L S ja M K ühine poeg R on sündinud 07.03.
Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus millega mõista välja M Klt igakuine elatis 145 eurot poja R K ülalpidamiseks alates 16.09.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni 07.03.2027 ning mõista välja M Klt elatis tagaiulatuvalt perioodi 14.03.2011 kuni 15.09.2012 eest poja R K ülalpidamiseks summas 1410 eurot. Määrata kohtuotsusega kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et M K tasub hagejale kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 117,50 eurot kuus kuni tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme. Maakohtu seisukohad on vaidlustatud osas ebaõiged ja kohtu järeldused nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata ega tugine tegelikult kohtuistungil kostja poolt väljendatule. Kohus on tõendeid eirates ja maakohtu istungil kostja väljendatud seisukohti moonutades rahuldanud hagiavalduse põhjusel, et kostja on väidetavalt hagi elatise summas 200 eurot tasumise osas õigeks võtnud. Kostja teadvustab endale elatise tasumise vajalikkust ja tähtsust lapse arengu jaoks, kuid ei nõustu sellega, et maakohus mõistis temalt välja elatise nii tagasiulatuvalt kui edaspidiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga poolt alammäära ületavas summas. Arvestades, et kostjal puudub töö ja regulaarne sissetulek ning kohtule esitatud tõendid (pangakonto väljavõte) kinnitavad majandusraskusi, ei olnud sellise otsuse tegemine põhjendatud. Kostjal puuduvad igasugused rahalised vahendid või likviidne vara (kinnistud vms) sellises ulatuses elatise tasumiseks. Kuivõrd kostja peab tegema olulisi pingutusi isegi alammääras elatise maksmiseks, jääb kostjale otsuse pinnalt täiesti arusaamatuks, millest kohus järeldas, et kostja võttis hagi elatise maksmise nõudes 200 eurot õigeks ning see on aluseks hagi rahuldamisele. Kostja nõustus maakohtu istungil maksma lapsele elatist 200 3 eurot kuus tingimusel, et tal on selleks vajalikud rahalised vahendid ja regulaarse sissetulekuga töökoht. Tänaseks ei ole kostja töökohta leidnud ja tegeleb selle otsimisega. Maakohus oli otsuse tegemisel teadlik, et kostjal ei ole juba üle kahe aasta töökohta ja regulaarset sissetulekut, mis on oluliselt vähendanud tema majanduslikku võimekust ja suutlikkust toime tulla nii enda ülalpidamise kui lapsele elatise maksmisega. Vastupidiselt hagejale, kelle on töökoht ja regulaarne sissetulek, peab kostja tegema juhutöid ja lootma, et talle tehtud töö eest ka tasu makstakse. Kostja on üritanud täita oma kohustusi lapse ees enda elukvaliteedi olulise languse arvel. Lapsele elatise maksmisel ja talle kingituste ning muude hüvede ostmisel on kostjat toetanud vanemad. Kuna kostja vanemate majanduslik olukord ei ole hea, on see toetus ajutine ja kohus ei saa sellele tuginedes elatist välja mõista alammäära ületavas ulatuses. Kulutused lapsele võivad tõesti olla 400 eurot kuus, kuid majanduslikult rasketel perioodidel tuleb vanematel optimeerida kulutusi selliselt, et oleks võimalik toime tulla ka seaduse sätestatud elatisega, mis kokku moodustab 290 eurot. Kostjale jääb arusaamtuks kulutus lapse transpordile 120 eurot, kui vajadusel saab kasutada ühistransporti, mis alates 2013. jaanuarist on Tallinnas tasuta. Igakuiselt ei ole vaja osta lapsele 40 euro ulatuses riideid ja jalanõusid. Saab valida sellise huvitegevuse, mis ei maksa 40 eurot kuus, paljud last arendavad huvialad on märksa odavamad. Kuna kostjal ei ole jätkuvalt tööd ja juhutöödest saadavad vahendid ei ole regulaarsed ega piisavad maakohtu otsuses toodud kohustuse täitmiseks, seaks elatise maksmine tagasiulatuvalt viivitamatult ja kogu ulatuses kostja väga raskesse majanduslikku olukorda ja muudaks sisuliselt maksejõuetuks. Kostjal ei jätkuks rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks (korteri üüritasu maksmiseks, söögiks, riietele jne), rääkimata võimalusest tasuda lapsele elatist edasiulatuvalt. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ning teha asjas osaliselt uus otsus, millega jäetaks kõik menetluskulud kostja kanda. Muus osas palub hageja jätta maakohtu otsuse muutmata. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel ebaõigesti
Praegusel juhul on tegemist ülalpidamisasjaga
lg 4 mõistes, mille puhul ei kohaldata menetluskulude jaotamisel
lg 1.
eristab selgelt põlvnemisasju ja ülalpidamisasju.
lg 1 järgi on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.
lg 4 p 1 kohaselt on ülalpidamisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes. Praegusel juhul on tegemist
Hageja seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-11 (p 8 ja 14).
Antud juhul tehti otsus kostja kahjuks, seega oleks õigustatud menetluskulude kostja kanda jätmine.
lg 3 on erinorm menetluskulude jaotamisel ülalpidamisasjades, mille kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda menetluse tulemusest sõltumata, kui kostja on menetluse põhjustanud seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Antud juhul esitas kostja kohtule pangakonto väljavõtted, mis peaksid kostja hinnangul tõestama tema kehva majanduslikku olukorda. Lisaks nendele tõenditele tuleks arvestada ka tegelikke 4 elulisi asjaolusid. Sagedased kallid puhkusereisid ja üürikorter eeskujulikus elurajoonis ei viita, et kostja rahaline seis oleks nii halb, nagu nähtub tema pangakonto väljavõtetelt. Kostja püüab teadlikult jätta muljet, nagu oleks tema majanduslik olukord väga halb. Kostja ei täitnud kohaselt seadusest tulenevat kohustust oma poja R K ees, seega ei ole menetluskulude kostja kanda jätmine tema suhtes ebaõiglane. Kostja varaline seis ei ole nii halb, kui kostja väidab ja maakohtule esitatud pangakonto väljavõtted ei kajasta kostja tegelikku rahalist seisu. Kostja ei hoia oma raha pangas, vaid arveldab palju sularahas ja väga suurte summadega just seetõttu, et soovib varjata oma tegelikke sissetulekuid. Hageja seaduslik esindaja L S elas koos kostjaga umbes 8 aastat, selle aja jooksul kandis kostja korduvalt oma rahasid ka L S pangakontole, eesmärgiga varjata oma tulusid. Hageja esitab vajadusel kohtule pangaväljavõtted, mis tõendavad hageja väiteid. Hageja ei esitanud neid kohtule varem, kuna ei pidanud lisatõendite esitamist vajalikuks. L Sga kooselatud aja jooksul moodustas suure osa kostja sissetulekust mustade tehingute pealt saadud raha, mis oli enamjaolt sularaha. Kostja ei ole kunagi olnud palgatööline ja on suurema osa elust ennast ära elatanud just sellisel viisil teenitud rahast. Hageja palub lähtuda kostja tegelikust majanduslikust seisust, mitte kostja esitatud pangakonto väljavõtetest. Kostja majanduslik seis pole tegelikkuses sugugi halb, arvestades kasvõi seda, et kostja on hetkel koos kaaslasega reisil Tais, mis teatavasti pole odav reisisihtkoht. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 27.11.2012 otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas. Muus osas on otsus seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus on tõendeid eirates ja maakohtu istungil kostja väljendatud seisukohti moonutades rahuldanud hagiavalduse põhjusel, et kostja on väidetavalt hagi elatise summas 200 eurot tasumise osas õigeks võtnud. Kolleegium kostja nimetatud väitega ei nõustu. Harju Maakohtu 19.11.2012 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja on kinnitanud, et on nõus maksma 200 eurot alates kohtuistungi toimumise päevast ja vaid tagantjärgi ei ole nõus selles ulatuses maksma (t.l.55). Kostja on küll väitnud, et ta oli nõus 200 euroga kuus vaid lisatingimustel, kuid seda kohtuistungi protokollist ei nähtu. Kostja ei ole
Seega maakohus põhjendatult mõistis elatise välja summas 200 eurot kuus, kuna kostja sellekohaseid vastuväiteid ei esitanud. Maakohus arvestas ka asjaolu, et kostja on enne hagi esitamist kulutusi lapse ülalpidamiseks teinud ning selle võrra võlgnevust vähendanud. Põhjendatud on hageja seadusliku esindaja väited, mille kohaselt ei ole tõepärased kostja väited selle kohta, et tal puudub töökoht ja sissetulek, millest elatist tasuda. Ka ringkonnakohtu istungil ei eitanud kostja, et käib tihti välisreisidel maakera erinevais paigus ja et tema kasutada on auto. Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et teda toetavad tema vanemad. Ringkonnakohtu istungil aga selgitas kostja, et välisreisidele, kus toimub ka koolitus, saadab teda äriühing. Oma väiteid, et välisreisidele saadab teda äriühing tasuta ja et 5 töölepingut samas sõlmitud ei ole, ei ole kostja millegagi tõendanud ja need pole seetõttu ka usutavad. Samuti pole kostja tõendanud, et teda peavad üleval vanemad. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et ta ei ole töötuna arvel. Selliseid väiteid, nagu oleks kostja majanduslik seis väga halb, et ta on sissetulekuta töötu, ei ole kostja esitanud maakohtus (t.l. 32, 54-55). Need on esmakordselt esitatud apellatsioonkaebuses. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid asjaolusid esitada maakohtus. Kolleegium jätab need uued tõendamata asjaolud
Kolleegiumi leiab, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamisele ei kuulu, kuna pole piisavalt põhjendatud, kuna kostja eluviis lubab järeldada, et ta ei ole oma sissetulekute kohta andnud täielikku teavet. Seega ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium leiab, et rahuldamisele kuulub vastuapellatsioonkaebus. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel ebaõigesti
Kolleegium leiab, et
eristab selgelt põlvnemisasju ja ülalpidamisasju.
lg 1 järgi on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.
lg 4 p 1 kohaselt on ülalpidamisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes. Praegusel juhul on tegemist
lg 4 p 1 mõistes ülalpidamisasjaga ning seega ei kohaldu
Seda seisukohta on väljendanud Riigikohus lahendi nr 3-2-1-6311 p-s 14: „Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et praegusel juhul on tegemist ülalpidamisasjaga
lg 4 järgi, mistõttu ei kohaldu asjas
lg 1“.
lg 3 on erinormiks menetluskulude jaotamisel ülalpidamisasjades, mille kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, menetluse tulemusest sõltumata, kui kostja on menetluse põhjustanud seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja Marko Kruusman ei ole kolleegiumi arvates andnud tõepäraseid seletusi oma sissetulekute ja vara kohta. Seega tuleb nii esimese astme kui ka apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.
174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.