MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-683 Haldusasi A.K. kaebus Finantsinspektsioonile ettekirjutuse

§ 44

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. A.K. ei saa esitada oma nimel halduskohtule nõudeid, mis seonduvad Finantsinspektsiooni poolt AS-i Eesti Krediidipank ja Firmex Investeeringud OÜ suhtes läbiviidavate haldusmenetlustega. Kohus peab kontrollima, kas A.K.l on Siim Tammeri taandamise küsimuses kaebeõigus kaebajat isiklikult puudutavas haldusmenetluses (krediidiasutuse nõukogu liikme tagasikutsumine). Kohus ei võta ja ei peagi käesolevas haldusasjas võtma lõplikku seisukohta, kas A.K.l oleks kaebeõigus KAS § 50 ja § 104 lg 1 p 10 alusel krediidiasutusele tehtava ettekirjutuse vaidlustamiseks. Kohus piirdub tõdemusega, et AS-i Eesti Krediidipank ja Firmex Investeeringud OÜ suhtes läbiviidavatesse haldusmenetlustesse sekkumine A.K. kaebuse alusel on ilmselgelt välistatud. AS Eesti Krediidipank ja Firmex Investeeringud OÜ saavad oma nimel ise kohtusse pöörduda, kui nad leiavad, et vastustaja rikub nende õigusi. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas A.K.l on kaebeõigus tema kui krediidiasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise menetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks. 7. A.K. on praeguses asjas vaidlustanud menetlustoimingu, s.o ametniku taandamata jätmise. Menetlustoimingu peale esitatud kaebuse puhul tuleb kaebeõiguse kindlakstegemisel lähtuda HKMS § 45 lg-st 3, mis sätestab: „Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.“ 8. Kohus märgib,

§ 45

lg 3 regulatsioon on täpsem ja ajaliselt hilisem kui HMS § 72 lg 2 ja lg 3 p 3 regulatsioon, mis võimaldab esitada vaide haldusaktist eraldi ja ametniku taandamata jätmise peale. HMS § 72 ei reguleeri kaebeõigust kohtumenetluses. Õigus esitada haldusorganile vaiet ja õigus esitada halduskohtule kaebust ei pea olema täpselt kokkulangevad.

1. Kohus leiab, et haldusmenetlust läbiviiva ametniku taandamise eesmärgil esitatud kaebus on suunatud justnimelt menetluslike, mitte aga mittemenetluslike õiguste kaitseks. Kaebaja sooviks on, et haldusmenetlus viidaks läbi ausalt ja erapooletult. Eesmärk on vältida sobivuskontrolli menetluses 2 kaebaja suhtes negatiivse haldusakti vastuvõtmist. Asjast ei nähtu mingeid mittemenetluslikke ning sobivuskontrolli menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist sõltumatuid õigusi, mida praeguse kaebusega soovitaks kaitsta.
2. Kohus on seisukohal, et Siim Tammeri taandamata jätmise toimingu õigusvastasus ei saa vältimatult tingida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Ei ole võimalik sajaprotsendilise kindlusega väita, et Finantsinspektsioon langetab igal juhul A.K. sobivuse küsimuses negatiivse otsuse. Kohus märgib, et Siim Tammer ei ole praegusel juhul haldusakti vastuvõtja. Ehkki FIS § 33 lg 1 näeb ette ka juhatuse otsuse ettevalmistamisel osaleva ametniku taandamise võimaluse, tuleb arvestada, et Finantsinspektsiooni juhatus ei ole seotud Siim Tammeri seisukohtade ja ettepanekutega ning langetab seaduse kohaselt otsuse iseseisvalt ja sõltumatult. Järelikult pole ametniku taandamata jätmisega kaasnevalt menetluse lõpptulemus vääramatult ette teada. Kui Finantsinspektsioon langetab A.K. sobivuse kohta negatiivse otsuse, on see võimalik vaidlustada halduskohtus tühistamiskaebusega.
3. Eelnev arutluskäik on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a kohtuotsuses nr 3-3-1-56-10 väljendatud seisukohtadega, ehkki Riigikohtu otsuses tõlgendati HKMS-i eelmist redaktsiooni.
6. Kohus vaatleb veel, kas kaebajale oleks põhjust soovitada keelamiskaebuse esitamist eesmärgiga ennetada A.K. sobivuse kohta negatiivse otsuse tegemist. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et tegelikult võib olla kaebaja eesmärgiks just sellist liiki kaebuse esitamine.
7. HKMS § 37 lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtule esitatava kaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. Keelamisnõude materiaalõiguslik alus tuleneb RVastS § 5 lg-st 1, milles sätestatakse: "Isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel." HKMS § 45 lg 1 näeb ette, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-84-11 selgitanud,

§ 45

lg 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, järgmised: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. RVastS § 5 lg 1 on lähedane HKMS § 45 lg-le 1, kuid viimati nimetatud sättest siiski erineva reguleerimisesemega ja osaliselt erineva sisuga. Erinevalt HKMS § 45 lg-st 1 ei sätestata RVastS § 5 lg-s 1, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Muus osas ei ole RVastS § 5 lg-l 1 ja HKMS § 45 lg-l 1 sisulist erinevust.

1. Kohus leiab, et keelamiskaebus oleks praegusel juhul ennatlik, mistõttu puudub alus soovitada kaebajal kaebust muuta. Halduskohus kontrollib, kas haldusorgan on oma tegevusega toime pannud kaebaja õiguste rikkumise. Kohustamiskaebuse esitamise õigus tekib juhul, kui haldusorgan pole kaebuse esitamise hetkeks sooritanud toimingut või andnud haldusakti, mida ta oleks pidanud andma või on kaebajale väljendanud keeldumist selle tegemisest. Tavapäraselt kontrollib halduskohus haldustegevuse õiguspärasust vaid järelkontrolli vormis, s.o pärast haldustoimingu tegemist (Riigikohtu üldkogu
2. novembri
3. a otsuse nr 3-3-1-28-11 p 37). Üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu üldkogu
4. novembri
5. a määruse nr 3-3-1-15-12 p 49). Kehtiva halduskohtumenetluse seadus- tiku eelnõu seletuskirjas on öeldud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud.
6. Kohtu arvates ei viita miski sellele, et A.K. sobivuse kohta negatiivse otsuse vastuvõtmise järel ei saaks isik, kelle õigusi otsus rikub, kaitsta oma õigusi tühistamiskaebusega negatiivse otsuse peale, tuginedes mh taandamata jätmise õigusvastasusele. Tulevikus asetleidva õiguste rikkumise ennetamise kaebuse saab esitada üksnes juhul, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Kohus leiab, et keelamiskaebus pole käesoleval juhul lubatav, kuna kaebajal on võimalik üldkorras, s.o pärast tema õiguste rikkumist, kui see üldse toimub (oht pole ilmselge) esitada halduskohtule kaebus. Pole alust arvata, et hilisem kohtumenetlus ei kõrvaldaks kaebuse rahuldamise korral täielikult õigusvastase tegevuse tagajärgi.
7. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse ja kohtuotsuse täitmise raskendatuse probleemi ei saa tekkida, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 4