KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2012, tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-70068 Tsiviilasi

tja IK(XXX, XXX) Istungi aeg, koht, osalenud 02.04.2012, Kentmanni Kohtumaja, Tallinn Hageja esindajad Indrek Vahtra, vandeadvokaat Alar Neiland isikud

tja IK RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista IKilt OÜ O kasuks võlg 3326,25 eurot ja viivis 1221,88 eurot ja jätta O OÜ ning IK menetluskulud IK kanda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, nõue IK on XXXasuva korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr 2 (korteri nr 3 parandatud vastavalt nr 2 08.10.2009 dokumendiga, I kd lk 110), omanik. 19.02.2003 valiti hageja XXX asuva elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõttelise osa valitsejaks 1-aastaks. Selle otsusega otsustati peatada remondirahade kogumine, mis oli suunatud varasemale valitsejale ja otsustati sisse nõuda temalt alusetult suuremad remondirahad (otsuse p 1 4.1). Aprillis 2004 valiti hageja uuesti valitsejaks. Valitsemisperioodi on korduvalt pikendatud. Valitsejaks valimisega on hageja saanud käsundi (käsundusleping). Koosoleku otsustega volitati hagejat osutama hooldus ja haldusteenust XXX korteriomandi omanikele. Hageja kohustused tulenevad

§ 21

, hageja on sõlminud lepingud prügiveofirmaga, Tallinna Veega ja võtnud kohustuse tasuda neile XXX korteriomandi omanike tarbitud vee ja muude teenuste eest.

tja on omakorda kohustatud tasuma nende eest valitsejaile, kes on esitanud XXX korteriomandi omanikele, sj

tjale vastavate teenuste suuruse kohta ka arved. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõlmida

tjaga eraldi lepingut. Hagi ei ole aegunud. Hageja on tegutsev äriühing.

tja ei ole korrektselt täitnud kaasomaniku majandamise kulude tasumise kohustust ja võlg koosneb haldus/hoolduskuludest, remondifondi maksetest, kommunaalkuludes (prügivedu, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon). Esialgse hagiavalduse kohaselt oli

tja võlgnevus tekkinud 2003 novembrist kuni oktoobrini 2008 ja võlg oli 42135,13 kr, viivis 37556,23 kr (hagiavaldus I kd lk 24-25, lisa 2 arvestus, täpsustus lk 100-101) ,

tja on jätnud) mille tulemusel on 2003.a. novembrist kuni 2008.a. oktoobrini võlg 42135,13 krooni 2692,92€. Kokku hõlmab võlg perioodi 01.05.2003-01.05.2011. On perioode, kui valitsejat ei ole üldkoosoleku poolt määratud, kuid hageja osutas valitseja teenust jätkuvalt endises mahus. Hageja on tasunud kolmandatele isikutele oma vahenditest ja osutanud teenust korteriomandi omanikele ja esitatud ka vastavate teenuste eest arved. Hageja on osutanud valitseja teenust

tjal ning ajal kui ta valitseja ei olnud, täitis ta samu kohustusi omanike, sh

tja ees. Kogu perioodil tasumisele kuuluvate kohustuste ulatuse kohta (nii siis kui ta oli valitseja kui siis kui ta polnud valitseja) on ta saatnud

tjale arved, millest nähtub kui suur on

tja kohustus ja milles see seisneb. 13.06.2011 seisuga on

tja võlg 3326,25 eurot ja viivis 4526,41 eurot. Perioodil 10.02.2006-12.04.2007 (395 p), 28.03.2009-06.04.2010 (372

1. p)ja 06.04.201109.06.2011 (64
2. p)ei olnud hageja valitsejaks valitud, kuid täitis neid ülesandeid, millest olid korteriomanikud, sh

tja teadlikud. Korteriomanikud tasusid teenuste eest vastavalt arvetele, seega vastas asjaajamine nende huvidele ja tegelikule tahtele, asjaajamine on tasumisega heaks kiidetud. 21.06.2006 koosoleku otsusega olid omanikud OÜ O tegevusega rahul: 2007.a. koosolek kinnitas 2006 aruande, 2010 aasta koosolek kinnitas 2009 aruande. Seega on hageja täitnud oma kohustust korteriomanike tahte elluviimisel ja rakendanud kaasomandi tavapärasel valitsemisel kaasomandi korrashoiuks vajalikke abinõusid. Seega peab

tja hüvitama tema kasuks tehtud kulud. Teenuse liik 2003 maist - 2011 maini on olnud ühesugune: haldusteenus, remonditeenus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter ja see ei olnud erinev ega sõltunud sellest, kas hageja oli valitsejaks määratud või ei. Osa teenuseid teostas hageja ise, osa vahendas. 16.06.2003 otsustati vahetada katus -259902 kr (hagi täpsustus 12.01.11, II kd lk 2-5, hagi terviktekst lk 139-142, II kd). 10.01.2012 täpsustas hagi asjaolusid (III kd lk 7-10) järgmiselt: Hagis on tuginetud: 2

tjalt välja mõista põhivõlgnevusena 3326,25 eurot ja viivise võlgnevusena 1221,88 eurot (III kd lk 10). Võlgnevusest on nõude suuruseks tulevavalt valitsemisperioodidel: - 01.05.2003 - 10.02.2006; - 01.04.2007 - 28.03.2009; - 06.04.2010 - 01.05.2011. Osutatud teenuste eest põhivõlgnevusena 2342,91 eurot ja viivisena 1164,08 eurot. Võlgnevusest on nõude suuruseks mittevalitsemisperioodidel: 10.02.2006 kuni 01.04.2007 - 694,33 eurot (10863,98 krooni) põhivõlgnevusena ja viivisena 44,63 eurot alljärgnevalt loetletud arvete põhjal (hagi lisa nr 7): 10.02.2006 . - 01.04.2007 754,18 kr 28 0,03% 754,18 kr 5,64 kr 764,68 kr 31 0,03% 1 518,86 kr 12,57 kr 752,34 kr 30 0,03% 2 271,20 kr 18,19 kr 764,68 kr 31 0,03% 3 035,88 kr 25,13 kr 775,48 kr 30 0,03% 3 811,36 kr 30,53 kr 764,68 kr 31 0,03% 4 576,04 kr 39,72 kr 764,68 kr 31 0,03% 5 340,72 kr 46,36 kr 775,48 kr 30 0,03% 6 116,20 kr 51,38 kr 764,68 kr 31 0,03% 6 880,88 kr 59,73 kr 787,82 kr 30 0,03% 7 668,70 kr 64,42 kr 775,48 kr 31 0,03% 8 444,18 kr 73,30 kr 787,82 kr 31 0,03% 9 232,00 kr 85,86 kr 816,58 kr 28 0,03% 10 048,58 kr 84,41 kr 815,40 kr 31 0,03% 10 863,98 kr 101,04 kr 10 863,98 kr 698,25 kr 694,33 eurot 44,63 eurot 28.03.2009 kuni 06.04.2010 - 289,01 eurot (4522,03 krooni) põhivõlgnevusena ja viivisena 13,172 eurot alljärgnevalt loetletud arvete põhjal (arved lisa nr 7) 01.04.2009 - 01.04.2010 334,80 kr 30 0,03% 334,80 kr 2,61 kr 329,22 kr 31 0,03% 664,02 kr 5,35 kr 329,22 kr 30 0,03% 993,24 kr 7,75 kr 839,41 kr 31 0,02% 1 832,65 kr 12,44 kr 343,32 kr 31 0,02% 2 175,97 kr 14,77 kr 335,88 kr 30 0,02% 2 511,85 kr 16,50 kr 336,36 kr 31 0,02% 2 848,21 kr 19,34 kr 330,18 kr 30 0,02% 3 178,39 kr 20,88 kr 335,88 kr 31 0,02% 3 514,27 kr 23,86 kr 3

tja on olnud hageja tegevusega rahul. Hageja leiab, et

tja keeldumine hageja arvete tasumisest on põhjendamatu nii valitsemisperioodide kui ka käsundita asjaajamise perioodide osas. XXX kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, teised omanikud ei pea maksma

tja arveid.

tjal on olnud võimalus tutvuda vastavate dokumentidega ja seda ka kohtus. Hageja on arved

tjale saatnud. Kõnesolevad arved kajastavad

tjale osutatud teenuste mahtu ja liiki (haldusteenus, elamu remont, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon). Arvetel on esile toodud lisaks teenuste liigile ka teenuse osutatud kogused.

tja ei ole ühegi arve osas seadnud teenuste osutamist kahtluse alla või teenuse osutamist vaidlustanud. Samas ei saaks mõistlikult eeldada, et hageja peaks igale

tjale saadetud arvele lisama omakorda kolmandate isikute arved, millised tasus hageja ja mille põhjal väljastas hageja omakorda arved korteriomanikele. 4

tjale väljastatud arved. Hageja ei oma nõude põhistamiseks täiendavaid dokumente. Iseenesest ei ole välistatud vajadusel raamatupidamislikke eriteadmisi omava spetsialisti kasutamine või ekspertiisi läbiviimine. Hageja palub välja mõista võla 3326,25 eurot (52044 kr) ja viivise 1221,88 eurot (19118 kr) ja jätta menetluskulud

tja kanda. Võla, viivise arvestus on toodud tervikult I kd lk 29-30 ja 161-164. Tõendid: arved (I kd lk 32-89, II kd 83-119,166-262), pretensioon (I kd lk 90), kinnistusraamatu väljavõte (I kd lk 96,113), koosoleku 26.04.04 protokoll koos lisaga (lk 115 -119 I kd), XXX majanõukogu kiri KVH OÜ (I kd lk 120-122), kinnistamisotsus (I kd 193), otsus 2-08-91057 (I kd lk 194-198), hinnapakkumine, akt (I kd lk 199-200), leping Cleanaway AS-ga (I 201-204), koosolekute protokollid koos lisadega (II kd lk 8-11,13-16,18-21,23-27,29-32,34-38,40-43, 4849, 158-160, III kd 19-21), kulude jaotuse arvestus (II kd lk 44-47, 51-54, 147-156).

tja vastuväited

tja hagi ei tunnista.

tja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

tja ei ole XXX krt 3 omanik. Hageja kui valitseja volitused lõppesid 19.04.2004. Koosoleku otsusega 2003.a. majanduskava kinnitamise kohta otsustati peatada remondirahade kogunemine, mis kehtis kogu 2003 majandusaasta lõpuni. Hagetav võlg 42135,13 kr ja viivised 37556,23 kr ei ole seotud 2003 majandusaastaga ja selle kavaga, hagist seda ei nähtu. Ei nähtu, et hageja valitsejana oleks võtnud mingeid kohustusi

tja ees. Nõue on tõendamata, aegunud. Hageja on vaid juriidiline keha. Hageja võttis 2003.a üle eelmise valitsejaga sõlmitud lepingulised kohustused ja krt 2 omanik oli sõlminud 2 lepingut. Vee tarbimise lepingu ja hoolduslepingu. Hageja pidanuks neid jätkama, kuid ei teinud seda. Tegemata on omanike küsitlus, aruanne selle kohta, hoone ja territooriumi pass on vormistamata. Tegemata on objekti ülevaatus, heakorratööd tegemata. 25.08.2008 toimus elektripaigaldises avarii, mille tulemusel sai rikutud

tja kasutuses olnud modem, kuid avariid ei likvideeritud, seda tegi Eesti Energia. Majal 8 ei tööta numbrivalgustus, kanalisatsioon ei töötanud korralikult, sest kanalisatsioonikaev on sisse langenud. Selle paranduse korraldas

tja kolmanda krt omanikuga. 2004.a. majandusaasta aruanne ei kajasta

tja võlga. 2006.a. tegi mais - septembris O katuse remonti, tegemist oli ebaseadusliku ehitustööga, praagiga ja seda ei tule välja maksta. Riigilippu ei ole heisatud. Alusetult on hageja pannud oma kohustuse E. S 26.03.2004, tegemist on lubamatu tüüptingimusega. Vee ja kanalisatsiooni eest on tasutud, hageja on lasknud kinni maksta selle teistel omanikel.

tja ei ole saanud 5 aastat kasutada prügikasti,

tja ostis endale prügikasti, kuid lepingut pole, sest viib ise oma prügi prügilasse (arved ). Ebaselge on viivis, ebaselge, millest võlg koosneb, mis sellest on haldus ja hooldusteenus, avarii ja prügivedu jms. 5

tja sõlmis oma 2011.a. aprillis ridaelamuboksi haldamiseks lepingu „S “, kelle poole pole nõudega hageja pöördunud. Kaasomanikud on rahul, et

tja makseid ei maksa. Vastused - I kd lk 106-107c, 131-138, II kd lk 62-64,

1. Tõendid: lepingud (I kd lk 139-140p), üleandmis- vastuvõtu akt (I kd lk 148), hageja vastus 12.05.2004 (I kd lk 142), 29.04.2004 koosoleku protokoll (I kd lk 143-144), arve, võla arvestus (I kd lk 145-146, lk 175-176), eksperthinnang (I kd lk 148), pretensioonid (I kd 148-154) määrus (I kd lk 155), väljavõte protokollist (lk 156, I kd), maksekorraldused, pangakonto väljavõte (I kd lk 157-
2. 1870, O OÜ pakkumine (I kd lk 167-171), väljavõte protokollist (I kd lk 172), kirjavahetus Eesti Energia ja Siemensiga (I kd lk 173-174), arved (I kd lk 177-179,182), kirjavahetus hagejaga (lk 181), hageja registri andmed (I kd 183). Kohtu põhjendused Äriregistrist nähtuvalt on hageja osaühing, kantud registrisse nr 10303569 ja registrist ei ole näha, et tegemist oleks registrist kustutatud isikuga. Seega on hageja juriidiline isik, kellel on õigus osaleda tsiviilkäibes.

tja esitatud pretensioonidest ja hageja vastustest nähtub, et hageja eksisteerib ja tegutseb faktiliselt. Seega on

tja väide, et hageja on vaid juriidiline keha, ebakorrektne.

tja on korteriomandi nr XXX (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa, I kd lk 113) omanik, mis asub XXX ja reaalosa nr on 2. Seega oli õige iseenesest

tja väide, et ta pole korteri nr 3 omanik. Küll aga on hageja tõendanud, et

tja on korteriomandi nr XXX omanik vastava kinnistusraamatu väljavõttega ning oma avaldusega on ta parandanud hagiavalduses esinenud reaalosa numbri õigeks nr 2 (hageja avaldus I kd lk 10). Seega puudub vajadus anda hinnang hageja esitatud kinnistamisotsusele.

§ 13

lg 1 järgi kohustub korteriomanik tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused.

§ 22

lg 1 p 3 alusel sisaldab valitseja poolt koostatud majanduskava korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele ning lg 5 kohaselt kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega majanduskava.

§ 8

lg 1, § 15 lg 1 alusel valitsevad korteriomandi omanikud kokkuleppel ühiselt, kui seaduse või kokkuleppega ei ole ette nähtud teisti.

§ 20

lg 1 p 1-2, 4 lg 2 p 1-2, 5 järgi võivad korteriomandite valitsemist ja majandamist korteriomanikud korraldada selliselt, et nimetavad selleks valitseja, kellel on õigus ja kohustus viia omanike otsuseid ellu, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks abinõusid, sh korrashoiuks, remondiks, valitsema rahalisi vahendeid, nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ja teha volituste piires tehinguid võtta vastu igapäevaser majandamistegevuse raames sooritusi, esitada nõudeid. 19.02.2003 valiti hageja XXX korteriomandite kaasomandi eseme valitsejaks üheks aastaks (I kd lk 26, protokoll, otsuse p 2, ka II kd lk 8), st kuni 19.02.2004 (incl.). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud valitseja perioodil 20.02.2003-25.04.2005 ja seega on osaliselt õige

tja väide (et polnud valitseja 10.02.2003-26.04.2003), et vahepeal ei olnud korteriomandi omanikud hagejat valitsejaks nimetanud. 6

tja leidis, et märgitud 06.04.2010 koosoleku protokoll erineb oluliselt käsikirjalisest protokollist (II kd lk 30, esitatud hageja poolt 12.01.2011), kuna ühes on kiidetud hageja eelneva tegevuse, teises mitte. Viidatud protokolle võrreldes nähtub, et käsikirjalises protokollis on arutatud 2009 aastaaruande kinnitamist ja otsustatud teha parandused ja panna uued postkasti ning kinnitatud 2010.a. majanduskava. Trükitud protokolli kohaselt on kinnitatud 2009 majandusaasta aruanne ja kinnitatud 2010 majanduskava (p 2, 4). Käsikirjalisel protokollil ei ole ühtegi allkirja, kuid trükitud protokollil on koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad. Mõlemast protokollist nähtub, et protokollija oli M. B ja juhataja L. L . Arvestades asjaolu, et trükitud protokollil on ka juhataja ja protokollija allakiri, on kohtu arvates märgitud tõend usaldusväärsem ja seega on tõendatud, et hageja valiti valitsejaks 1 aastaks 06.04.2010 kuni 06.04.2011. Seega on ülaltoodud otsuste protokollidega tõendatud, et XXX asuvate korteriomandite mõtteliste osade valitseja oli OÜ O järgmistel perioodil: 19.02.2003 - 19.02.2004 26.04.2004 – 10.02.2006 28.03.2008 - 28.03.2009 06.04.2010 - 06.04.2011 Ülaltoodu alusel on õiged osaliselt

tja väited, et hageja ei olnud valitseja ja seda seega perioodidel 20.02.2004- 25.04.2005, 11.02.06-27.03.2008, 29.03.2009 kuni 05.04.2010 ja alates 07.04.2011. Kuna hageja oli valitud valitsejaks (19.02.2003 - 19.02.2004 24.04.2004 – 10.02.2006 28.03.2008 - 28.03.2009 06.04.2010 - 06.04.2011), siis seega olid XXX korteriomandi omanikud otsustanud kaasomandi esemega seotud korralduslike, majandamise küsimusi korralda valitseja kaudu

§ 8

lg 1 ja § 15 lg 1 ja § 20 lg 1 järgi ning märgitud otsused on kehtivad ka

tjale ning hagejal oli õigus, kohustus

§ 21

lg 1 p 1,2 4, lg 2 p 1,2 alusel täita korteriomanike otsuseid, rakendada kaasomandi eseme hooldamiseks abinõusid, võtta vastu sooritusi, teha tehinguid, nõuda sisse nõudeid ja nõuda

tjalt majanduskavade täitmist ning esitada ka sellekohaseid kohustuste ulatuse kohta

tjale arveid. Kuna valitseja tegutseb valitsejana sisuliselt käsundi saajana, siis on tal VÕS § 619 lg 1, § 627 lg 1 ja § 628 lg 2 järgi õigus nõuda tehtud kulude (prügivedu, vee ja kanalisatsiooni) ja tasu (haldus või hoolduskulu) hüvitamist ning remondifondi maksete tasumist

§ 22järgi.

Kuna hageja on väitnud, et ta on samasuguseid teenuseid osutanud korteriomanikele ka ajal, mil otseselt ei olnud valitseja ja seda on korteriomanikud talunud ja heaks kiitnud.

tja ei ole esile toonud, et ülejäänud perioodidel (20.02.2004- 25.04.2005, 11.02.06-27.03.3008, 29.03.2009 kuni 05.04.2010 ja alates 07.04.2011) oleks XXX korteriomandi omanikud sõlminud kokkuleppeid kaasomandi eseme valitsemiseks, valinud muu valitseja või oleks keegi omanikest teinud kulusid majandamisel, mis tuleks/ või oleks talle tulnud hüvitada või hüvitatud.

tja väitis, et ta sõlmis aprillis 2011 oma ridaelamu haldamiseks lepingu firmaga Sillus, ent ei ole tõendanud sellist väidet, ning samas ei tähenda märgitud väide seda, et Sillus oleks korraldanud kaasomandi eseme majandamist. Seega nõustub kohus hagejaga, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja poleks jätkanud XXX korteriomandi mõtteliste osade hooldamist, korraldamist, sh remondi tarbeks omanike huvides vastavate maksete kogumist. Hageja poolt kohtule esitatud 26.04.2004 koosoleku protokollist ei nähtu, et korteriomanikud oleksid ajavahemiku 20.02.2004 – 25.04.2004 (periood kui valitsejat polnud vahepeal uuesti määratud) 7

tja ei ole esile toonud et selles oleks vigu, siis puudub kohtul alust kahelda nende õigsuses ja kinnitamiseks vastavatel aruande perioodidel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on õigus VÕS § 1018 lg 1, § 1023 lg 1, 2 alusel nõuda perioodil (vt perioodid nimetatud ülalpool) kui ta polnud küll valitseja, kuid tegutses omanike, sj

tja huvides ja täitis samu ülesandeid, tasu ja tehtud kulude hüvitamist vastava aja eest, kuna selle tegevuse on ka korteriomanikud eelnimetatud otsustega (vt eespool) vastavate korralduste andmisel OÜ O ning majandusaasta aruannete kinnitamisega heaks kiitnud. Hageja väidetel ei ole tasu sõltunud sellest kas hageja on olnud valitseja või kui ta on täitnud neid ülesandeid ilma, et ta oleks valitsejaks nimetatud. Seega leiab kohus, et kui korteriomanikud on kiitnud tema tegevuse heaks, siis on nad nõustunud ka OÜ O poolt osutatud teenuste mahu, kulude suurusega ja võimaliku mõistliku tasu suurusega, mida on väljendatud halduskuluna esitatud arvetel (II kd lk 166-262).

tja ei ole esile toonud, et mõistlik tasu oleks teistsugune. Hageja arvestuse kohaselt algab

tja võla periood 01.05.2003 ja lõpeb 01.05.2011, st viimane nõudekuu on 2011.a. aprillikuu (arvestus, II kd lk 161-164, hagi täpsustus III kd lk 8). Selle perioodi eest on hageja esitanud

tjale ka kohustuste ulatuste kohta arved (II kd lk 166-262), milledel on ära näidatud haldustasu, remondiraha, prügiveo tasu suurus ja vee ja kanalisatsioonitasu, sj nähtub osadelt arvetelt, et tasu vee ja kanalisatsiooni eest on arvestatud veemõõdiku näidiku järgi. Viimane kinnitab kohtu arvates seda, et

tja ise on ka hagejat veekulust teavitanud. Kohustuste ulatus on kokku vastavalt arvestusele 4088,82 eurot. Hageja arvestuse kohaselt täitis

tja kohustusi alates maist 2003 ebaregulaarselt (vt arvetus lk 29, I kd ja lk 16i jj , II kd). Algses hagiavalduses märkis hageja, et

tja jäi võlgu alates 2003.a. novembrist. Esitatud arvestusest nähtub, et 2003 novembris oli

tja võlg 66 senti, detsembris 716,36 kr, 2004.a. jaanuaris 718,86 kr, kuid 2004. veebruariks tasus

tja 1443,55 kr ning

tjal tekkis ettemaks 34,43 kr (I kd lk 29, arvestus). Seega on vaid osaliselt õige hageja väide, et

tja jäi võlgu alates 2003.a. novembrist, sest samas näitab hageja enda arvestus, et hagi esitamise (ka maksekäsu avalduse ajaks 24.10.08 lk 4 I kd) seda võlga seisuga 2004.a. veebruar ei olnud. Eeltoodu tõttu on õige

tja väide, et 2004.a. aruandes ei saanudki kajastuda seda, et ta oleks võlas. Viidatud perioodil 01.05.2003- 01.05.2011 jäi

tja võlgu kokku 3326,25 eurot. Hageja esitatud arvestusest nähtuvalt on

tja tasunud teenuste eest ebaregulaarselt (vt II kd lk 161 163),

tja ei ole toonud esile, et märgitud kohustuste ulatus 4088,82 eurot, võlg oleks teistsugune ja ta oleks võlga vähendanud. Kohus vastab üksikutele

tja vastuväidetele järgnevalt. 8

tja leidis, et 19.02.2003 koosoleku otsusega peatati remondifondi maksed. Esitatud koosoleku 19.02.2003 protokolli (otsuse p 4, I kd lk 27) kohaselt on peatatud remondifondi maksed, küll aga nähtub, et see on suunatud eelmisele valitsejale K , kes on nõudnud ebaõigeid tasusid ja kellelt tuleb hagejal võtta vastu dokumendid ja nõuda sisse alusetu raha. Seda, et remondimaksete tasumise peatamise otsus on suunatud eelmisele valitsejale, kinnitavad ka XXX majanõukogu vastavasisulised kirjad 20.02.2003 (I kd lk 120-122) K OÜle, kes oli eelmine valitseja, milles vaidlus puudus. Seega ei ole õige

tja väide, et hagejal puudus õigus nõuda temalt remondifondi makseid 6 kr/m2 (koosoleku otsuse p 3). Kuna 2004.a. veebruarikuuks oli

tjal ettemaks, siis järelikult on

tja ka vaadeldaval perioodil 19.02.2003.a. - 19.02.2004.a. (kui kehtis 2003.a. kinnitatud majanduskava koos remondifondi makse kohustusega 6 kr/m2) märgitud remondifondi makseid tasunud. Eeltoodu tõttu on põhjendamatu

tja väide alusetust remondifondi makseist viidatud perioodil.

tja leidis, et hageja pidanuks sõlmima temaga eraldi lepingu. 26.04.2004 valiti hageja uuesti valitsejaks (I kd lk 115) 1 aastaks, so 26.04.2005 (p 2) ja kinniti 2004.a. majanduskava (p 5). Otsuse kohaselt pidi valitseja sõlmima iga omanikuga lepingu, mida tegelikult ei sõlmitud (puudus vaidlus). Seega on õige

tja väide, et hageja pidi sõlmima omanikuga lepingu, ent märgitu ei tähenda seda, et ilma lepinguta ei saaks valitseja oma ülesandeid täita ja nõuda korteriomandi omanikelt vastavate koosoleku otsuste täitmist ning vastavate maksete tegemist valitsejale

§ 21

järgi.

tja leidis, et tema korteriomandi eelmisel omanikul oli sõlmitud hooldusleping, mis läks üle talle ja vastavalt uuele valitsejale ja seega pidi see üle minema ka hagejale. Lisaks märkis

tja, et tema ja AS KVH vahel on sõlmitud individuaalse veearvestamise leping nr 4912 08.02.2009 (I kd lk 139), mille kohaselt maksab

tja tarbitud vee eest vastavalt mõõdiku näidule.

tja esitatud

tja ja L EEV vahelisest lepingust (lk 139-140) nähtuvalt haldas L EEV

tja eluruumi ja selle juurde kuuluvat elamu mõttelist osa ja omaniku vahetamisel ning halduri vahetamisel jääb leping jõusse (p 4.3,4.4.). Märgitu on iseenesest õige, kuid lepingust tulenevad õigused ja kohustused on siduvad vaid lepinguosalistele VÕS § 8 lg 1, 2 järgi. Leping saab üle minna kas ettevõtte üleminekul (seadusest tulenevalt) VÕS 4. jao sätete järgi või VÕS § 175, § 179 järgi lepingu ülevõtmisel või lepingust tulenevate kohustuste võtmisel, mis eeldab aga vastavate kohustuste või lepingu ülevõtja tahteavaldusi. Seega ei lähe lepingust tulenevad kohustused, leping üle kahe lepingupoole vahelisel kokkuleppel ilma kohustuse ja lepingu ülevõtja tahteavalduseta. Seda, et O oleks endise valitseja AS KVH (kellega veearvestuse leping sõlmiti) õigusjärglane, ei ole

tja väitnud, seda ei nähtu ka O OÜ äriregistri väljavõttest, samuti ei ole kumbki osaline väitnud ega kinnitanud et hagejale oleks üle läinud AS KVH ettevõte. Hageja ei ole omaks võtnud seda, et talle oleks läinud üle

tja ja AS KVH ning

tja ja L EEV vahelisest lepingust tulenevad õigused ja kohustused ning seega ei teki nendest lepingutest hagejale ega

tjale õigusi ega kohustusi VÕS § 8 järgi. Kuna 19.02.2003 valisid XXX korteriomandi omanikud endale uue valitseja ehk hageja, siis ei kinnita

tja esitatud 29.04.2003 elamu haldamise ja majandamise üleandmise- vastuvõtu akt mitte

tja ja hagejavahelisi suhteid elamu valitsemisel, vastavate kohustuste täitmisel ning maksete tegemisel majanduskava alusel O

§ 21

ja § 22 lg 2 alusel, vaid kinnitavad hageja ja endise valitseja vahel faktiliste olukorra fikseerimist (I kd lk 148).

tja leidis, et hageja ei täida lipu heiskamise kohustust ja andis selle alusetult kolmandale isikule. Hageja kasutab tüüptingimusi, mis on tühised. 29.04.2003 toimunud üldkoosolekul on korteriomandi omanikud otsustatud, et lipu heiskamise kohustust täidab E. S (otsuse p 6), seega on ebaõige

tja väide, et hageja ei ole täitnud lipu heiskamise kohustust. Ebaõige on

tja väide, et selle kohustuse on E. S pannud O, sest selline väide on tõendamata. Viidatud 29.04.2003 koosolek on olnud korteriomanike koosolek ja nende otsus, mitte O OÜ otsus. Korteriomandi omanike üldkoosoleku otsus ei ole tüüptingimus, millega seonduvaid lepingulisi suhteid reguleerib VÕS 2. peatüki 2. jao sätted lepingutes. VÕS 9

tja väiteid maja numbri valgustuse puudumisest, maja territooriumi korrashoiust ning arvetel

tja andmete märkimisest ning sellest, et

tja on FIE, siis nendele küsimustele on valitseja ka oma esindaja haldur L. L 12.05.2004 kirjaga vastanud.

tja ei ole tõendanud, et omanike poolt vastuvõetud majanduskava kohaselt peaks hageja korrastama

tja territooriumi (vaidlus puudus, et korteriomandite näol ei ole tegemist korrusmajaga vaid ridaelamuboksidega). Viidatud 12.05.2004 kirjast nähtub, et hageja ei ole keeldunud

tja korteriomandil numbrivalgusti vahetamist, kui oleks sellest teavitatud. Alles 13.04.2005 on

tja nõudnud selle parandamist (lk 148, I kd). Seega on alusetu

tja väide, et hageja on jätnud oma kohustuse täitmata.

tja väitis, et mitmed korralduslikud tööd on tegemata nagu elanike küsitlus, objekti ülevaatus, passi vormistamine, küll aga ei ole

tja tõendanud, et need oleksid olnud hageja ülesanne ja millal oleks nõutud nende tööde täimist, samuti leiab kohus, isegi kui selline kohustus oleks olnud, et oleks sellise kohustuse täitmata jätmine kooskõlas

tja poolt võlgnetava osaga VÕS § 111 lg 3 g 1 tähenduses. Seda, et kanalisatsioon oleks olnud korrast ära, ei ole

tja tõendanud.

tja väitis, et arvetel ei ole korrektselt märgitud tema andmeid, kuna ta on FIE (pretensioon). Kinnistusraamatust nähtuvalt on

tja korteriomandi omanik ning sellest järelduvalt kannab tema ise seda riski, kuidas hageja võiks arve talle esitada. Korteriomandil lasuvate kohustuste täitmine on omaniku kohustus ega ole seotud sellega, kas omanik on FIE või ei ning kui omanik ehk

tja peab vajalikuks esitada andmeid näiteks maksuametile tulenevalt oma majandustegevusest FIE-na, siis peab ta ise kandma hoolt selle eest, et temale saadetavad arved vastaksid nõuetele, mis on temale vajalik FIE-na. Seda ei ole

tja väitnud ega tõendanud, et ta oleks vajanud arveid kui FIE.

tja väide, et arvel pidanuks olema käibemaks, ei ole õige, kuna kuni 01.09.2009 olid need teenused, sj valitseja poolt osutatud teenused käibemaksuvabad KMS § 16 lg 2 p 2 alusel, millise selgituse on andnud hagejale ka vastavalt Maksu- ja Tolliamet (I kd lk 92).

tja leidis, hageja ehitas ebaseadusliku ja ebakvaliteetse katuse Liblika 12.

tja ei ole väitnud, et korteriomanike koosolekul oleks otsustatud, et omanikel on õigus keelduda maksete tasumisest O OÜ seoses väidetava ebakvaliteetse katusega. Esitatud eksperthinnangus on viidatud sellele, et kui katusekonstruktsioonide rekonstrueerimiseks puudub ehitusluba, siis on tegemist ebaseaduslik ehitusega, küll aga ei ole märgitud, et XXX elamute katusekonstruktsioonide muudatused oleks tehtud vastavate lubadeta ja et need oleksid ebaseaduslikud (lk 147). Seega on alusetud

tja väiteid ebakorrektsest katusest ning tegemist on asjakohatute väidetega. Mis puudutab kohtumäärust 11.01.2005 (I kd lk 155), siis sellest nähtuvalt puudutab see muud vaidlust, mille menetlusse võtmisest on keeldutud ning seega ei ole sellel seost käesoleva vaidlusega, kuna tegemist ei ole jõustunud otsusega, mis võiks olla tõendiks. Hageja on esitanud kohtule otsuse 10.12.2009 nr 2-08-91057, millega jäi

tja nõue hageja vastu dokumentide saamiseks rahuldamata. Lisaks on esitatud 12.06.2006 katuse remonttööde hinnapakkumine ja tööde vastuvõtu akt 04/06, mis viitavad sellele, et tehtud töö on vastavas kvaliteedis ja koguses vastu võetud (I kd lk 194-200).

tja esitatud e-kiri katust puudutavate dokumentide saamiseks (I kd lk 181) OÜ O puudutab kohtu arvates samuti tsiviilvaidlust 2-08-91057, milles nõutigi otsusest nähtuvalt mitmeid tõendeid ja dokumente. Seega ei ole

tja tõendanud katuse ebakvaliteetsust, ebaseaduslikkust, mis võimaldaks tõstatada vaidlust keelduda hagejale katuse remondi tasu maksmisest.

tja leidis, et ta pole saanud prügiveoteenust, küll aga on hageja tõendanud esitatud Cleanaway lepinguga 42239 01.06.2007, et tegelikult on hageja korraldanud XXX osas prügiveo 10

tja on kasutanud oma prügi äravedamiseks ka prügila teenuseid ise, mida kinnitavad tema poolt esitatud tema pangakonto väljavõte summas 518,50 kr (I kd lk 166), ei tähenda seda, et OÜ O poleks täitnud korteriomanike otsust korraldada prügivedu. Seega on hageja ümber lükanud

tja väited sellest, justkui poleks

tja saanud prügiveo teenust. Mis puudutab vee eest tasumist, siis on

tja ise tõendanud maksekorraldustega, et ta on OÜ O ka vee eest tasunud, mis kinnitab seda, et

tja on pidanud hagejat kui valitsejat siiski selleks, kellele tuleb ka tarbitud vee eest tasuda.

tja on esitanud maksekorraldused (lk 157-165, 180 I kd), mille kohaselt on ta tasunud vee eest 03.07.06 500 kr, 24.09.2007 1000 kr, 20.04.05 vee ja prügi eest 500 kr, 07.03.2005 prügiveo eest ettemaksu 60 kr ja 07.03.2005 492 kr, 07.03.2005 200 kr vee eest 2005.a. , 07.03.2005 vee käitlemise tasu ettemaksu 60 kr, 31.05.2004 165 kr vee eest perioodil aprill-detsember, 18.10.2004 vee eest 60 kr, 07.03.2005 maamaksu 200 kr. Märgitud tasumised on kajastatud ka hageja arvestuses (lk 29, I kd, vt vastavate kuude laekumised) - tegemist on vastavate kuude laekumistega.

tja ei ole aga tõendanud, et ta oleks tasunud enamat.

tja väited, et kaasomanikud on maksnud kinni

tja tarbitud vee ja mida alusetult nõuab hageja, on paljasõnalised ja tõendamata.

tja väitis, et hageja ei täida baaslepingust tulenevaid kohustusi.

tja on esitanud selle kohta OÜ O hinnapakkumise, milles nähtuvalt kehtib see 60 päeva, selle tegevuse sisukirjeldus ja pakkumine pärineb 21.01.2003, so varasemast ajast kui OÜ O ei olnud valitud veel XXX valitsejaks (I korda 19.02.2003). Seega leiab kohus, et märgitud tõend ei tõenda neid kohustusi, mis O OÜ-l on valitsejana (I kd lk 167-171).

tja on esitanud kohtule väljavõtte korteriomandi omanike koosolekust, kuid sellest ei nähtu protokolli üla- ega lõpuosa, tegemist on osalise väljavõttega dokumendi keskelt ning ei ole selge, mis oli päevakorras. Eeltoodu alusel leiab kohus, et märgitud tõend ei ole usaldusväärne ega tõenda

tja väiteid hageja kohustuste rikkumisest.

tja on esitanud kohtule Eesti Energia 05.12.2008 (lk 173) kirja, mille kohaselt elektripaigaldis ei olnud korras ning

tja on tellinud vastava paranduse ja see on tehtud Liblika 12-1 asuvas korterikilbis. Sellest nähtuvalt on parandus tehtud nn reaalosas ega puuduta ehitise mõttelisi osi ega kaasomandis oleva tehnosüsteemi osa. Eeltoodu alusel leiab kohus, tõendamata on

tja väide, et selle paranduse pidanuks tegema valitseja, kelle ülesandeks on ehitise kaasomandi osa hooldamine.

tja on väitnud, et hageja on alusetult jätnud maamaksu maksmata, mille ta tasus hagejale (I kd lk 180) 300 kr, kuid ei ole tõendanud, et

tja oleks seetõttu maamaksuga kuidagi võlas.

tja väitis, et tema poolt esitatud pretensioonid (I kd lk 148-152) tõendavad OÜ O poolt tema kohustuste täitmata jätmist, millega kohus ei nõustu, kuivõrd viidatud dokumendid tõendavad

tja pretensioone hageja vastu, kuid ei tähenda kohustuste täitamata jätmist.

tja väide, et hagi on aegunud, ei ole õige. Hageja arvestuse (I kd lk 29) ei olnud

tja 2004.a. veebruarikuu seisuga võlas (19.

1. 2004 lõppes esimene valitsemise periood), vaid tal oli ettemaks 34,34 kr. Arvestuse kohaselt on varasem järgnev võlg, kui hageja oli valitud valitsejaks (valiti 26.04.2004) 2004.a. aprillis 721,47 kr. Tehingust (antud juhul käsund) tuleneva nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat TsÜS § 146 lg 1 järgi ning kokkulepitud tasunõue muutub sissenõutavaks selle aasta lõppemisest, mil kohustus muutus sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 3 I lause järgi. Seega muutus 2004.a. aprillikuu eest tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 2004.a. lõppedes 31.12.2004 kl 24:00 ja aegumine hakkas kulgema 01.01.2005 kl 00:00 ning 3 -aastane aegumistähtaeg tähtaeg lõppes 31.12.
2. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 24.10.2008 ja see on läinud üle hagimenetluseks, seega on kõige varasem tasunõue esitatud aegumistähtaja sees, ning nõue ei ole aegunud. Eeltoodu tõttu ei ole aegunud ka muud 11

tja vastu. Varasem aeg, kui hageja ei olnud valitseja, oli periood 20.02.2004-25.04.2004 ehk selle perioodi nõude aegumise tähtaeg kui käsundita asjaajamisest tekkinud nõude aegumise tähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat. Märgitu hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, mis antud juhul on samuti igakuine, kuna vastavalt esitatud arvetele on neid

tjalt nõutud igakuiselt (vaidlus selles puudus) arve alusel. Sellisel juhul algab aegumine kulgema TsÜS § 147 lg 3 II lause alusel arve esitamise aasta lõppedes. Varasem käsundita asjaajamiseks tekkinud nõue, mille eest oli

tja võlas, on hageja arvestuse (I kd lk 29) kohaselt 2004.a. märtsikuu ja osaliselt ka aprillikuu nõue (26.04.2004 valiti uuesti valitsejaks) ja seega algas nende nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2005 kl 00:00 (kuna nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2004 kl 24:00) ja lõpeb vastavalt 31.12.2015. Seega ei ole käsundita asjaajamisest tekkinud kõige varasemad nõuded aegunud ning aegunud ei ole ka hagis nõutud järgnevate perioodide käsundita asjaajamisest tekkinud nõuded.

tja väitis, et arved pole sellised nagu need kohtule esitatud, kuid kohtuistungil märgitu tõendamist ei leidnud (vt prot III kd lk 25).

tja väitis, et kaasomanikud on rahul sellega, et

tja makseid ei maksa, kuid neid väiteid ei ole

tja tõendanud, seega ei ole tõendatud ka võimalik kokkulepe kaasomanike vahel

tja vabastamiseks temal kui korteriomanikul seadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Arvestades seda, 1) et hageja on tõendanud esitatud arvetega vaidlusalusest perioodist (01.05.2003-01.05.2011) et

tja kohustuste hulk on 4088,82 eurot, 2) et

tja on kohustusi täitnud vaid osaliselt ja jäänud võlgu 3326,25 eurot , 3) et

tja ei ole tõendanud, et võlg oleks tasutud või see oleks väiksem, siis on

tja jätnud valitseja ees tema valitsemise perioodil kohustused, mis

tjal tulenevad

§ 13

lg 1, § 22 lg 2 (kannab kaasomandil lasuvad maksud, majandamise kulud, koormatised, teeb perioodilisi makseid). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et

tja on jätnud samuti täitmata VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1, 2 järgi käsundita asjaajaja ehk hageja ees viimasele asjaajamisel tehtud kulude hüvitamise ja mõistliku tasu suuruse hüvitamise kohustuse. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 ja

§ 13

lg 1 ja § 22 lg 2 ja VÕS § 1018 lg 1, § 1023 lg 1, 2, VÕS § 619 lg 1, § 627 lg 1 ja § 628 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja

tjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 3326,25 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel ja § 101 lg 1 p 6 alusel on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viitamise korral viivist, milleks on VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. Hageja palus välja mõista seadusjärgse viivise 1221,88 eurot, mille arvestuse on hageja esitanud 13.06.2011 dokumendiga (II kd lk 161-164), millest nähtub viivise arvestamise periood iga üksiku makse võla osas ning

tja ei ole esile toonud, et arvestus on vale või et viivis oleks tasutud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viivisenõue on tõendatud ja põhjendatud ja

tjalt tuleb VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel hageja kasuks viivist 1221,88 eurot välja mõista. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS §162 lg 1 alusel hageja ja

tja menetluskulud

tja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud 12