lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
33 lg 1 alusel (pankrotiteade). 1 2-13-11917
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodud varade ja võlgade kokkuvõttest nähtub, et Irma End-Rääli suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutine ning tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu
II Ülevaade menetlusest Võlgniku Irma End-Rääli pankrotiavaldus võeti menetlusse 04.04.2013.a. määrusega, millega määrati Irma End-Rääli ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi Haapsalu kohtumajas 18.04.2013.a. kell 13.30. Võlgnik Irma End-Rääli on kohtuistungil avaldanud, et ta töötab, kuid sissetulekust ei piisa kohustuste eest tasumiseks. Võlgnik ei vaielnud vastu ajutise halduri aruandes märgitud seisukohtadele maksejõuetuse põhjuste ja varalise olukorra kohta ning kinnitas enda maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on esitanud 16.04.2013.a. ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur järelpärimised riiklikele registritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta ekinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga. Aruande kohaselt on võlgnikul vara summas 377,90 €. Kohustustusi on Irma End-Räälil hinnanguliselt 114 690,26 eurot, mis on peamiselt võlgnevused krediidiasutustele. Seega ületavad kohustused varasid. Irma End-Rääliil ei ole selliseid sissetulekuid, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur Andrus Õnnik on seisukohal, et Irma End-Rääli on maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. III Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul suutmatus tasuda endale võetud kohustuste eest. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. 3 2-13-11917 Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. IV Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes
lg 1, 2 ; § 9 lg 1; § 13 §22; § 23 lg 1,2,3, 4 ; § 31 lg 1, 3,4,5, 6, 7 , § 33, § 171 lg 11 teeb ajutine haldur ettepaneku:
Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul puuduvad sissetulekud, millest oleks võimalik teostada kinnipidamisi ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 114 690,26 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik Irma End-Rääli ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad viivised, seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on Irma End-Rääli esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine
lõikes 2 sätestatud aluseid, siis
lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et Irma End-Rääli pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Irma End-Rääli pankrot välja kuulutada.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt
lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 10. maile 2013.a. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab
Vastavalt
Pankrotimenetluse kulud 4 2-13-11917
lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning ajutise halduri töötasuks on 768 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 64 eurot. Ajutine haldur taotleb töötasuks 768 € määramist, millest 397,00 € palub välja mõista riigi õigusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning summa 371,00 € pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri tasu palub ajutine haldur tulenevalt
lg 6 määrata OÜ-le Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 768 eurot ja 200 eurot kulutuste katteks on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused tasuda OÜ Pärnu Pinker Albert arveldusarvele SEB Pangas on *, mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.