← Eesti

3-12-182/49

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 157§ 198§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2013, Tallinn Haldusasja num

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus- 3-12-182 tähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Ettevõtlusamet viis 25.03.2011 korralduse nr 5-1.7/495 alusel läbi Sky

Park OÜ üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas reklaamimaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust alates

  1. aastast.
  2. Tallinna Ettevõtlusamet koostas 12.09.2011 SkyPark OÜ-le kontrollakti nr 5-6/4, millele kaebaja SkyPark OÜ esitas 21.09.2011 eriarvamuse.
  3. Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 28.12.2011 maksuotsusega nr 5-1.1/1367 SkyPark OÜ-d tasuma täiendavalt reklaamimaksu summas 13 598,11 eurot Pärnu mnt 139e 53 m2 suuruse välireklaami eksponeerimise eest perioodil 24.08.2009 kuni 12.09.
  4. Maksuotsuse kohaselt eksponeerib SkyPark OÜ Tallinnas kahte välireklaami aadressidel Pärnu mnt 139c sõnumiga „SkyPark 50 m“ ja Pärnu mnt 139e sõnumiga „SkyPark batuudikeskus“, kuid reklaamimaksualaseid maksudeklaratsioone on esitatud vaid aadressil Pärnu mnt 139c eksponeeritud välireklaami kohta. Tallinna Ettevõtlusamet viis 01.09.2011 aadressil Pärnu mnt 139e läbi vaatluse, mille käigus tuvastas, et välireklaam sõnumiga „SkyPark batuudikeskus“ on paigaldatud jahutusvedeliku mahuti seinale ning välireklaam asub SkyPark OÜ majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust 41,2 m kaugusel. Jahutusvedeliku mahuti asub üldkasutatava sõidutee ääres, selle mõlemal pool on parklad ning selle külge on paigaldatud liikluskorraldust reguleerivad liiklusmärgid. Vaatluse käigus ei tuvastatud SkyPark OÜ majandus- või kutsetegevust mahuti ümbruses ega selle katusel. SkyPark OÜ poolt esitatud teabe kohaselt korraldas ta alates
  5. aastast aadressil Pärnu mnt 139e väliüritusi, kuid esitatud fotodelt nähtuvalt on kahe väliürituse toimumiskoht olnud SkyPark OÜ majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures, mitte jahutusvedeliku mahutite ja nendega seotud kõrvalhoone sees, peal või vahetus läheduses. Ülejäänud väliürituste läbiviimist tõendatud ei ole. AS Tere 11.10.2011 selgituse kohaselt kasutab AS Tere jahutusvedeliku mahutit ja sellega seotud kõrvalhoonet oma tootmistegevuses ning alates
  6. aastast ei ole mahutit ega kõrvalhoonet kolmandate isikute, sh ka SkyPark OÜ kasutusse antud. Seega ei ole tõendatud, et SkyPark OÜ kasutab jahutusvedeliku mahutit ja sellega seotud kõrvalhoonet oma majandus- ja kutsetegevuses. Samuti puudub alus reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg-s 2 ning Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (Määrus nr 44) § 1 lg-s 2 välja toodud erandite kohaldamiseks, mistõttu SkyPark OÜ eksponeeritud teave on käsitatav reklaamina ning reklaamimaks kuulub deklareerimisele ja tasumisele.
  7. SkyPark OÜ esitas 27.01.2012 Tallinna Halduskohtule Ettevõtlusameti 28.12.2011 maksuotsuse nr 5-1.1/1367 tühistamiseks. kaebuse Tallinna Kaebuse kohaselt ei saa Pärnu mnt 139e asuval mahutil eksponeeritavat teavet käsitleda välireklaamina, mis oleks Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 3 alusel reklaamimaksu objektiks ja millelt tuleks tasuda reklaamimaksu. Teave SkyPark batuudikeskuse kohta ei ole mahuti seinale paigaldatud eesmärgiga kaebaja teenuse osutamise või kauba müügi suurendamiseks, ürituse edendamiseks või isiku käitumise avalikes huvides suunamiseks. Mahuti näol on tegemist üksnes SkyPark OÜ majandustegevuse kohas asuva rajatisest teabekandjaga, millelt on näha ettevõtte nimi ja igapäevase majandustegevuse iseloom. AS-ga Lynn Group sõlmitud üürilepingu kohaselt on suurem osa Pärnu mnt 139e territooriumist antud kaebaja kasutusse, 2

(10)3-12-182 sellel territooriumil viib kaebaja läbi oma igapäevast majandustegevust ning korraldab suvekuudel väliüritusi. Mahutiga on lisaks ühendatud SkyPark batuudikeskuse ladu ja remonditöökoda. Tallinna Ettevõtlusamet ei teostanud kontrolli kaebaja majandustegevuse kohas suvekuudel, ajal, mil kaebaja seal oma väliüritusi läbi viis, mistõttu ei olnud võimalik tuvastada mahuti, territooriumi ja lao kasutamist ettevõtluseks kaebaja igapäevase majandustegevuse raames. Tegemist ei ole avalikult kasutatava tee ega tänavaga ning parkimine sellel alal on lubatud üksnes kinnistu üürnikele ja nende loal külalistele, kusjuures vastavad märgid on kinnistu piirile ka paigaldatud. Vaidlustatud maksuotsusega rikutakse kaebaja õigust omandi puutumatusele ja piiratakse tema ettevõtlusvabadust, maksuotsust ei ole piisavalt põhjendatud ja see on oma järeldustes vastuoluline. Maksuotsuse tegemisel on rikutud ka uurimispõhimõtet.
  1. Tallinna Ettevõtlusamet palub jätta kaebus rahuldamata. Tallinnas Pärnu mnt 139e asuval jahutusvedeliku mahutil Järvevana teele suunatud teave on reklaam. Käesoleval juhul tuleb teabe konkreetsesse kohta püstitamise peamiseks eesmärgiks pidada kaebaja klientide arvu suurendamist ehk tegemist on reklaamiga, mitte pelgalt kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha tähistusega. Isikutele, kes otsivad vaid juurdepääsu majandus- või kutsetegevuse kohale, piisaks ka asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest. Kaebaja majandustegevuse sisuks on äriregistri andmetel lõbustus- ja vaba aja tegevused. Kaebaja pakub ja müüb teenust Pärnu mnt 139e hoones, mitte jahutusvedelike mahutite läheduses või näiteks jahutusvedeliku mahuti peal. Teavet, mis asub majandus- või kutsetegevuse kohast 50 m eemal, ei saa majandus- või kutsetegevuse kohas olevaks pidada. Maksumenetluse käigus on AS Tere andnud ettevõtlusametile selgitusi, mille kohaselt kuulub jahutusvedeliku mahuti AS-le Tere ning mahuti alust maad kasutab AS Tere kinnistu omanikuga sõlmitud üürilepingu alusel. Maksumenetluse käigus kogutud tõenditest, sh AS Tere selgitustest tulenevalt, ei ole jahutusvedelike mahuteid kasutatud väliürituste korraldamiseks ning mahuteid saab kasutada üksnes vedelike hoidmiseks. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele on AS Tere kinnitanud, et ei ole mahutit või mõnda selle osa (näiteks katust) kaebajale kasutusse andnud. Samuti on ettevõtlusameti lisatud fotode põhjal (tl 124-131) näha, et jahutusvedeliku ümbruses ega peal ei toimu mingisugust majandus- või kutsetegevust. Asjaolu, et kaebuse esitaja on kolme aasta jooksul väidetavalt korraldanud väljaspool siseruume 10 väliüritust, ei tähenda, et tsisterni ümbrus on automaatselt kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse koht ja seda aastaringselt. Tallinna Ringkonnakohus on 05.01.2012 otsuses nr 3-11-386 andnud hinnangu majandus- või kutsetegevuse koha mõiste sisustamisele. Ringkonnakohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas vaidluses. Kaebaja teabele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud erand, kuna teave ei asu majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures, vaid 41,2 m kaugusel sellest. RekS § 2 lg 2 p-s 2, Tallinna Linnavolikogu 12.12.2002 määruse nr 75 „Reklaamimaksumääruse kehtestamine“ (reklaamimaksumäärus) p-s 5.7 ja Määruse nr 44 § 1 lg 2 p-s 2 nimetatud määratlemata õigusmõistet „majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ tuleb sisustada konkreetsetest asjaoludest lähtudes igal üksikjuhul eraldi. 25.03.2011 korralduse nr 5-1.7/495 kohaselt kohustus kaebaja ilmuma ettevõtlusameti ruumidesse 06.04.2011 kell 10.
  2. 06.04.2011 andis kaebaja esindaja A. Kajari selgitusi ning andis üle dokumendi, mille kohta on koostatud protokoll (tl 24-25). Kaebaja väide, justkui oleks 3
(10)3-12-182 protokollile lisatud vale tõend, ei vasta tõele. Kontrolli läbiviimise periood hõlmas perioodi alates
  1. aastast, mistõttu oli vastava foto kohta selgituste küsimine asjakohane ja vajalik.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 10.08.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Maksuotsusega ei rikuta põhiseaduse §-st 32 tulenevat kaebaja õigust omandi puutumatusele ega piirata põhiseaduse §-st 31 tulenevat kaebaja ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusamet on õigesti tõlgendanud vaidlusalust teavet kooskõlas RekS, varem kehtinud reklaamimaksumääruse ja Määruse nr 44 sätete ning asjakohase kohtupraktikaga. Kuigi vastavalt 18.03.2009 sõlmitud mitteeluruumide üürilepingule on kaebajal õigus kasutada kinnistut vabaaja ürituste ja parkimise korraldamiseks teiste sama kinnistut kasutavate kolmandate isikute huve kahjustamata, on kaebaja ainukasutusse antud üksnes 2-korruseline hoone. Hoone, kus asub batuudikeskus, ongi Skypark OÜ maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohaks, mitte ei ole selleks jahutusvedeliku mahutid, kõrvalhoone ega kogu kinnistu territoorium. Välireklaam asub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust 41,2 m kaugusel. Asjaolu, et kaebaja korraldab kinnistul vahel harva väliüritusi (sh väidetavalt mahutil ronimist, mille kohta tõendid puuduvad) ja sõidukite (sh klientide omade) parkimist, ei muuda hoonet ümbritsevat kinnistut kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohaks. Kaebaja ei tutvusta oma kodulehel tegevusi, mis viidaks läbi väljaspool hoonet, seega on tegemist juhuslikku laadi üritustega. Kohus ei nõustu OÜ-ga SkyPark selles, et vastustaja on oluliselt rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ja maksuotsuse motiveerimiskohustust. Vaidlustatud maksuotsuse näol ei ole tegemist kaalutlusotsusega. Nii reklaamimaksumäärusest kui ka Määrusest nr 44 tuleneb, et maksuhaldur on ettevõtlusamet, kellel on MKS-ga maksuhaldurile antud õigused ja pandud kohustused. Maksuotsus on antud selleks pädeva isiku poolt, vastustaja on põhjendanud seda nii õiguslikult kui faktiliselt. Maksuotsus ei ole vastuoluline, see on formaalselt õiguspärane haldusakt, mis vastab nii haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS §-s 46 sätestatud spetsiifilistele nõuetele. Arvestades MKS §-st 56 tulenevat kaasaaitamiskohustust, on põhjendamatu kaebaja väide, et SkyPark OÜ ei osanud ega pidanudki oskama ette näha, et tema poolt korraldatavate ürituste korraldamise kohta peab SkyPark OÜ ise tõendeid koguma. Seda enam, et ettevõtlusamet andis 28.09.2011 korralduse, millega kohustas kaebajat esitama täiendavat teavet maksukohustuslase poolt läbi viidud väliürituste kohta, sh väliürituste nimekiri, läbiviimise kuupäevad ning läbiviimist kinnitavad dokumendid (tl 43). Kaebajale on olnud tagatud ärakuulamisõigus seletuse võtmisega ning võimalusega esitada kontrollaktile eriarvamus/vastuväited. Õige on SkyPark OÜ väide, et vaatlus viidi läbi ajal, mil batuudikeskus ei olnud veel avatud (protokoll on koostatud kell 10.30, keskus avatakse kell 12.00) ja päeval, mil seal tõenäoliselt ei saanudki toimuda väliüritusi (01.09.2011 oli esimene koolipäev). Samas oli vaatlusprotokollist nähtuvalt vaatluse eesmärk eelkõige välireklaami asukoha ja mõõtmete tuvastamine. Asjaolu, et kaebaja vahel, „huviliste olemasolul“ viib oma tegevuse batuudikeskuse hoonest väljapoole, ei muuda välisterritooriumi tema majandus- või kutsetegevuse kohaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4
(10)3-12-182 7. SkyPark OÜ esitas 10.09.2012 apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks, uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ning vastustajalt kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks. Halduskohus on jätnud suurema osa kaebaja olulise tähendusega väidetest ja argumentidest analüüsimata, mistõttu on kohtuotsus olulises osas motiveerimata. Otsus ei ole kooskõlas

§ 157lg-ga 1.

Analüüsimata on väide PS §-dest 31 ja 32 tulenevate põhiõiguste rikkumise kohta - maksuotsusega piiratakse kaebaja õigust vabalt tegeleda ettevõtlusega oma tegevuse asukohas tema enda poolt valitud ulatuses ja mahus. Motiveerimata on jäetud, miks konkreetset õigusakti kohaldati või kohaldamata jäeti. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 16 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) §-s 14 sätestatut. Kohus oleks pidanud nimetatud õigusnormidest tulenevalt tuvastama, et kaebaja majandus- ja kutsetegevuse kohaks on Pärnu mnt 139e kinnistu ja kinnistul asuv jahutusvedeliku mahuti välissein. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et teabe ainsaks eesmärgiks on informeerida isikuid batuudikeskuse tegevuse asukohast ja lahtioleku ajast ning mitte mõjutada isikuid kaupa või teenust ostma; teabe eesmärgiks ei ole teenuse osutamise ega kauba müügi suurendamine ega ürituste edendamine, samuti ei ole tegemist mis tahes soodustustest teavitava informatsiooniga; teave ei mõjuta Järvevana teel liikujaid tulema tarbima kaebaja pakutavaid teenuseid. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu saaks ettevõtja korraldada oma majandus- ja kutsetegevust vaid sellises hoones või kinnistul, mis on antud selle ettevõtja ainukasutusse. Kohus on jätnud tähelepanuta ka kaebuse lisana nr 22 toodud plaani, mille kohaselt suuremat osa Pärnu mnt 139e kinnistu territooriumist kasutab kaebaja. Eluliselt mitteusutav on, et kaebaja üüriks tasu eest sellist kinnistut, mida ta oma majandustegevuseks tegelikkuses ei kasuta. Lisaks hoonele on kaebaja majandus- ja kutsetegevuse kohaks Pärnu mnt 139e kinnistu ja seal asuv jahutusvedeliku mahuti, kus kaebaja korraldab väliüritusi ja organiseerib turnimist. Asjaolu, et väliüritused ei toimu igapäevaselt ja igal aastaajal, ei muuda fakti, et kinnistu näol on tegemist kaebaja majandus- ja kutsetegevuse kohaga. Kaebaja on esitanud tõendid (väliürituste nimekiri, fotod väliürituste ja graffitipäeva toimumise kohta, arve güroskoobi rentimise eest), millest nähtub, et kaebaja kasutab kinnistut ja jahutusvedeliku mahuti väliskülge ja katust vabaaja teenuse osutamiseks. Kohus poleks tohtinud rajada kohtuotsust kaebaja kodulehel avaldatule, sest sellest kohtuistungil ei räägitud. Kohus on rikkunud

§ 157. Kohus ei võimaldanud kaebajal anda kodulehel avaldatu osas oma seisukohta.

Kaebaja pakub ronimisvõimalust üksnes sellistele klientidele, kelle puhul on kindel, et nad on läbinud vastava väljaõppe. Halduskohus rikkus uurimisprintsiipi, kuna ei andnud kaebajale võimalust eeltoodut selgitada. Halduskohus on vääralt tõlgendanud kaebaja juhataja A. Kajari 06.04.2011 antud seletust. Kaebaja on selgitanud, et jahutusvedeliku mahutit kui sellist, so selle sisemust ei ole võimalik kasutada mingiks muuks otstarbeks kui jahutusvedeliku hoidmiseks. See ei tähenda aga, et mahuti välisseinu ega katust ei oleks võimalik vabaajaveetmise teenuse pakkumisel ja väliürituste korraldamisel kasutada. Kaebaja väidet, et ta kasutab mahuti katust ja väliskülgi oma majandus- ja kutsetegevuses, tõendab ka AS Tere 16.08.2012 vastus nr 10-1.1/373. AS Tere kinnitab, et ta on andnud kaebajale nõusoleku mahuti väliskülgede ja katuse kasutamiseks tingimusel, et sellise tegevusega ei sega kaebaja AS Tere igapäevast majandustegevust. Kuna AS Tere esitas kaebaja 29.03.2012 päringule vastuse alles 16.08.2012, ei olnud kaebajal võimalik vastust varem esitada. Kaebaja palub tõend asja materjalide juurde võtta. 5

(10)3-12-182 Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei ole maksuotsuse tegemisel rikkunud uurimispõhimõtet ja motiveerimiskohustust. Kohus ei ole seda ka kuidagi põhjendanud. Halduskohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks ta kaebaja seisukohta haldusakti vastuolulisuse osas ei jaga. Kaebaja on haldusmenetluses täitnud MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Kaebaja on andnud Tallinna Ettevõtlusametile ja halduskohtule tõendid väliürituste ja mahutil ronimise toimumise kohta. Samas ei teadnud kaebaja väliüritusi korraldades veel, et ta peab nende toimumise kohta täiendavat teavet ja tõendeid koguma. Maksuhalduril oli ilmselgelt võimatu tuvastada reklaamimaksuga maksustamise seisukohalt olulisi asjaolusid olukorras ja ajahetkel, mil keskus oli suletud ja väliüritusi toimuda ei saanud. Reklaamimaksuga maksustamise seisukohalt oluliseks on ka asjaolu, kus ja millisel viisil isik oma majandus- või kutsetegevust läbi viib, sh kas isiku poolt kindlaks määratud majandus- või kutsetegevuse asukohas tegevus toimub. Ebaõige on halduskohtu järeldus, nagu peaks ronimise jaoks olema mahutil spetsiaalsed redelid, köied vms. Ronimistreeningud toimuvad peamiselt ronimistegevust harrastavate isikute enda abivahenditega. Graffiti tegemisel ei ole vajalik mahuti seinale tehtud graffitit säilitada pärast väliürituse lõppemist, kuna see takistaks järgnevate graffitite tegemist. 8. Tallinna Ettevõtlusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohtu otsus on põhjalikult motiveeritud. Asjakohatu on kaebaja viide KaubTS § 14 lg 4 p-le 4, kuna kaebaja ei tegele turu- või tänavakaubandusega, samuti kaubandusega avalikul üritusel, sh laadal ja messil. Kaebaja ei ole ka registreeritud majandustegevuse registris. Kohtuotsusest ei tulene väidet, nagu majandus- või kutsetegevuse koht saaks asuda üksnes sellises hoones või kinnistul, mis on isiku ainukasutuses. Kohus on hinnanud seda, kus toimub majandus- või kutsetegevus, mitte seda, milline territoorium on kaebaja ainukasutuses. Kaebaja eksib, väites, et jahutusvedeliku mahuti on tema majandus- või kutsetegevuse koht. Kaebaja pakub ja müüb teenust Pärnu mnt 139e hoones, mitte jahutusvedelike mahutite läheduses või näiteks jahutusvedeliku mahuti peal. Teavet, mis asub majandus- või kutsetegevuse kohast 50 m eemal, ei saa majandus- või kutsetegevuse kohas olevaks pidada. Kaebaja võib Pärnu mnt 139e kinnistut kasutada nt sõidukite parkimiseks, kuid see ei muuda kinnistut tema majandus- või kutsetegevuse kohaks. Tallinna Ringkonnakohus on 05.01.2012 otsuses nr 3-11-386 ja 22.03.2012 otsuses nr 3-11377 sisustanud majandus- või kutsetegevuse koha mõistet. Nimetatud otsustes toodud järeldused on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Isegi kui kaebaja kasutab mõned korrad aastas hoone esist territooriumi mõningate teenuse osutamisega seotud tegevuste läbiviimiseks, ei muuda see kogu hoonet ümbritsevat territooriumi majandus- või kutsetegevuse kohaks. Kaebajal oli võimalik juba maksumenetluses esitada kõik dokumendid ja selgitused seoses kinnistul toimuvate üritustega. Samuti nähtub 29.05.2012 kohtuistungi protokollist, et kohus esitas kaebajale küsimuse kinnistul toimuvate ürituste ja tegevuste kohta. Seega on asjakohatu kaebaja väide, nagu kohus ei oleks talle andnud võimalust omapoolsete selgituste esitamiseks seoses kinnistul toimuva tegevusega. Kui kaebaja pidas AS Tere kirja oluliseks, oleks ta saanud esitada halduskohtus taotluse tõendi hankimiseks või AS Tere esindaja tunnistajana ülekuulamiseks. Kaebaja oleks saanud AS-i Tere informeerida pooleliolevast kohtumenetlusest ja paluda esitada tõend esimesel võimalu6
(10)3-12-182 sel. Kuna kaebaja seda ilma mõjuva põhjuseta ei teinud, palub vastustaja jätta

§ 198lg-st 3 tulenevalt tõend tähelepanuta.

AS Tere kirjast ei saa järeldada, et jahutusvedeliku mahuti on kaebaja majandus- või kutsetegevuse koht. Nõusoleku andmine AS Tere poolt ei tõenda, et kaebaja ka tegelikult nimetatud kohas vahetult pakub ja müüb kaupa või osutab teenust.

  1. SkyPark OÜ märgib 25.02.2013 täiendavas seisukohas Tallinna Ettevõtlusameti vastusele, et vastustaja seisukohad on vastuolulised. Nii märgib vastustaja, et KaubTS sätteid ei tule antud asjas kohaldada (vastuse p 10), samas leiab aga, et „tegevuskoha“ mõiste tuleneb ja tuleb avada KaubTS kohaselt (vastuse p 12). SkyPark OÜ majandustegevus on ka välisterritooriumil käsitletav lõbustus- ja vabaaja teenuse osutamisena. Äriregistris kajastatakse üksnes ettevõtte põhitegevusala, mis ei tähenda, et äriühing ei võiks tegeleda ka teiste tegevusaladega. Väliüritusi korraldas kaebaja
  2. a sügisest kuni
  3. aastani kokku 10 korral. Ronimine jahutusvedeliku tsisternil jm välitingimustes aset leidvad atraktsioonid toimuvad vastavalt kaebaja klientide soovidele, mitte üksnes spetsiaalselt läbiviidavate väliürituste raames. Ka ei ole vastustaja pädevuses hinnata, kui sageli peaks ettevõtja üritusi läbi viima. Vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendite ja käesoleva vaidluse asjaolud on täiesti erinevad. Käesolevas asjas ei ole halduskohus analüüsinud Pärnu mnt 139e jahutusvedeliku mahutil asuva teabe eesmärke ja muid asjaolusid, mis omavad tähtsust määratlemaks, kas eksponeeritud teavet saab käsitleda reklaamina. Halduskohus oleks pidanud analüüsima, kas Pärnu mnt 139e kinnistul asuva jahutusvedeliku mahutil paiknevat tähist „Batuudikeskus. Avatud iga päev“ saab käsitleda reklaamina. Oluline on siinjuures rõhutada, et naaberkinnistul Pärnu mnt 139c paiknevat teavet „SkyPark 150 m“ käsitleb kaebaja välireklaamina ning on sellelt juba aastaid reklaamimaksu tasunud. Vastustaja vastuväited seoses AS Tere kirja asja materjalide juurde võtmisega on pahatahtlikud. Kaebaja ei saanud AS Tere 16.08.2012 kirja esitada kohtule varem, kui see koostatud oli. Kaebaja sai kirja alles pärast halduskohtu otsuse tegemist, mistõttu on selle esitamine apellatsioonimenetluses põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja on õigesti märkinud, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on, kas Pärnu mnt 139e jahutusvedeliku mahutile paigutatud teave on reklaam või teave kaebaja asu- või tegevuskoha kohta. Lisaks on kaebaja esitanud väiteid veel maksuotsuse ja kohtuotsuse põhjendamise ebapiisavuse kohta. Ringkonnakohus käsitleb neid väiteid samas järjekorras.
  5. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Nimetatud säte avab reklaami mõiste materiaalse sisu. RekS § 2 lg 2 loetleb rea erandeid, millal mingit teavet reklaamina ei käsitata, isegi kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele. RekS § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud teavet. RekS § 2 lg 2 p 2 sätestab, et reklaamina ei käsitata majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. RekS § 2 lg 2 p 3 lisab, et reklaamina ei käsitata ka väljaspool ehitist asuva majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud teabega. Kohalike maksude 7

(10)3-12-182 seaduse (KoMS) § 2 lg 1 kohaselt kehtestatakse kohalik maks (sh reklaamimaks – KoMS § 5 p 5, § 10) valla- või linnavolikogu poolt maksumäärusega, mis peab vastama KoMS § 4 nõuetele. Muu hulgas peab maksumääruses olema määratud maksuobjekt (KoMS § 4 lg 1 p 2). Reklaamimaksuga maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu, samuti reklaamimaksu soodustuste ja vabastuste andmise tingimused ja korra kehtestab volikogu (KoMS § 10 lg-d 2, 6). 12. Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt RekS § 2 lg 1 p-ga 3. Tallinna reklaamimaksu määruse § 1 lg 2 p 1 sätestab, et reklaamina ei käsitata majandus- või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta. Kuni 31.12.2011 kehtinud sõnastuses (muudetud Tallinna Linnavolikogu 17.11.2011 määrusega nr 36) ei käsitata määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, toitlustusettevõtte puhul pakutavate toitude ja jookide menüü (v.a allahindlused, sooduskampaaniad ja eripakkumised), isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Lisaks ei käsitata Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 3 kohaselt reklaamina väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust määruse § 1 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud teabega. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p-st 6 tulenevalt on majandus- või kutsetegevuse koht selline koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. 13. Eelnevalt tsiteeritud normidest saab järeldada, et ka teave ärinime ja teenuse osutamise aja kohta võib kujutada reklaami, kui seda ei avaldata
  1. a)vastava tegevuse asukohaks oleval ehitisel või
  2. b)selle sissepääsu juures või
  3. c)vastava tegevuse koha tähistamiseks juhul, kui selline tegevus ei toimu ehitises. Seadus lähtub eeldusest, et äriühing eksponeerib oma nime ja teenuse osutamise tingimusi reeglina selleks, et teenuse osutamise või kauba müüki suurendada. Igal juhul pole sellise teabe levitamisel väljaspool kutse- või majandustegevuse kohta võimalik eeldada muu mõistliku põhjuse olemasolu. Samas on äriühingul seadusest tulenev kohustus avaldada teatud mahus teavet selleks, et tarbija õigused oleksid kaitstud. Tarbijakaitseseaduse § 4 lg 1 sätestab, et tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Eelnimetatud teave hõlmab ilmselt ka teabe antud kohas teenust pakkuva äriühingu nime kohta. Kauplejale seab omalt poolt kohustusi KaubTS, mille § 4 lg 1 p 10 nõuab otseselt, et kaupleja tegevuskoht oleks tähistatud kaupleja ärinimega ning teabega kauplemisaja kohta. Seadusandja poolt kohustuslikus korras avaldamiseks ette nähtud teabe puhul ei saa äriühing kaaluda, millises kohas ja mahus teavet avaldada, et see kauba või teenuse müügi suurendamisele kõige paremini kaasa aitaks. Teave tuleb avaldada teenuse pakkumise kohas. Seepärast ei loeta seda teavet reklaamiks ega maksustata reklaamimaksuga, kuigi samasisulist teavet mõnikümmend meetrit eemal käsitletakse reklaamina. 14. Käesoleval juhul eksponeeris kaebaja alates 2009. aastast Pärnu mnt 139e asuval jahutusvedeliku mahutil teavet "Skypark Batuudikeskus 50 m" ja alates 2010. aastast samas teavet "Skypark Batuudikeskus. Avatud iga päev". Kaebaja väitel pole antud teabe puhul tegemist reklaamiga, sest jahutusvedeliku mahuti asub Pärnu mnt 139e kinnistul, mis on kaebaja kutseja majandustegevuse koht. Kaebaja kasutab mahutiga seotud hoonet lao ja remonditöökojana ning mahuti katust ja seinu, samuti kinnistul asuvat parkimisplatsi, väliürituste korraldamiseks. Selle väite tõenduseks on kaebaja esitanud 18.03.2009 kaebaja ja AS Lynn Group vahel sõlmitud mitteeluruumide rendilepingu nr P139E-001, millest nähtub, et kaebajal on õigus kasutada Pärnu mnt 139e asuva kahekorruselise hoone teisel korrusel asuvaid ruume üldpinnaga 1229 m2 vabaaja keskusena ja vabaaja teenuse osutamiseks, samuti on kaebajal õigus kasutada kinnistut parkimiseks ja vabaaja teenuse osutamiseks nii, et teiste üürnike õigusi ei 8
(10)3-12-182 kahjustataks. Kaebaja esitas väliürituste nimekirja (perioodil 15.06.2009 - 28.09.2011 10 üritust) ja fotod ning arve Güroskoobipäeva nime kandnud ürituse kohta. Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja Tere AS 16.08.2012 kuupäeva kandva vastuse kaebaja 29.03.2012 päringule, mille kohaselt on Tere AS andnud kaebajale nõusoleku jahutusvedeliku mahuti väliskülgede ja katuse kasutamiseks tingimusel, et sellise tegevusega ei segataks mahuti kasutamist Tere AS igapäevases majandustegevuses. Tere AS selgitab kirjas veel, et Tallinna Ettevõtlusametile 11.10.2011 antud vastuses on küll kinnitatud, et tootmistegevuses kasutab mahutit Tere AS ja mitte keegi teine, kuid see vastus ei puudutanud mahuti väliskülgi ega katust. Ringkonnakohus võtab viimatinimetatud esitatud tõendi asja juurde.
  1. Kaebaja leiab seega, et jahutusvedeliku mahutil avaldatud teabe käsitlemine reklaamina on välistatud Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 3 alusel, sest teabega on tähistatud kaebaja kutse- ja majandustegevuse koht, mis asub väljaspool ehitist. Ringkonnakohtu hinnangul viidatud säte käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Reklaamimaksu määruse § 1 lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada reklaami hulgast teave, mille avaldamine tegevuskohas on kohustuslik. Kaebaja tegutseb nii kohtule esitatud mitteeluruumide rendilepingu kui ka arvutivõrgus leheküljel http://www.skypark.ee/est/ avaldatud andmete kohaselt Pärnu mnt 139e kahekorruselise hoone teisel korrusel, kus ta pakub vaba aja veetmiseks ainulaadset batuudimaastikku. Seega on kaebaja vahetu teenuse osutamise koht Pärnu mnt 139e asuv ehitis. Nimetatud ehitisel või batuudikeskusesse sissepääsul peab kaebaja andma teavet teenusepakkuja ärinime kohta. Äriühingu klientide poolt kasutatavat parkimisplatsi ei ole kohtupraktikas loetud äriühingu kutsevõi majandustegevuse kohaks (vt käesolevas asjas korduvalt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-11-386). Kuna kaebaja ei osuta püsivalt vaba aja veetmise teenust parkimisplatsil või kinnistul jahutusvedeliku mahuti seintel või katusel, ei ole tal kohustust nimetatud kohtades avaldada informatsiooni oma ärinime kohta. Siinkohal võib veel märkida, et kutse- või majandustegevuse koha mõiste sisustamine ei oma tähtsust mitte üksnes reklaamimaksu määramise kohapealt. Kuna parkimisplatsi ja mahutit ei loeta kaebaja kutse- ja majandustegevuse kohaks, ei pea kaebaja seal igapäevaselt tagama ka oma klientide turvalisust võrdses mahus ehitises asuva tegevuskohaga. Kui kaebaja korraldab parkimisplatsil või mahutil väliürituse, tuleb tal ürituse korraldajast informeerimiseks avaldada platsil või mahutil vastav teave ürituse korraldaja kohta, kui Pärnu mnt 139e ehitisel olev teave tarbijate teavitamise nõuet vajalikul määral ei täida (nt jääb ehitisel olev teave liiga kaugele väliürituse kohast). Praegusel juhul ei kandnud mahutil avaldatud teave ürituse korraldajast teavitamise rolli, sest maksuhalduri andmetel pole mahutil ega selle vahetus ümbruses üritusi korraldatud. Sellele viitas ka Tere AS kiri maksuhaldurile. Kaebaja pole seda maksuotsuse seisukohta ümber lükanud. Tere AS ei kinnita 16.08.2012 kirjas, et mahuti seintel või katusel oleks üritusi korraldatud, vaid üksnes kaebajale nõusoleku andmist selliste ürituste korraldamiseks.
  2. Kaebaja arvates piiratakse tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, sest tal ei lubata tegeleda vabalt ettevõtlusega oma tegevuse asukohas tema enda valitud ulatuses ja mahus. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja seisukoht ei ole põhjendatud. Kaebaja peab vastavalt seadusele tasuma kohalikku maksu reklaami eksponeerimise eest, kuid maksuotsusega pole piiratud kaebaja õigust eksponeerida reklaami mahutil või mõnes muus temale sobivas kohas.
  3. Kaebaja kutse- või majandustegevuse koha määramisel pole kohus eksinud TsÜS § 16 vastu, mis näeb ette, et isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Mõiste pole laiem kui Määruse nr 44 § 1 lg 1 p-s 6 (koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust). KaubTS § 14 lg 4 p 4 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest kaebaja pole kaubanduse korraldaja. Arvutivõrgus kaebaja kodulehel asuva informatsiooni kasutamisest oleks kohus pidanud kaebajat istungil hoiatama, kuid tegemist pole sellise rikkumisega, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on 9
(10)3-12-182 saanud oma kodulehel avaldatud informatsiooni kohta selgitusi anda apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohus nendega asja lahendamisel arvestada. 18.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on 29.05.2012 halduskohtus taotlenud 679,9 euro riigilõivu ja 2043,55 euro esindajatasu (ilma käibemaksuta) hüvitamist (tl 134-143). Esindaja osalemise eest kohtuistungil on kaebaja taotlenud 230 euro hüvitamist (tl 155-157). Kulude kandmine on tõendatud. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja 679,90 euro riigilõivu hüvitamist ning 1351,25 euro esindajatasu (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Menetluskulude kandmine on tõendatud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.