Tsiviilasi nr 2-12-25597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2013. a; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 88

) täitmist erinevate kohustuste katteks, andes võlausaldajale õiguse lugeda täitmine toimunuks esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei saa määrata võlausaldaja nõusolekuta eelnimetatust erinevat täitmisjärjekorda. Seega on ekslik ka hageja poolt hagiavalduses märgitud viivise arvestamise metoodika. Seega on kostja poolt hagejale esitatud viivisenõuded põhjendatud ja õiguspärased. Hageja seisukoht /tl 93-96/ Hageja on endiselt seisukohal, et tulenevalt kostja poolsest põhinõude ja viiviste arvestamise valest metoodikast ei ole hagejal võlgnevust korteriühistu ees või on isegi tegemist ettemaksuga. Hagejale jääb endiselt arusaamatuks see, kuidas on kostja arvutanud põhinõuet ja viiviseid, mis alusel on kostja pöördunud inkassofirma poole ning mismoodi kujunevad inkassotasud. Esiteks vaidleb hageja vastu kostja poolt põhinõude ja viiviste arvestusele. Kostja vastusele lisatud võlgnevuse/viiviste arvestuse järgi pole võimalik aru saada, kelle poolt ja mismoodi on need summad arvutatud. Lisatud arvestuses toodud summad on hagejale ebaselged ning sellise arvestuskäiguga ei saa ta kuidagi nõustuda. Käesoleval juhul on hageja nõus kostjaga selles, et kehtiv seadusandlus kui ka väljakujunenud kohtupraktika eeldavad nõude kohtueelset lahendamist. Hageja on endiselt seisukohal, et KÜ saab realiseerida liikmetelt võlgade sissenõudmist üksnes KÜ üldkoosoleku sellekohase otsuse alusel, mida hageja pole siiamaani kostjalt saanud. Kostja küll väidab oma vastuses, et peab ebaõigeks hageja sellist seisukohta, samas püüab kostja tõendada seda, et sisuline otsustus inkassofirmalt teenuse tellimiseks võeti vastu KÜ 03.07.

1. a üldkoosolekul. Hageja leiab, et kostja räägib iseendale vastu. Kostja väitis, et sisuline otsustus inkassofirmalt teenuse tellimiseks võeti vastu KÜ 03.07.
2. a üldkoosolekul. Kostja on vastusele lisanud mingi otsuse, kuid lisatud paberil puuduvad allkirjad. Lisamata on üldkoosolekust osavõtnud ühistu liikmete allkirjaleht. Seega eelnimetatud paber ei oma mingisugust juriidilist jõudu. Samuti jääb lahtiseks küsimus, kas KÜ on üldse teavitanud hagejat sellest, et teatud ajast alates tema võlgnevusega hakkab tegelema inkassofirma. Hageja ei vaidle vastu sellele, et inkassofirmal on õigus saada oma teenuse eest tasu, kuid hagejale jääb arusaamatuks see, kuidas ning mis alusel kujunevad xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ inkassotasude määrad. Kostja on vastusele lisanud küll arved, kuid pole teada, mis aja eest need nõuded täpsemalt on, ning kuidas need nõuded tulenevad. MENETLUSE KÄIK 06.12.
3. a saatis kohus kostjale kirja, millega nõudis kostjalt 03.07.
4. üldkoosoleku protokolli kinnitatud koopia ja üldkoosolekul osalejate nimekirja koos nende allkirjadega esitamist. Kostja kohtunõuet ei täitnud. 03.01.
5. a saatis kohus menetlusosalistele kirja, kus selgitas, et tulenevalt TsMS § 404 määrab kohus asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele viimase tähtaja oma lõppseisukohtade esitamiseks. Hageja lõppseisukoht /tl 107-109/ Kostja on 23.04.
6. a sõlminud OÜ-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxx lepingu, kust nähtub, et lepingu objektiks on võla sissenõudmise teenus, sealjuures nõuet ennast loovutamata. Seega on 4 tegemist teenusega, kus inkassofirma abistab nõude pidajat nõude sissenõudmisel ning seetõttu saab rääkida tavalise teenuse osutamisest, mis on mõnes mõttes võrreldav võlgade sissenõudmisel toimuva õigusalase nõustamisega. Seega on hageja seisukohal, et kostja peab tasuma inkassofirmale tema poolt tellitud teenuse eest. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja kohaselt nõutakse liikmete maksete võlgnevus sisse kohtu korras. Üldkoosolekul (03.07.
7. a) otsustati, et majandamiskulude viivisvõlgnevuste menetlemiseks sõlmitakse inkasso teenust pakkuva firmaga leping. Seega on üldkoosoleku otsus vastuoluline põhikirjaga ning KÜ peab muutma üldkoosoleku otsuse täitmiseks põhikirja. Hageja jätkuvalt seisukohal, et 20.06.
8. a seisuga on tal kommunaalteenuste maksete osas ettemaks summas 92,22 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) Hagejale kuulub korteriomand Valgas xxxxxxxxxxx ning reaalosana korter nr xx; 2) xxxxxxxxxxx elamus on loodud korteriühistu xxxxxxxxxxx (tl 54-63); 3) Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 03.10.2007 hooldusleping nr xx (tl 78); 4) hageja tunnistab, et alates
9. a on tal olnud KÜ xxxxxxxxxxx ees kommunaalmaksete võlgnevus (tasub jätkuvalt arveid hilinemisega); 5) KÜ xxxxxxxxxxx on võlgnevuse sissenõudmiseks kasutanud inkassofirma teenust. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel. Poolte vahel on vaidlus selles: 1) kas KÜ-l oli õigus kasutada inkassofirma teenuseid (kas selleks oli vajalik KÜ üldkoosoleku otsus, ning kui siis, kas selline otsus on olemas), kui jah, siis: - kas inkassofirma teenuse eest tuleb maksta hagejal või kostjal; - kas inkassofirma teenuste arvete kujunemine on arusaadav (kui suur on maksumus ja milliste kuude eest võetud); 2) kas hagejal on kostja ees võlgnevus või hoopiski ettemaks, ehk kas kostja poolt esitatud arved on õiguspärased (milliste kohustuste katteks on kostjal õigus arvestada hageja poolt tehtud makseid, kas viivisearvestus on korrektne, kas tuleb tasuda inkassotasusid ning kui, siis millistes summades ja milliste kuude eest).
10. Inkassofirma teenuste kasutamine Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lg 1 ning korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 sätestatust tulenevalt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused. Seega on hageja korteriomandi omanikuna kohustatud kandma kaasomandi (elamu) majandamisest ja valitsemisest tekkinud ku5 lutusi. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja p 20 lg 4 ja 5 näevad ette ühistu liikme kohustuse tasuda elamu majandamise kulude katteks sihtotstarbelisi makseid proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga; samuti liikme kohustuse maksta viivist maksete mittetähtaegsel tasumisel. Seega on hageja korteriomandi omanikuna ja korteriühistu liikmena kohustatud täitma nii seaduse kui ka korteriühistu juhtorganite otsustega kehtestatud ühistu majandamisele ja haldamisele suunatud maksekoormisi. Hageja on omaksvõtnud asjaolu (TsMS §231 lg 2), et ta ei täitnud oma maksekohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt (jäi korduvalt/kestvalt makseviivitusse). Hageja leiab, et kostjal ei olnud õiguslikku alust inkassofirma teenuste kasutamiseks. Kostja on oma vastuses märkinud, et inkassofirma teenuse kasutamiseks ei ole vajalik üldkoosoleku otsus, kuna ei seadus ega põhikiri ei piira juhatusel otsustada sellise lepingu sõlmimise üle. MTÜS § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja p 48 lg 6 kohaselt on juhatus ühistu alaliselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub elamu haldamine ja majandamine. Põhikirja p 32 sätestab, et ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega. MTÜS § 27 lg 1 järgi juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 järgi juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosolekul või juhatuse kehtestatud piiranguid. Kohus asub seisukohale, et põhikirja p-s 29 sätestatu, et liikme maksete võlgnevus nõutakse sisse kohtu korras, ei piira korteriühistu õigust kasutada võlgade sissenõudmisel inkassofirma abi. Samuti ei piira juhatuse pädevust reguleerivad õigusnormid (MTÜS § 26 ja § 27) ning põhikirja sätted (p 49-60) juhatuse õigust sõlmida KÜ nimel ühistu haldamiseks ja majandamiseks vajalikke lepinguid, sealhulgas teenuse tellimist võlgade sissenõudmiseks. Hindamisele kuulub, kas nimetatud tegevus (käsunduslepingu sõlmimine) on käsitletav igapäevase majandustegevuse raames tehtud otsusega. Kohus on seisukohale, et kuna korteriühistu on asutatud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ning juhatuse pädevusse kuulub õigus sõlmida KÜ nimel igapäevase majandustegevuse raames teenuse osutamise lepinguid nt prügiveo-, vee- ja kütteteenuste osutamiseks, siis kuulub igapäevase majandustegevuse raamesse (ühistu haldamiseks ja majandamiseks) ka liikmetelt võlgnevuse sissenõudmisega seonduv tegevus sh käsunduslepingu sõlmimine inkassofirmaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 23.04.2010 käsunduslepingu sõlmimine xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-ga kuulus juhatuse pädevusse ja võlgade sissenõudmiseks inkassofirmalt teenuse tellimine oli põhjendatud ja õiguspärane.

§ 90sätestab, et võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud.

Käenduslepingu nr 21523/10 (tl 80-81) tingimuste kohaselt sõltub teenustasu määr sissenõutava võlasumma suurusest ja võlgnevuse vanusest (sissenõutavaks muutumise ajast). Hageja puhul on inkassotasuks arvestatud 12% nõudelt pluss käibemaks. Kuna kostja oli sunnitud võlgade sissenõudmiseks pöörduma inkassofirma poole, on kostja sellekohane kuluhüvitisnõue hageja vastu põhjendatud. Samas nõustub kohus hagejaga, et põhjendatud ei ole inkasso6 tasude sissenõudmine, mis on kajastatud augusti 2011, jaanuari 2012, veebruari 2012 ja juuni 2012 kommunaalmaksete arvetel, kuna hageja likvideeris varasemate kuude eest tekkinud võlgnevuse 5.aprillil

1. a.
2. Hageja poolt tehtud maksete arvestamine võlgnevuse katteks ja hageja võlgnevuse arvestus Hageja leiab, et kostja poolt esitatud arvetel on viivise arvestus ebaõige. Hageja leiab, et seisuga 01.06.2012 puudub tal võlgnevus KÜ ees. Kostja hinnangul on esitatud arved õiguspärased. Hagile lisatud arvetelt nähtub, et igal arvel on kirjendatud lisaks eelmise kuu kommunaalteenuste arvele veel võlgnevuse rida ja viiviste rida /tl 13-24/. Hageja on hagile lisanud kontode väljavõtted, millest nähtub, et hageja on igakuiselt arveid osaliselt tasunud, kuid hilinemisega /tl 25-46/. Tulenevalt

§-st 1 lg 1 kohaldatakse võlaõiguse sätteid ka korteriühistu seaduse alusel tehtud maksetele. Kohustuse täitmise järjekorda reguleerib Võlaõigusseaduse (

) § 88.

§ 88

lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Sama paragrahvi lõike 8 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Intress

§ 88lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi) (RK 3-2-1-138-11).

Ka kostja on tuginenud oma vastuses hagile just

§-le 88 ning märkinud, et tal on õigus tasutu arvel lugeda esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud kohustus, sh sissenõutavaks muutunud kulutuste- ja viivisenõue ning seega on esitatud arved õiguspärased, sh viiviste arvestamise metoodika. Kohtule nähtub, uurides hageja poolt hagile lisatud arveid ja arvete tasumisi konto väljavõtetest, et viivisearvestus on toimunud ebaõigesti, ehk on jäetud arvestamata asjaolu, et esitatud arvel kajastatud eelmise kuu kommunaalteenuste summa suhtes tekib nõudeõigus alles arve esitamisele järgneva kuu 1st päevast, ning seega tuleb viiviseid arvestada ka alles arve esitamisele järgneva kuu 1.st kuupäevast. Näiteks

1. a maikuu arve oli summas 4 266,20 krooni, mis sisaldas endas kommunaalteenuste arvet summas 1 450,30 krooni, viiviseid summas 57,90 krooni ning võlgnevust eelmis(t)est perioodi(de)st summas 2 758 krooni /tl 24/. Hageja on tasunud 08.05.
2. a 1 700 krooni /tl 27/.
3. a juunikuu arvelt nähtub kommunaalteenuste arve summas 1028.15 krooni, viivised summas 55,70 krooni ja võlgnevus 2 566,20 krooni. Võlgnevus summas 2566.20 krooni on saadud nii, et eelmise kuu kogusummast 4 266,20 on lahutatud 1 700 krooni. Viivised summas 55,70 krooni on saadud järgneva arvutuse tulemusena – 2 566,20 x 0,07% x 31 päeva /tl 23/. Seega on maikuu arvel olevast kommunaalteenuste summast 1 450,30 krooni arvestatud viiviseid 31 päeva eest, kuigi selle summa nõudeõigus kostjal tekkis alles 1.06.
4. a. Kohus toob veel ühe näite:
5. a maikuu arve kogusummas xx,71 eurot, kus kommunaalteenuste summa eelmisel kuul tarbitud kommunaalteenuste eest on 103,92 eurot, võlg 288,73 eurot ning viivised 6,06 eurot /tl 24/. Hageja on tasunud 04.05.
6. a summa 119 eurot /tl 25/.
7. a juunikuu arvel nähtub võlgnevus 279,71 eurot, mis on saadud sel teel, et xx,
8. Ning viiviseid on märgitud 6,07 eurot (279,71x0,07%x31) /tl 23/. Kohus nõustub kostjaga, et tasutud summast tuleb katta esmalt viivised, seejärel esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (so võlgnevus eelmis(t)e kuu(de) eest) ja seejärel jooksev kohustus. Sellisest põhimõttest on lähtunud ka hageja, mis nähtub hageja poolt koostatud ta7 belist /tl 65/ – nt 2010 maikuu arve: 08.05.2010 tasutud summa 1 700 krooni läks viiviste ja võlgnevuse katteks (57,90+2758-1700) ja sellest ülejäänud summat 1115,90 krooni loeb hageja võlgnevuseks eelmise kuu eest. Samas on kostja siinjuures jätnud tähelepanuta, et võlgnevuselt saab võtta viiviseid 31 päeva eest, kuid mai
9. a arvel kajastatud kommunaalteenuste summa 1450,30 krooni eest saab viivised arvestada alles järgmise kuu 1.st kuupäevast (01.06). Hageja on omapoolse arvutuse osas nimetatud asjaolu arvestanud, millest tulenevalt loeb kohus hageja esitatud viivise arvestusmetoodika õigeks. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tuvastamist, et seisuga 01.06.2012 puudub hagejal võlgnevus kostja ees summas 279.71 eurot ning hagejal on seisuga 20.06.2012 kostja ees kommunaalmaksete ettemaks summas 46,16 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus rahuldab hagi suures ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik 8