lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud 1
) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Roolid AS esitas 08.11.2012 kohtule hagiavalduse M S vastu hüvitise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajatust töölepingust. Juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust hagile, palus hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt
Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu 22.01.2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. 2
lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kooskõlas
¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 12.03.2013 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 320 eurot, kokku summas 380 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks vaid menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt on asja vähest õiguslikku keerukust silmas pidades kostja suhtes ebamõistlik ning kostjalt väljamõistetud hüvitise suurust arvestades kostjat ebaproportsionaalselt koormav.
lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks siiski selgitada kostjalt hagis nõutud viiviste väljamõistmata jätmist. Nimelt on TsÜS § 138 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõte, mis on ühtlasi eraõiguse üks aluspõhimõtetest. Viidatud sätte kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Ülalnimetatud põhimõttest tulenevalt kaotab isik talle kuuluva õiguse, kui ta käitub selle õiguse teostamisel pahas usus. Muuhulgas võib isik hea usuga vastuolus oleva käitumise tõttu kaotada ka õiguse nõuda teiselt poolelt viivist. Õiguste kuritarvitamiseks loetakse üldlevinud praktika kohaselt õiguste teostamist olukorras, kus isiku kaitsmisväärivaid huve ei ole rikutud. Käesoleva juhtumi puhul välistab viiviste nõude rahuldamise töölepingust tulenevate suhete iseloom ning viivisenõue on kostja suhtes ülekohtune. Töölepingu puhul on poolte tahe suunatud ühise eesmärgi saavutamisele, mitte majanduslike huvide teenimisele, mistõttu ei ole viivise nõue kooskõlas töölepingu iseloomuga. Töölepingu puhul ei ole poolte tahe suunatud ei viivise kompensatiivse ega sanktsioonilise funktsiooni rakendamisele ja viivisenõude olemasolu ei saa eeldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.