 alusel projekteerimistingimused, mis on Viljandis krundil Sepa tänav 4 krunt nr. 5 oleva elamu restaureerimiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. Korralduses on märgitud arhitektuurinõuded, kaitseala nõuded, insener-tehnilised nõuded, projekti vormistusnõuded ning projekti kooskõlastamise ja esitamise nõuded. Projekti kooskõlastamise ja esitamise nõuete p. 1.5.2.3 kohaselt tuleb projekt kooskõlastada Sepa tn. 4 kaasomanikega. Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 724 22.10.2012 (edaspidi korraldus nr. 724) „Projekteerimistingimuste muutmine“ on tühistatud Viljandi Linnavalitsuse 02.04.2012 korralduse nr. 236 p. 1.5.2.3, mis käsitleb Sepa tänav 4 restaureerimisprojekti kooskõlastamist kaasomanikega. Projekteerimistingimuste saamiseks Sepa tänav 4 restaureerimiseks on avalduse esitanud V.S., kes on 4/5 osas Sepa tänav 4 kinnistu omanik, 1/5 osas on kinnistu omanikuks kaebuse esitaja, kaebajale kuulub korter nr.
  3. Korralduses 236 on asutud seisukohale, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada teiste omanikega, et vältida teiste omanike teadmata tegutsemist. Korralduses nr. 724 on asunud seisukohale, et kuna ehitusseadus ei näe ette teiste omanike kooskõlastamist ehitusprojekti muutmisel ning kuna V.S. (3.isik) on kinnistu enamusomanik ning seega teise vähemusomaniku nõusolekut projekteerimistingimuste muutmisel ei ole vaja, seega tühistati korralduse nr. 236 p.1.5.2.3, mis käsitleb Sepa tänav 4 restaureerimisprojekti kooskõlastamist teiste omanikega. Kaebaja on esitanud nimetatud korraldusele vaide, kuna talle kuulub Sepa tänav 4 kinnistul kinnisvara, Viljandi Linnavalitsuse korraldusega 03.12.2012 nr. 807 jäeti vaie rahuldamata. Kaebaja on esitanud 02.01.2013 halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Viljandi Linnavalitsuse poolt 06.11.2012 väljastatud ehitusluba nr. 187, milles on antud ehitusluba kortermaja, aadressil Viljandi Sepa tänav 4, ehitise rekonstrueerimiseks. Kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluses asjaolu, et ehitusluba on väljastatud ilma tema nõusolekuta ning korraldus nr. 724 rikub kaebaja õigusi ja piirab tema vabadusi, kuna temale kuulub kinnisvara antud hoones ning temaga pole restaureerimisprojekti kooskõlastatud. Kuna vaideotsuses on läbi vaadatud korraldus nr. 724/22.10.2012, suunas kohus kaebajat vaidlustama ka Viljandi Linnavalitsuse korraldust nr. 724/22.10.2012, millega on tühistatud Viljandi Linnavalitsuse 02.04.2012 korralduse nr. 236 punkt 1.5.2.3, mis käsitleb Sepa tänav 4 restaureerimisprojekti kooskõlastamist kaasomanikega. Kaebaja esitas kaebuse täienduse 24.01.2013 ning taotleb tunnistada õigusvastaseks ning tühistada Viljandi Linnavalitsuse korraldus nr.724, mille punkt 1 kohaselt on tühistatud korralduse nr. 236 p. 1.5.2.
  4. Kohus on asja 08.01.2013 kohtumäärusega menetlusse võtnud ning kaasanud kolmanda isikuna menetlusse V. S. ning kohtumäärusega 07.02.2013 on kohus määranud asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ning määranud kirjaliku menetluse algusajaks 18.03.2013 ning kohtulahendi kuulutamise ajaks 28.03.2013 kell 12.
  5. 25.03.2013 kohtumäärusega kohus uuendas menetluse ning määras uueks kirjaliku menetluse algusajaks 25.03.2013, kuna tekkis vajadus täiendavate dokumentide väljanõudmiseks, kohtulahendi kuulutamise aeg jäi muutmata. Nimelt nõudis kohus vastustajalt välja 01.10.2012 istungi protokolli, kus menetleti Sepa tänav 4 hoone ehitusloa küsimust. Kaebuse esitaja selgitused ja taotlused A.K. on esitanud kaebuse, milles taotleb Viljandi Linnavalitsuse poolt 06.11.2012 väljastatud ehitusloa nr. 187 ja Viljandi Linnavalitsuse korralduse nr. 724 22.10.2012 õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Kaebaja on asunud seisukohale, et kuna ehitusluba väljastati ilma tema kui samal kinnistul omava korteri omaniku nõusolekuta, on ehitusluba õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja on keeldunud Sepa tänav 4 kinnistul asuva korterelamus korteri omanikuna restaureerimisprojekti kooskõlastamast ja ehitusloa väljastamiseks nõusolekut andmast, kuna ehitusloaga on eiratud 2 kaebaja omandiõigust, muutes kinnistusraamatus korteriomandite reaalosa ja mõttelise osade suurust. Kaebaja märgib, et ühisomandis oleva elamu mõtteliste osade arvelt reaalosade suuruse muutmine saab toimuda ainult kokkuleppel. Kaebaja on märkinud, et tema omandis oleva korteri nr. 5 üldpinda on restaureerimistööde käigus kavandatud vähendada 0,6 m2 võrra ning korteri nr. 4 üldpinda, mis on
  6. isiku omandis, on restaureerimisprojekti kohaselt kavandatud suurendada. Samas näeb restaureerimisprojekt ette korteriomanike ühiskasutuses oleva käimla likvideerimist. Eeltoodu alusel leiab kaebaja, et väljaantud ehitusluba, mis on antud Sepa 4 elamu rekonstrueerimiseks, on välja antud õigusvastaselt ning tuleb tühistada. Kaebuse täienduses taotleb kaebaja Viljandi Linnavalitsuse 22.10.2012 korralduse nr. 724 tühistamist, kuna korraldus on tehtud kaalutlemata ja seadusi eirates. Sepa tänav 4 elamu rekonstrueerimisprojekti tingimuste muutmine rikub kaebaja kui korteriomaniku õigusi nii elamu valdamisel, kasutamisel ja rekonstrueerimisel. Kaebaja leiab, et korralduse 236 p. 1.5.2.3 oli kooskõlas ehitusseadusega, mis kohustas Sepa tänav 4 restaureerimisprojekti kooskõlastama teiste kinnistu omanikega, kuid korralduse 724/22.10.2012 p-ga 1 on nimetatud säte kehtetuks tunnistatud. 10.03.2013 pöördumises on kaebaja esitanud vastuväited vastustaja ja
  7. isiku seisukohtadele. Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastustaja on märkinud, et hoone aadressil Sepa 4 põles maha
  8. aastal, sellest ajast on hoone seisnud lagunenult ja on muutunud linnakodanikele ohtlikuks. Arvates 05.06.2012 on hoones kaks omanikku, kaebajale kuulub 1/5 elamust ja V.S. (
  9. Isik) 4/5 elamust. Vastustaja on märkinud, et projekt on kooskõlastatud Muinsuskaitseameti ja Päästeametiga. Vastustaja on märkinud, et ehitusseadus ei nõua projekti kooskõlastamist kaasomanikega ning kaebaja on hoidunud ise pahatahtlikult kõrvale restaureerimisprojekti menetlusest. Vastustaja leiab, et
  10. isiku suhtes oleks olnud ebaõiglane kui ehitusloa menetlemine katkestada ainult seetõttu, et restaureerimisprojektil puudub teise kinnistu omaniku nõusolek. Vastustaja märgib, et kaebaja on alles kaebuse kohtusse esitamisel toonud välja asjaolu, et korteriomanike üldkasutuses oleva mõtteliste osade arvelt muudetakse korterite reaalosade suurust. Ehitusseadusest tulenevad nõuded on
  11. isik kõik täitnud nii projekteerimistingimuste kui ehitusloa saamiseks ning projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamise eelduseks ei ole kaasomanike nõusoleku saamine. Kaasomanike vahelised suhted on tsiviilõiguslikud. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning leiab, et käesoleval juhul ei nähtu ühtegi ehitusloa väljastamise keeldumise alust.
  12. isiku seisukohad ja taotlused V.S. (
  13. isik) seletuste kohaselt on kaebaja jätnud kohtule märkimata, et hoone on tulekahjujärgses taastamises ning kaebaja ei ole soovinud restaureerimisprojekti arutamisel osaleda.
  14. isiku seisukohalt on tema sooviks restaureerida ühiselt koos teiste hoone omanikega, kaebaja kui teine hoone omanik on keeldunud koostööst.
  15. isik viitab restaureerimisprojekti seletuskirjale, et kaebajale kuuluv korter nr. 5 kasulik elamispind suureneb (laiendatakse pööningu arvelt), mitte ei vähene nagu märgib kaebaja. Samas möönab
  16. isik, et kaebaja nõusolekut ja osalust on vaja restaureerimisprojekti elluviimisel.
  17. isiku sooviks on alustada restaureerimistöödega kevadel omale kuuluvas hoone osas.
  18. isik on arvamusel, et kaebaja takistab ehitustegevust, et seeläbi mõjutada
  19. isikut ostma sobivama hinnaga kaebajale kuuluvat korterit ning siiani on kaebaja tõrjunud kõiki
  20. isiku poolt 3 tehtavaid ettepanekuid.
  21. isik on tänulik linnavalitsusele , kes on püüdnud lahendada igati tekkinud olukorda.
  22. isik on seisukohal, et linnavalitsus ei ole kaebaja õigusi rikkunud, vaid on püüdnud igati kaebaja õigusi kaitsta, olles kaebajat kaasanud toimuvasse menetlusse ning püüdnud lahendust leida.
  23. isik peab ehitusluba ja restaureerimisprojekti suhtes läbiviidud arutelu õiguspäraseks. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Antud asjas on OÜ Mändmaa Projekt poolt koostatud projektiga antud lahendus Viljandi linnas Sepa tänav 4 asuva korterelamu tulekahjujärgseks taastamiseks. 1997.a. inventariseerimisandmete kohaselt on hoones 5 korterit ning käesolevaks ajaks on Sepa tänava 4 majal kaks omanikku, kus korter number 5 kuulub kaebuse esitajale ning ülejäänud korterid (korterid 1,2,3 ja 4) V.S., kes on olnud ka projekti tellijaks ning antud kohtuasjas 3.isikuks. Käsitletav hoone paikneb Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal Munga ja Pika tänava vahel. Elamule Sepa tänav 4 on antud tehnilise seisukorra hinnang, hoone ülevaatus on toimunud
  24. detsembril
  25. aastal. Hoone koosneb kahest erinevast osast, üks osa on kivist (põlenud tellistest kandeseintega, teine osa on puidust kandeseintega. Projekt on kooskõlastatud Muinsuskaitseameti ja Viljandi Linnavalitsuse arhitektuurikomisjoni poolt. Viljandi Linnavalitsus on märkinud, et hoone on maha põlenud
  26. aastal ning sellest ajast on hoone seisnud lagunenult ja muutunud ka linnakodanikele ohtlikuks ja ei vasta Viljandi linna heakorraeeskirja sätetele. Käesolevas asjas on kaebus esitatud motiivil, et kaebajat ei ole kaasatud projekteerimistingimuste muutmise menetlusse ning kaebajalt ei ole küsitud selleks nõusolekut. Kaebaja märgib, et Viljandi Linnavalitsuse 22.10.2012 korralduse nr. 724 andmisel ei ole kaalutletud kõiki asjaolusid ning rikutud on kaebaja, keda jäeti välja õigusest kooskõlastada restaureerimisprojekt, õigusi. Samuti pole õige, et
  27. isik saab olla kaasomanike enamuse otsuse esindaja tulenevalt ehitusseaduse § 23 lg 11, sest ehitisel on kaks kaasomanikku ning kumbki kaasomanik ei saa esindada enamust. I Kohus on tutvunud asja materjalidega ja asub seisukohale, et kaebajat on teavitatud ehitusloa andmise menetlusest ning kaebajale on antud võimalus tulla ehitusprojektiga tutvuma. Samuti on kutsutud kaebajat istungist osa võtma, milles on arutatud kaebaja poolt 20.11.2012 esitatud vaiet. Vastustaja poolt esitatud kirjavahetusest kaebajaga nähtub, et 20.09.2012 on vastustaja saatnud kaebajale kirja, milles teavitatakse Sepa tänav 4 restaureerimisprojektist ja sellega seoses ehitusloa väljaandmise menetlusest. Vastustaja on püüdnud kaebajalt selgitust saada, miks kaebaja keeldub projektile kooskõlastust andmast. 19.10.2012 on veelkord vastustaja teavitanud kaebajat restaureerimisprojekti olemasolust ning sellega tutvumise võimalusest. Kuna kaebaja ei nõustunud menetluses osalema, on vastustaja andnud korralduse nr. 724, millega tühistas projekteerimistingimuste väljastamisel püstitatud nõude, millega kohustati projekti kooskõlastama teise omanikuga. Nimetatud korralduse osas võtab kohus seisukoha peatükis II. Kohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et ebaõiglane oleks
  28. isiku suhtes asjaolu, et ehitusloa menetlemine katkestada ainult seetõttu, et üks korteriomanik ei soovi osaleda restaureerimisprojekti menetluses ning takistab seega kogu põlenud ehitise tulekahjujärgset taastamist. Kuna projekt vastas kõikidele nõuetele ning on kooskõlastatud ka 4 Muinsuskaitseameti ja Päästeametiga ning
  29. isik soovib alustada ehitustegevusega, on ebamõistlik ehitusluba mitte anda ning säilitada linnatänaval põlenud ja lagunenud ehitist, mis võib muutuda varisemisohtlikuks. Asja materjalidest nähtavalt on
  30. isik igati üles näidanud aktiivsust hoone taastamiseks ning hoone rekonstrueerimise takistamine linnavalitsuse ja avalikkuse poolt ei oleks põhjendatud. Projekteerimistingimused Sepa tänav 4 ehitise suhtes on linnavalitsuses kinnitatud 02.04.2012 Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 236, kus on sätestatud arhitektuursed nõuded ehitisele, kaitsealanõuded hoonele, projekti vormistusnõuded ning projekti kooskõlastamis- ja esitamisnõuded. Nimetatud korralduse punktiga 1.5.2.3 on tehtud projekti kooskõlastus vajalikuks Sepa tänav 4 omanikega. Hilisemalt, 22.10.2012 Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 724, on tühistatud eelnimetatud korralduse p. 1.5.2.3, mis käsitleb Sepa tänav 4 restaureerimisprojekti kooskõlastamist kaasomanikega. Nimetatud muudatus on tehtud seetõttu, et kaebaja A.K. ei ole soovinud osaleda ehitusloa andmise menetluses ning on hoidunud kõrvale omapoolsete seisukohtade esitamisest ja läbirääkimistest. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6 p 3 kohaselt on ehitamine ehitise rekonstrueerimine ning EhS § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kandeja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusloa andmiseks tuleb EhS § 23 lg 2 kohaselt esitada haldusorganile taotlus ja nõuetele vastav ehitusprojekt ja tasuda riigilõiv, mis antud juhul kolmanda isiku poolt täidetud on. Haldusorganil on õigus keelduda ehitusloa väljaandmisest EhS § 24 lg 1 p-des 1-12 loetletud asjaoludel. Vastustaja hinnangul ei esinenud käesoleva juhtumi puhul ühtegi ehitusloa väljastamisest keeldumise alust ning vastustajal puudus alus jätta ehitusluba väljastamata. Vastustaja on märkinud, et
  31. isik on täitnud kõik ehitusseadusest tulenevad nõuded nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa saamiseks. Mis puudutab korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade muutmist ehituse käigus pärast ehitusloa väljastamist, ei ole seotud ehitusloa andmisega ning kaasomandis olevate ruumide suhtes saab kehtestada kasutuskorra notariaalselt, mistõttu on kaebaja ennatlikult tõstatanud küsimuse ehitusloa väljastamisel, et kaasomandis olevate elamu osade suurenemine ja vähenemine toimub kaasomanike nõusolekul ja notariaalselt tõestatud kokkuleppe vormis, mis tähendab, et seda saab teha ehitustegevuse käigus pärast ehitusloa väljastamist. Vastustaja on õigesti märkinud, et haldusorganil puudus kohustus kontrollida ehitusloa väljastamisel korteriomanike tsiviilõiguslikke kokkuleppeid. Samas on rekonstrueerimisprojekti seletuskirjas antud võimalus laiendada pööningu arvelt korter 5 (kaebaja omandis) pinda. Kohus tahab täiendavalt märkida, et ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb arvestada naabrite ja teiste kinnistu omanike huve ja õigusi. Ehitusluba ei tohi anda kui see põhjustab ebaõiglaselt suurt kahju naabritele või teistele kinnistu omanikele, kuid ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri või teiste kinnisasja omaniku nõusolek või nõusoleku mitteandmine, kui ülekaalukamad on avalik huvi ja projekteerimistingimuste taotleja huvid. Antud juhul on ülekaalukamaks jõuks taotleja huvi ja avalik huvi, kuna
  32. isik (taotleja) on soovinud rekonstrueerida põlenud ja lagunenud hoonet mis on põlengust kannatada saanud ning lagunenud hoone säilitamine linnatänaval on vastuolus Viljandi linna heakorra eeskirjadega ning samuti on põlenud ja lagunenud hoone muutunud linnakodanikele ohtlikuks. Samas asub 5 lagunenud hoone muinsuskaitsealal ja hoone on mälestisena kaitse all, mida saab esmatähtsaks pidada ehitusloa väljaandmisel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et projekteerimistingimused ja ehitusluba nr. 187 on väljastatud arvestades avalikku huvi ning on eesmärgipärane, kaebaja poolt vaidlustatud ehitusluba nr. 187 ehitise rekonstrueerimiseks ei kuulu tühistamisele. Ehitusloa tühistamise nõudes jääb kaebaja kaebus rahuldamata. II Kohus möönab, et kuna kaebaja oli ainus isik peale
  33. isiku, kellele kuulus korteriomand vaidlusalusel kinnistul, ei saa keelduda arvestamast kaebaja huvidega. Vastustaja on asunud seisukohale, et ebaõiglane on katkestada ehitusloa menetlemist ainult seetõttu, et restaureerimisprojektil puudus teise omaniku kooskõlastus, mistõttu on antud ka korraldus nr. 724, mis välistab kooskõlastusnõude teise omanikuga (kaebajaga). Kohus asub seisukohale, et Viljandi Linnavalitsuse korraldus nr. 724/22.10.2012 ei ole õiguspärane. Nimetatud korralduses on asutud seisukohale, et kuna V.S. on 4/5 osas kinnistu omanik, siis ta on enamusomanik ning projekt ei vaja vähemusomanikult (kaebaja omanik 1/5 osas) nõusoleku küsimist. Kohus ei nõustu sellekohase seisukohaga ning ei pea seda õiguspäraseks. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei tohi olla takistuseks nõusoleku küsimiseks kaebajalt kui ühe korteriomandi omanikult ning kaebajalt ei saa eraldi korraldusega (22.10.2012 nr. 724) seda õigust ära võtta, seega ei pea kohus korraldust õiguspäraseks. Samas on enne nimetatud korralduse andmist võetud 01.10.2012 Viljandi Linnavalitsuses toimunud istungil vastu otsustusega (otsustus nr. 44) seisukoht, et linnavalitsus ei anna nõusolekut ehitusloa väljastamiseks ilma kaasomaniku nõusolekuta. Nimetatud otsustust ei ole vaidlustatud. Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et kaevatav korraldus nr. 724 on kaalutlemata, arvestamata on jäetud otsustusega nr. 44 võetud seisukoht ning kaevatav korraldus nr. 724 on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, mistõttu kohus tühistab Viljandi Linnavalitsuse korralduse nr. 724 22.10.2012 „Projekteerimistingimuste muutmine“ kui õigusvastase korralduse ning seega jääb jõusse Viljandi Linnavalitsuse korraldus 02.04.2012 nr. 236 tervikuna, kaasa arvatud p. 1.5.2.
  34. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei ole oma õigust kasutanud ega selgitanud linnavalitsusele miks ta ei soovi restaureerimisprojekti kooskõlastada, ei saa linnavalitsus seda õigust kaebajalt korraldusega ära võtta. Seega jääb kehtima Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 236 02.04.2012 kinnitatud projekteerimistingimused tervikuna, mille alusel on menetletud ehitusloa väljaandmist. Väljaantud ehitusloa õiguspärasusele on kohus hinnangu andnud peatükis I. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebaja nõude tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Linnavalitsuse 22.10.2012 korraldus nr. 724, mille p. 1 kohaselt on tühistatud korralduse nr. 236 p.1.5.2.3, mis käsitleb Sepa tänav 4 restaureerimisprojekti kooskõlastamist kinnistu vähemusomanikuga. Kohus tühistab Viljandi Linnavalitsuse korralduse 724 22.10.2012 lähtuvalt HKMS § 5 lg
  35. Kohus märgib täiendavalt, et
  36. isiku ja kaebaja vaheline kirjavahetus, mis puudutab kaebaja korteri võimalikku müümist
  37. isikule, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, mistõttu kohus jätab selle teema tähelepanuta. Samas ei ole antud asjas asjakohane menetlusosaliste poolt viidatud EhS § 23 lg
  38. 6 Viljandi Linnavalitsuse korraldust nr. 236 02.04.2012 ja Viljandi Linnavalitsuse korraldust nr. 807 03.12.2012 (vaideotsus) kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
  39. Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Tulenevalt HKMS § 108 lg 2 kohaselt tuleb kaebuse osalise rahuldamise korral jagada menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Antud juhul on kaebaja tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot (kokku tasunud 30 eurot , millest 15 eurot oli tasutud õiguskaitse taotluselt, mille kohus jättis rahuldamata), mis on menetluskuluks antud asjas. Riigilõivu märkimata jätmine või väljanõudmata jätmine ei ole takistuseks halduskohtus tasutud riigilõivu arvestamiseks menetluskuluna.
  40. isik ei ole menetluskulusid kandnud. Eeltoodu alusel tuleb Viljandi Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud – riigilõiv 7 eurot ja 50 eurosenti, kuna rahuldamisele kuulus kaebus pooles ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.