, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning ükski võlausaldaja ei nõustu pankrotimenetluse kulude katteks makset tegema. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et pankrotimenetluses tunnustati 37 nõuet summas 6 956 880.02 krooni (444 625.67 eurot). Pankrotivarasse on laekunud 77 629.80 krooni (4961.45 eurot), millest 76 423.13 krooni on vara müügist ja 1 206.67 krooni on pangaintressid. Müümata pankrotivara ei ole ja puudub vara, mida võiks saada teistelt isikutelt. Tunnustatud ja rahuldamata nõuded on järgmised: 5 Nr Nõude suurus Rahuldamata kroonides/eurodes kroonides/eurodes 131 177,95 131 177,95 8383,80 8383,80 Ljubov Kuusman (töövaidluskomisjoni otsus) 5813,35 5813,35 371,54 371,54 Kaarel Männar (töövaidluskomisjoni otsus) 4808 3103,50 307,29 198,35 Sergei Kutepov 1 477 598,80 1 477 598,80 94 435,78 94 435,78 46 886,97 46 886,97 2996,63 2996,63 3 363 3 363 214,94 214,94 Eldor Prunt (töövaidluskomisjoni otsus) 2188,75 2188,75 139,89 139,89 Linda Prunt (töövaidluskomisjoni otsus) 2188,75 1251,25 139,89 79,97 Eesti Mobiiltelefon 5974,10 5974,10 381,82 381,82 2 420 2 420 154,67 154,67 498 000 498 000 31 828 31 828 120 499.80 120 499.80 7701,34 7701,34
kohaseid pankrotimenetlusega seotud kulutusi ja väljamakseid on haldur teinud 60 225.53 krooni (3849 eurot), millest 18 768.10 krooni on raamatupidamise ja bürookulud, 263.98 krooni pangateenus, 6 459.85 krooni telefoni-ja sidekulud, 3000 krooni töövõtukulu, 12 603.60 krooni ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus, 1638 krooni vara müügiga seotud kulu ja 17 492 krooni hüvitised töötajatele. Pankrotihaldurile ega toimkonnale ei ole tasu makstud. Pangakontol on raha 1226 eurot, millest poole palub haldur kinnitada oma töötasuks ja teise poole tehtud kulude hüvituseks. Pankrotimenetluse ajal esitas Sepo Vahesalu hagi võlgniku vastu töölepingu lõpetamiseks ja saamata jäänud töötasu, hüvituste ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmises kokku summas 64 452.72 krooni. 01.detsembri 1999.a. määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata. Teises tsiviilvaidluses otsustati Sepo Vahesalu ja Sutlema Tootmise AS vahel sõlmitud tööleping lugeda lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 12.augustist 1999.a. hageja algatusel. Kõik kohtulikud menetlused on lõppenud ja haldur ei kavatse rohkem hagisid kohtusse esitada. Üheltki isikult võlgnikul enam vara saada ei ole. Maksejõuetuse põhjuseks olid halduri hinnangul rasked juhtimisvead ja kuriteotunnustega teod võlgniku juhatuse liikmete tegevuses. Kriminaalasjad oli alustatud juba enne pankrotimenetluse algatamist. 23.juulil 1999 algatas Keskkriminaalpolitsei kriminaalasja KrK § 1484 tunnustel seoses võlgniku raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega. 11.jaanuaril 2001 teatas Rapla Politseiprefektuur, et KrK § 1411 lg 1 tunnusel algatatud kriminaalasja menetlus AS Sutlema Tootmise vara ebaseadusliku võõrandamise kohta on peatatud kuni kuriteo toime pannud isiku kindlakstegemiseni. 20.oktoobril 2005 lõpetati sama kriminaalasja menetlus kuriteo aegumise tõttu. 11.aprillil 2000.a. algatas Keskkriminaalpolitsei KrK § 141 lg 1 tunnusel kriminaalasja seoses võlgniku vara võõrandamisega enne pankrotimenetluse alustamist. Juhatuse liige I.Pajumets on kohtu poolt mõistetud süüdi KrK § 148-4 lg. 1 järgi.
4 kohaselt tuleb pankrotimenetluse raugemise korral kinnitada ka pankrotimenetluse kulud.
1 ja 66 lg. 1 kohaselt on halduril õigus saada oma kohustuste täitmise eest tasu ja hüvitust tehtud kulude eest.
3 kohaselt võib haldur menetluse kestel tekkinud jooksvad kulud katta pankrotivara arvel pankrotitoimkonna nõusolekul. 8 02.märtsil 2011.a. on pankrotitoimkond otsustanud kinnitada halduri poolt tehtud kulud summas 4462.12 eurot ja halduri tasuks 460.91 eurot, millele tuleb lisada sotsiaalmaks.
1 kohaselt on kuni 6400 euro suuruse pankrotivara korral halduri tasu alammäär pankrotivarast 20 % ja sama paragrahvi lg. 2 kohaselt tasu ülemmäär 35 %. Antud juhul on pankrotivara suurus 4961.45 eurot ja tasu võib olla seega vahemikus 992.29 kuni 1736.51 eurot. Pankrotitoimkonna poolt määratud tasu on vara puudumise tõttu alammäärast madalam ja kohtul puudub alus määrata halduri tasu teistsuguses summas. Samuti puudub kohtul alus kahelda halduri poolt tehtud kulutuste põhjendatuses. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.