3-13-728/25

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-728 Haldusasi Alvar Arusoo kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.12.
2. a maksuteadete nr 136373, 136374 ja 136375 ning 04.03.
3. a vaideotsuse nr 6-1/1268-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.04.
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alvar Arusoo määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.
7. a määrus osaliselt ning peatada Maksu- ja Tolliameti 27.12.
8. a teadete nr 136373, 136374 ja 136375 täitmine, välja arvatud maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p-des 1-51 nimetatud täitetoimingute osas. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
9. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kandis 21.12.2011 A. Arusoo arveldusarvele alustava noore ettevõtja toetuse summas 40 000 eurot. A. Arusoo kandis 09.01.2012 PRIA-lt saadud toetuse selleks avatud erikontole.
10. 27.12.2012 väljastas maksuhaldur A. Arusoole maksuteate nr 136373 füüsilise isiku
11. a tulumaksu kohta; maksuteate nr 136374 füüsilisest isikust ettevõtja
12. a sotsiaalmaksu kohta ning maksuteate nr 136375 füüsilisest isikust ettevõtja
13. a kohustusliku kogumispensioni makse kohta.
14. A. Arusoo esitas 31.01.2013 Maksu- ja Tolliametile (MTA) maksuteadete nr 136373, 136374 ja 136375 peale vaide, mis jäeti MTA 04.03.
15. a vaideotsusega nr 6-1/1268-2 rahuldamata.
16. A. Arusoo esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 27.12.
17. a maksuteadete nr 136373, 136374 ja 136375 ning eelnimetatud maksuteadete osas tehtud 04.03.
18. a vaideotsuse nr 6-1/1268-2 tühistamiseks. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus ning palutud peatada vaidlustatud haldusaktide täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib vastustaja pöörata haldusaktidest tulenevad maksunõuded sundtäitmisele, millega võib kaasneda kaebaja poolt ostetud masinate sundvõõrandamine. Selle tulemusena on kaebaja jätnud täitmata antud toetuse tingimused PRIA ees. Sellele aga järgneb toetuse tagastamise kohustus PRIA-le, milleks kaebajal puuduvad rahalised vahendid. Sellele võib omakorda järgneda kaebaja kui füüsilise isiku maksejõuetus, s. o pankrot. Esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiab kaebaja sõnul ära enne kohtulahendit haldusaktidest tulenevad kahjulikud tagajärjed ja ka edaspidised kohtuvaidlused.
19. Tartu Halduskohtu 10.04.
20. a määrusega rahuldati A. Arusoo taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluses väljatoodud pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea käesoleval hetkel olema ilmtingimata kindel, vaid arvestada tuleb ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga, mis antud juhul on olemas. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on see, et selle kohaldamine vaidlustatud maksuteadete täitmise peatamise näol väldib kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ning aitab tagada kaebaja positiivse otsuse korral selle täitmise. Avaliku huvi seisukohalt võib vaidlustatud maksuteadete täitmise peatamisel esineda oht, et maksuvõlg jääbki laekumata. Maksunõude täitmise peatamine lükkab nõude laekumise küll üksnes edasi, kuid tuleb siiski tagada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral oleks pärast kohtumenetluse lõppemist reaalselt võimalus maksusummad sisse nõuda. Vastustaja on oma kohtule esitatud seisukohas palunud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral jätta maksuhaldurile õiguse sooritada kõiki maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg-s 1 nimetatud toiminguid, va pangakontode arestimine. Vastustaja sõnul kuuluvad kaebajale sõiduauto Opel Calibra ning traktor New Holland T5050, millel on käesoleval hetkel juba maksuhalduri taotlusel võõrandamise keelumärge tehtud. Lähtudes esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse esitaja huve parimal moel kaitsvast abinõust, kuid ka vajadusest tasakaalustada avalikke huve, on põhjendatud peatada vaidlustatud maksuteadete täitmine hilisemalt maksusumma sissenõudmise tagamiseks selliselt, et maksuhaldurile jääb MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute tegemise õigus. Samuti ei saa käesolevas menetlusstaadiumis ning kohtule esitatud materjalide pinnalt öelda, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
21. A. Arusoo esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 10.04.
22. a määrus tühistada ja peatada vaidlustatud haldusaktide täitmine ilma täiendavate klausliteta. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib vastustaja pöörata haldusaktidest tulenevad maksunõuded sundtäitmisele, millega võib kaasneda kaebaja poolt ostetud masinate sundvõõrandamine, mille tulemusena on kaebaja jätnud täitmata PRIA ees antud toetuse tingimused. Eelpoolnimetatud tegevusele järgneb toetuse tagastamise kohustus PRIA-le, milleks kaebajal puuduvad rahalised vahendid. Sellele võib omakorda järgneda kaebaja kui füüsilise isiku maksejõuetus, s.o pankrot. Antud asjas tehtav kohtulahend omab väga suurt õiguslikku tähendust edaspidise kohtupraktika kujundamisel. Selleks, et ära hoida enne kohtulahendit haldusaktidest tulenevaid kahjulikke tagajärgi ja edaspidiseid uusi mõttetuid 2 kohtuvaidlusi, taotleski kaebaja kohaldada antud asjas esialgset õiguskaitset. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Tartu Halduskohtu määrus on ebaselge. Käesoleval juhul on maksuameti poolt maksustatud PRIA vahendusel antud sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid, mille kasutamiseks on määratud kindel sihtotstarve ehk soetada põllumajandusliku tootmise alustamiseks vastav tehnika. Seega ei ole tegemist majandustegevusest tuleneva tuluga maksuseaduse mõttes. Olles teada saanud, et kaebaja on vaidlustanud haldusaktid halduskohtus, asus vastustaja koheselt haldusakte sundtäitma. Koheselt arestiti kaebaja arveldusarved ja
23. aprillil
24. a arestiti kaebajale kuuluvad põllumajandusmasinad. Seega kaebaja ei imesta, kui vastustaja paneb veel enne tehtavat kohtulahendit antud masinad sundmüüki, jättes seejuures noore põllumehe ilma igasugusest põllumajandustehnikast ja lisaks sellele peab ta veel tagastama PRIA-le saadud toetuse täies ulatuses. Samuti arvestab vastustaja antud haldusaktide alusel intresse. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
25. MTA palub jätta A. Arusoo määruskaebuse rahuldamata. Maksuhaldur juhib tähelepanu MKS § 111 lg-st 1 tulenevate maksuhalduri õigusele ajatada makseraskustes maksukohustuslase taotlusel tema maksuvõla tasumine. Maksuhalduri andmete kohaselt ei ole kaebaja vastavasisulise taotlusega maksuhalduri poole pöördunud. Lisaks ei tegele maksuhaldur varade realiseerimisega, vaid pöördub selleks kohtutäituri poole. Halduskohtu määrus aga ei võimalda maksuhalduril täitetoiminguna kohtutäituri poole pöördumist. Kaebajale kuuluvad Maanteeameti liiklusregistri andmetel kaks sõidukit: sõiduauto Opel Calibra ning traktor New Holland T
26. Seega on maksuhalduril võimalus esialgse õiguskaitse osalise rakendamise korral tagada määratud maksusumma laekumine tulevikus. Maksuhalduri poolt oli arestitud kaebaja SEB pangas asuv pangakonto, kuid kuna maksuhalduri enda taotlus oli esialgse õiguskaitse osalise rakendamise korral sooritada MKS § 130 lg 1 punktides 1-6 nimetatud toiminguid, v.a pangakonto arestimine, siis 14.04.2013 vabastati pangakonto arestist. Avalikes huvides on vajalik tagada, et vaidlustatud haldusakti täitmise võimalus ei langeks ära, s.t olukorra vältimist, kus maksuvõla tasumine ei lükku edasi, vaid maksuvõlg jääbki tasumata või täitmine muutuks oluliseks keerulisemaks. Käesoleval juhul puuduvad sellised alused, mis võiks MTA 27.12.
27. a maksuteadetele nr 136373, nr 136374 ja 13675 ning 04.03.
28. a vaideotsusele nr 6-1/1268-2 eelhinnangu andmisel viia järeldusele, et haldusaktid on ilmselgelt põhjendamatud. Kaebaja põhjendused esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks tuginevad pigem emotsioonidele, kui reaalsete asjaolude analüüsile. Maksuhaldur ei eita asjaolu, et asus peale maksuteadete väljastamist tegema täitmist tagavaid toiminguid, kuid arveldusarve on arestist vabastatud ning see pidanuks kaebajale 17.04.2010 seisuga ka teada olema. Kaebaja esitatud kaebuse rahuldamise korral on kohtuotsuse täitmine ja haldusakti tagasitäitmine riigi puhul kahtlemata tagatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.04.
30. a määrus tuleb osaliselt tühistada ja peatada vaidlustatud maksuteadete täitmine, välja arvatud MKS § 130 lg 1 p-des 1-51 nimetatud täitetoimingute osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
31. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste 3 kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul on õigustatud kaebaja õigusi ja avalikku huvi arvestades kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada vaidlustatud haldusaktide täitmine, kuid anda maksuhaldurile õigus teostada MKS § 130 lg 1 p-des 1-51 nimetatud täitetoiminguid. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastustaja oli juba vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele märkinud, et ta soovib endale jätta õiguse ainult MKS § 130 lg 1 p-des 1-51 ettenähtud täitetoimingute tegemiseks. Vastustaja on kinnitanud, et on 14.04.2013, so enne kaebaja poolt määruskaebuse esitamist, vabastanud aresti alt kaebaja pangakontod ja sellest pidi teadlik olema ka kaebaja. Vastustaja väidetel ei ole tal praegusel momendil kavatsust ja õigust hakata realiseerima kaebajale kuuluvat vara ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda sellises kinnituses. Sellise vastustaja seisukoha oleks halduskohus pidanud märkima ka määruse resolutiivossa, sest siis oleks kaebajale olnud selge, et vastustaja tema varale sissenõuet pöörama ei hakka. Kaebajale kuuluvatele sõidukitele võõrandamise keelumärke tegemisega on saavutatud ka see, et kaebajal puudub võimalus neid realiseerida ja seeläbi tekitada olukorda, kus temale negatiivse kohtuotsuse puhul ei oleks temalt võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Samas oleks vastupidisel juhul, kui esialgset õiguskaitset kohaldatakse ilma igasuguste kitsendusteta, kaebajal võimalik realiseerida oma sõidukid ja sellisel juhul tekiks olukord, kus kaebajal rahaliste vahendite puudumise tõttu ei oleks kaebajalt võimalik sisse nõuda maksuvõlga ning tal puuduksid rahalised vahendid ka PRIA-lt saadud toetuse tagastamiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut määruskaebuses esitatud väidetele kaebuse põhjendatuse kohta, kuna need kuuluvad lahendamisele asja sisulise lahendamise käigus. Tiina Pappel Madis Ernits 4 Agu Timmi