3-12-1297/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1297 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vanglalt taksofoni rikkega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.07.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.07.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
3. N. Lilitškin esitas 26.04.2012 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 5 eurot, kuna E-II sektsioonis on taksofon katki ja kaebaja kaotas telefonikaardil olnud raha (jäägi). Kahju tekkis seetõttu, et kaebaja pani kõne katkestamiseks toru taksofonile, kuid kõne katkestamise nupp oli katki ja abonent rääkis kaebaja kulul edasi. Tartu Vangla jättis 20.06.2012 kirjaga nr 1-13/88-1 kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Vanglal on avalik ülesanne võimaldada kinnipeetavatele telefoni kasutamist, kuid vastava teenuse osutamine toimub võlaõigusliku lepingu alusel. Eraõiguslik suhe on käesoleval juhul tekkinud kinnipeetava ja vastava teenuse pakkuja Top Connect OÜ vahel.
4. N. Lilitškin esitas kahju hüvitamiseks kaebuse Tartu Halduskohtule.
5. Tartu Halduskohus tagastas 09.07.2012 määrusega kaebuse, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tartu Vangla ja OÜ Top Connect vahel sõlmitud koostöölepingu kohaselt osutab Tartu Vanglas telefoniteenust eraõiguslik isik. Seega on kaebaja väidetav kahju tekkinud eraõiguslikust suhtest, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda OÜ Top Connect poole või maakohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6. N. Lilitškin esitas 13.08.2012 halduskohtu määrusele määruskaebuse. Halduskohus on jätnud välja selgitamata vangla poolt teenuse pakkumise, mida kinnitab arve ja telefoninumbrite väljatrükk. Ei ole tähtis, kelle oma taksofon on, vaid üksnes see, et vangla kasutab seda teenuse osutamiseks. Kuna kõnekaarti on õiguspäraselt võimalik soetada üksnes vangla vahendusel, on ka vangla teenuse osutajaks. Kuna vangla on kohustatud teenust osutama, peab ta tagama kinnipeetavale ka teenuse õiges koguses ja kvaliteedis. Kaebaja ei ole OÜ-ga Top Connect teenuse osutamiseks lepingut sõlminud. Vangla on kohustatud jälgima, et kinnipeetavatel oleks võimalik kasutada töökorras taksofone.
7. Tartu Vangla nõustub 31.08.
8. a vastuses määruskaebusele halduskohtu põhjendustega ja palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10. Vangistusseaduse § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kinnipeetava õigusele kasutada telefoni vastab vangla kohustus tagada tehniliste tingimuste olemasolus telefoni kasutamise võimalus. Vaidlus VangS § 28 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmise üle kuulub halduskohtu pädevusse. Käesolevas asjas ei ole aga vaidlust selle üle, et vastustaja tagas kaebajale võimaluse telefoni kasutada. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju sellega, et telefoniteenuse osutaja võttis raha teenuse eest, mida kaebaja katkise taksofoni tõttu ei saanud. Tartu Vangla on delegeerinud telefoniteenuse osutamise edasi OÜ-le Top Connect. Kui kaebaja kasutab telefoni, tekib tema ja OÜ Top Connect vahel võlaõiguslik teenuse osutamise leping. Seega on kaebaja väidete õigust eeldades talle tekitatud kahju võlaõigusliku lepingu raames. Kaebajale väidetava kahju tekkimine ei seondu mingil määral vangla avalik-õigusliku kohustusega tagada kinnipeetava õigus telefoni kasutamisele.
11. Ringkonnakohus leiab, et tekkinud vaidlus on sarnane kinnipeetavatele sisseostude võimaldamisega tekkinud vaidlustele. Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-72-11, et vangla ja kinnipeetava vahel tekkis müügilepingu sõlmimisel eraõiguslik suhe, mille raames kahju tekitamist saab kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras. Sellest, et ametiasutus peab kohaldama üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme, ei tule järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingu poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik. Eeltoodust tulenevalt on taksofoni kasutamise teenuse raames tekkinud vaidlus eraõiguslik ning kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse. Kuna kaebaja on tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 mõttes tarbija, on tal samuti võimalik esitada lepingu rikkumisest tulenev kaebus teenuse osutajale ja seejärel tarbijakaebuste komisjonile. Agu Timmi Maili Lokk 2 Madis Ernits 3