← Eesti

3-12-1022/35

Obsah (7)§ 212§ 213§ 223§ 215§ 116§ 152§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2013, Tallinn Haldusasja num

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-12-1022 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A S esitas 18.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustamaks Audru Vallavolikogu vastama A. S pöördumistele järgmistest kuupäevadest: 20.03.2012 nr 1-5/780, 03.04.2012 nr 1-5/912 ja 02.04.2012 nr 1-5/918 ning kohustamaks Audru Vallavolikogu revisjonikomisjoni vastama A. S poolt läbi volikogu esitatud 20.03.2012 avaldusele. Kaebuse põhjendused olid järgmised. Kaebaja pöördus 20.03.2012 kirjaga nr 1-5/780 Audru Vallavolikogu poole, paludes edastada lisatud avaldus volikogu revisjonikomisjonile ja hinnata, kas vallavanem käitus õiguspäraselt, kui keeldus mitmel korral kaebaja avalduse edastamisest volikogu revisjonikomisjonile. Vallavanem tagastas korduvalt kaebaja avalduse (teisel korral jättis avalduse ka dokumendiregistris registreerimata), teatades, et volikogu revisjonikomisjonil ei ole vastamiskohustust. Kaebaja juhtis 20.03.2012 volikogu kaudu esitatud avalduses revisjonikomisjoni tähelepanu mitmetele valitsuse ja volikogu rikkumistele (kaebaja avaldustele ja volikogu liikmete arupärimistele vastamata jätmine ja volikogu istungite pidamine mitte järgides volikogu töökorras ettenähtud tähtpäevi) ja palus revisjonikomisjoni seisukohta rikkumiste suhtes. Revisjonikomisjon ei ole siiani kaebaja avaldusele vastanud ega teatanud, miks ta seda teinud pole. Ka Audru Vallavolikogu ei ole kaebaja 20.03.2012 pöördumisele vastanud ega teavitanud vastamata jätmise põhjusest. Kaebaja pöördus 02.04.2012 kirjaga nr 1-5/918 Audru Vallavolikogu poole ja palus selgitust, miks volikogu protokollid ei kajasta istungil toimunut tõeselt, miks hääletatakse kõiki muudatusettepanekuid ühekorraga ning palus selgitada protestide lahendamisega seotut. Kaebaja pöördus 03.04.2012 kirjaga nr 1-5/912 Audru Vallavolikogu poole saamaks teavet ja selgitusi, millised olid need avalikud teenused, mida osutasid MTÜ-d, mille juhatusse kuuluvad ka volikogu esimees J P ja volikogu revisjonikomisjoni esimees M M. Audru Vallavolikogu ei ole delegeerinud avalike teenuste osutamist ühelegi MTÜ-le. Ka neile kaebaja pöördumistele pole vastatud. Vastamiskohustus tuleneb nii seadustest (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, avaliku teabe seadus), valla põhimäärusest, kui volikogu töökorrast. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 kohaselt on adressaat riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Audru Vallavolikogu töökorra § 1 lg 6 kohaselt tuleb volikogule adresseeritud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis, kui seadusega ei ole kehtestatud lühemat vastamise tähtaega. Vastamise korraldab volikogu esimees. Audru valla põhimääruse § 37 lg 3 kohaselt vastab komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
  2. Tallinna Halduskohus lõpetas 17.10.2012 määrusega (tl 47-50) menetluse nõuete osas kohustada Audru Vallavolikogu vastama kaebaja 20.03.2012 nr 1-5/780, 03.04.2012 nr 15/912 ja 02.04.2012 nr 1-5/918 pöördumistele (resolutsiooni p 2) ning menetles iseseisvalt nõuet kohustada Audru Vallavolikogu revisjonikomisjoni vastama kaebaja 20.03.2012 avaldusele (resolutsiooni p 3). Halduskohus lõpetas menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuse eesmärk on saavutatud - Audru vald vastas kaebaja pöördumistele 17.08.2012 kirjadega nr 1-5/780-1, 1-5/912-1 ja 1-5/918-1 (tl 29-32). 2

(5)3-12-1022
  1. Audru vald palus kirjalikus vastuses (tl 41) kaebus rahuldamata jätta. Kaebaja on esitanud kaebuses nõude Audru Vallavolikogu revisjonikomisjoni kohustamiseks vastama 20.03.2013 esitatud avaldusele ning märkinud nõude õigusliku alusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse. MSVS § 2 lg 1 sätestab, et nimetatud seaduse tähenduses on adressaat riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Adressaadiks ei ole Riigikogu liige ega kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Tõlgendades MSVS § 2 lg-t 1 koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-ga 4, saab MSVS mõistes kohaliku omavalitsuse tasandil adressaadiks olla volikogu või valitsus. Seega MSVS mõistes ei ole vastamiskohustusega adressaadiks vallavolikogu komisjon, käesoleval juhul Audru Vallavolikogu revisjonikomisjon.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.11.2012 otsusega kaebuse, kohustas Audru Vallavolikogu edastama kaebaja 20.03.2012 esitatud avaldusele lisatud 14.02.2012 avaldus vastamiseks revisjonikomisjonile ning mõistis Audru Vallavolikogult välja 15,97 eurot A. S kasuks asjas kantud riigilõivu katteks. Kaebaja eesmärgiks on saada Audru Vallavolikogu revisjonikomisjonilt vastus kaebaja 14.03.2012 kirjale (tl 13), mis oli lisatud kaebaja 20.03.2012 Audru Vallavolikogule esitatud avaldusele (tl 12), milles kaebaja palus volikogul edastada kiri revisjonikomisjonile seisukoha võtmiseks ja vastamiseks. Põhiseaduse (PS) § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuse, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra kehtestab seadus. Seega konkretiseeritakse nimetatud põhiõigust haldusmenetluse seaduse ning vastavate eriseaduste alusel. KOKS § 47 lg-te 1 ja 2 alusel võib volikogu moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord sätestatakse valla või linna põhimääruses. Audru valla põhimääruse §-de 28 ja 29 kohaselt on komisjoni koosseisus komisjoni esimees, aseesimees ja komisjoni liikmed. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek (põhimääruse § 33). Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega (põhimääruse § 38). Lähtudes eeltoodust on vallavolikogu komisjoni puhul tegemist kollegiaalorganiga. Eelnõude ja muude dokumentide menetlemine komisjonis on sätestatud Audru valla põhimääruse §-s
  3. Nimetatud paragrahvi lg 3 alusel annab avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. Kaebaja 14.03.2012 pöördumine on adresseeritud Audru Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehele. MSVS § 2 lg 1 sätestab, et isiku pöördumise adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. MSVS § 5 sätestab üldreegli, mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil, kuid sätestab samas järgnevates lõigetes erandid. Kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud mitmele ametnikule, töötajale või kollegiaalorgani liikmele sama asutuse või organi piires, võib sellele vastata ühiselt. Seega ei kehti kollegiaalorgani liikme suhtes nõue, et ta peaks vastama isiklikult. Lähtudes eeltoodust on revisjonikomisjoni esimehe nimele adresseeritud kirjale vastamiskohustus revisjonikomisjonil. Audru Vallavolikogu 17.08.2012 vastusest ei nähtu, et revisjonikomisjon oleks andnud volikogu esimehele oma seisukoha kaebaja 14.03.2012 avalduse kohta. 3
(5)3-12-1022 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Audru vald palub 27.12.2012 apellatsioonkaebuses (tl 63-65) Tallinna Halduskohtu 27.11.2012 otsus tühistada, uue otsusega kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda jätta. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MSVS sätteid. MSVS ei sisusta kohaliku omavalitsuse organi mõistet. Tõlgendades MSVS § 2 lg-t 1 koos KOKS §-ga 4, saab MSVS mõistes kohaliku omavalitsuse tasandil kohaliku omavalitsuse organiks kui adressaadiks olla vastavalt volikogu või valitsus. MSVS mõistes ei saa vastamiskohustusega adressaadiks lugeda vallavolikogu komisjoni, käesoleval juhul Audru Vallavolikogu revisjonikomisjoni. Halduskohus on ebaõigesti lugenud vallavolikogu revisjonikomisjoni kollegiaalorganiks ning seega adressaadiks MSVS mõistes ning kohustanud Audru Vallavolikogu edastama kaebaja 14.02.2012 avaldus vastamiseks volikogu revisjonikomisjonile.
  2. Kaebaja palub vastuses (tl 77-78) apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda jätta. Halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Kaebaja jääb oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja rõhutab, et revisjonikomisjoni vastamiskohustus tuleneb juba Audru valla põhimääruse § 37 lg-st 3, mis sätestab, et komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Audru vallavolikogu 08.04.2010 määrusega nr 16 kinnitatud Audru valla põhimääruse (internetis kättesaadav aadressil: http://www.audru.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=9c6a656d-5620-4f2f-99e765702b20393f&groupId=126092) § 37 lg 3 lause 2 näeb ette, et volikogu komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. Kuna revisjonikomisjon on volikogu komisjon, tuleneb kaebaja õigus nõuda oma avaldusele vastust revisjonikomisjonilt just Audru valla põhimääruse vastavast sättest. Apellatsioonkaebusest ei selgu, miks ei peaks volikogu revisjonikomisjon valla põhimäärust täitma.
  4. MSVS § 2 lg 1 kohaselt on märgukirja adressaadiks riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Adressaadiks ei ole Riigikogu liige ega kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Adressaadil on märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise kohustus MSVS § 5 lg 1 alusel. Kui apellandi arvates ei pidanud revisjonikomisjon kaebajale vastama seetõttu, et revisjonikomisjoni liikmed on volikogu liikmed, siis see seisukoht pole õige. Antud juhul ei pöördunud kaebaja revisjonikomisjoni esimehe poole mitte kui volikogu liikme vaid kui volikogu enesekontrolli organi (arvestades revisjonikomisjoni ülesandeid, on õiguskirjanduses revisjonikomisjoni ka nii nimetatud) esimehe poole. Kuna revisjonikomisjon võtab otsused vastu kollegiaalselt, pole ebaõige revisjonikomisjoni ka kollegiaalorganiks nimetada.
  5. Mis puudutab valla seisukohta, et MSVS § 2 lg 1 kohaselt peavad vallas selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastama ainult vallavalitsus ja volikogu kui ainukesed omavalitsusorganid KOKS mõistes, siis võib öelda, et MSVS § 2 lg 1 käsitleb märgukirjade ja selgitustaotluste adressaatidena laia ringi riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidili4
(5)3-12-1022 se isiku struktuure ja ametiisikuid ega piiritle organi mõistet KOKS-s või muus eriseaduses toodud mõistega. Eeltoodu tuleneb põhiseaduse §-st 46, mille rakendamiseks eelviidatud seadus vastu on võetud. Põhiseadus kaitseb üksikisiku õigust esitada märgukirju ja avaldusi kohalikule omavalitsusele üldiselt ning kitsendav tõlgendus, mis osa kohalikke struktuure adressaatide hulgast välistab, poleks kooskõlas põhiseadusega. Organ tähendab avalikus õiguses kas isikut, asutust või kogu (vt nt haldusmenetluse seadus § 8) ning ilmselt sellises üldises tähenduses organit ongi MSVS § 2 lg-s 1 märgukirja või selgitustaotluse adressaadina mõeldud. Aga nagu käesoleva otsuse punktis 7 märgitud, tuleneb revisjonikomisjoni vastamise kohustus otseselt Audru valla põhimäärusest.
  1. Võib veel märkida, et MSVS § 5 lg 3 näeb ette võimaluse edastada märgukiri või selgitustaotlus pädevale asutusele, kui adressaat pole pädev ühelegi selgitustaotluse või märgukirja punktile vastama, kuid isikut tuleb sellest teavitada sama paragrahvi lg-s 8 ettenähtud korras. Samuti ei avalda revisjonikomisjon kontrolli tulemusi enne revisjonikomisjoni vastavat otsust (Audru valla põhimääruse § 43 lg 1), kuid ka sellisel juhul tuleb isikule vastata ja põhjendada, miks ühes või teises küsimuses selgituse andmine võimalik pole.
  2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Audru valla menetluskulud

§ 108lg 1 kohaselt tema enda kanda.

Kaebaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.