MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-497 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus T

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on tema sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 92,80 eurot.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt on kaebajal nimetatud väljaminekud, mida võiks sissetulekust maha arvata summas 64,99 eurot. Seega on

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 13,91 eurot ((92,80-64,99)/4x2). Määruskaebuse esitamisel on riigilõivu suuruseks 12,78 eurot, seega ei ületa menetluskulud kaebaja kahekordset ühe kuu sissetulekut, millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Seega pole menetlusabi andmine kaebajale

§ 112

lg 1 p 1 alusel lubatud ja tema taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 12.04.
2. a määrus tühistada. Kohus rikub kaebaja põhiseaduse §-dest 12-15 tulenevaid õigusi ja takistab asja edasist menetlemist. Lisaks rikub kohus kaebaja põhi-ja rahvusvahelisi õigusi. Vanglaametniku A.B. kahjustas oma tegevusega kaebaja tervist ja põhjustas talle valu ning tema tegevus on karistusseadustiku § 121 järgi karistatav. Kaebaja ei riku süstemaatiliselt seadust, vaid seda teeb vangla. Kaebaja on kodakondsuseta isik ja seega on kohus kohustatud vabastama ta riigilõivu tasumisest. Kaebaja ei keeldu töötamast, seega peaks vanglat kohustama talle tööd andma. Kohus võtab kaebajalt võimaluse õigusemõistmisele, teades, et tal puuduvad rahalised vahendid. Kaebaja palub enda riigilõivu tasumisest vabastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 5.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 6. Tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 sõnastusest tuleb lähtuda taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmisest ühe kuu sissetulekust. Antud juhul on kaebaja esitanud taotluse menetlusabi saamiseks koos 03.03.2012. a kaebusega.

§ 112

lg 1 p 1 alusel on taotlusele eelnevaks neljaks kuuks ajavahemik 03.11.2011-02.03.2012. Arvestades eelpool nimetatud ajavahemikku, on halduskohus õiguspäraselt leidnud, et kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek on 13,90 eurot. Samas kaebaja kulutused piirduksid kaebuselt riigilõivu tasumisega summas 12,78 eurot, mis ei ületaks kahekordset ühe kuu sissetulekut. Lisaks jääks kaebajale vabasid rahalisi vahendeid 1,12 euro suuruses summas. Seega puudub alus kaebajale menetlusabi võimaldamiseks

§ 112lg 1 p 1 alusel.

Madis Ernits Maili Lokk 2 Agu Timmi