Obsah (6)

§ 155§ 19§ 32§ 152§ 153§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-267 Haldusasi P.P.’i ja V.H. kaebus Keskkonnaministeeriumi 04

§ 155lg 5, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 06.02.2013 sai Tallinna halduskohus P.P.’i ja V.H. kaebuse, milles olid esitatud järgmised taotlused: 1) tühistada Keskkonnaministeeriumi 04.01.2013 otsus nr 2-3/10148-2 kaebuse käiguta/menetlemata jätmise kohta, 2) kohustada Keskkonnaministeeriumi lahendama kaebus sisuliselt ning algatama järelevalvemenetlus KKI Lääne regiooni juhataja Teet Sepa suhtes, kes ei ole teostanud järelevalvet KKI Lääne regiooni amernike üle väärteomenetluse nr 09017911 läbiviimisel – eesmärgiga selgitada välja kas on toime pandud korruptiivne tegu. Täiendavalt märkisid kaebajad, et loobuvad hagist (kaebusest) juhul, kui Keskkonnaministeerium algatab kaebajate taotletud järelevalvemenetluse enne halduskohtumenetluse algust.
2. Kaebuse asjaolude/kaebuse halduskohtu pädevusse kuuluvuse selgitamiseks küsis kohus kohtunõude korras Keskkonnaministeeriumilt täpsustavat informatsiooni. Koos vastusega kohtunõudele edastati muu hulgas ka 14.02.2013 on KKI edastanud Keskkonnaministeeriumile teenistusliku järelevalve kokkuvõtte nr J-3-18/12/1109-7 (teenistusliku järelevalve menetlus viidi läbi seoses V.H. ja P. P.’i 29.07.2011 KKI Lääne regioonile esitatud avaldusega) koopia.
3. 05.03.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muu hulgas märkis kohus määruses: „Kaebusest ei selgu kõigepealt üheselt, kas P. P. ja V. H. on kaebajatena esitanud kohtule ühiskaebuse (

§ 19lg 1) või V.

H. on P. P.’i („kaebuse esitaja/omaniku“) volitatud esindajaks halduskohtus. Viimasel juhul on

§ 32

kohaselt tõendamata isiku volitused ja õigus olla esindajaks halduskohtus ning need dokumendid tuleb sel juhul täiendavalt esitada. /.../ Juhul, kui kaebaja(

1. d)soovivad jääda halduskohtule esitatud kaebuse juurde, tuleb tasuda täiendav riigilõiv, täpsustada, kes on kaebaja(d), mida konkreetselt soovitakse vaidlustada, kas väärteomenetluse lõpetamise määrust või mingit muud väärteomenetluse haldustoimingut(otsust). Seejuures tuleb arvestada kohtu eelnevate selgitustega halduskohtu pädevuse osas, samuti asjaoluga, et kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajad oma eesmärgi T. Sepa suhtes taotletava järelevalvemenetluse algatamise osas saavutanud, kuna järelevalvemenetlus on juba läbi viidud. Kaebaja(
2. te)väitel oleks nimetatud asjaolu kaebusest loobumise aluseks. Juhul, kui kaebaja(
3. d)soovivad kaebuse edasisest menetlemisest loobuda, tuleb esitada kohtule vastav avaldus“. 4. 22.03.2013 sai kohus kaebajate avalduse kaebusest loobumiseks. Kaebajad märgivad, et kuna Keskkonnaministeerium on kaebajate poolt kaebuses esiletoodud asjaoludel T. Sepa suhtes teenistusliku järelevalvemenetluse läbi viinud, siis on kaebajad oma eesmärgi saavutanud. KOHUS LEIAB 5.

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 6.

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 153

lg 2 näeb ette, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid.

1. Kohus on seisukohal, et kuna kaebajad on loobunud kaebusest enne, kui kohus kaebuse menetlusse on võtnud, siis ei saa (potentsiaalsel) vastustajal olla ka asjas menetluskulusid ja seega puudub vajadus (potentsiaalselt) vastustajalt seisukoha küsimiseks.
2. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et antud juhul P.P.’i ja V.H. loobumine oma kaebusest on kooskõlas nende vaba tahtega, ei kahjusta teiste isikute õigusi või vabadusi ning seega on võimalik loobumine vastu võtta. Neil asjaoludel tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada kaebust menetlusse võtmata (

§ 152

lg 3).

§ 155

lg 6 kohaselt on menetluse lõpetamisel käesoleva seadustiku §-s 43 sätestatud tagajärjed. Kaebajate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. 9. Vastavalt

§ 104

lg 6 p-le 2, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, siis tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kuna käesolevas asjas on ainult P. P. tasunud kaebuse eest riigilõivu ja sedagi vaid 15,97 eurot (tl 40), siis antud juhul puudub seaduslik alus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks/tagasi taotlemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 2